← Eesti

2-18-6303/4

Obsah (7)§ 142§ 632§ 444§ 162§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuli 2018. a, Tartu kohtumaja, lihtmenetlus Tsiviilasja number 2-1

§ 142lg 2, § 415).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (

§ 632lg 1, § 633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

  1. Eesti Inkasso OÜ (hageja) esitas 23.04.2018 Tartu Maakohtule hagi Kahro Kübbara (kostja) vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 813,05 eurot, intress 43,53 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 40,99 eurot, sissenõudmiskulu 5 eurot ja viivis põhinõudelt alates 24.04.2018 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõude aluseks on BestCredit OÜ ja kostja vahel XX.XX.XXXX sõlmitud laenuleping nr XXXX. BestCredit OÜ ütles 05.09.2017 laenulepingu üles, kuna kostja ei reageerinud korduvatele meeldetuletustele ja ei täitnud kohustust täiendava tähtaja jooksul. 06.09.2017 loovutas BestCredit OÜ nõude kostja vastu hagejale.
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab seetõttu hagi tagaseljaotsusega. 3.

§ 444lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa.

Menetluskulud 4.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 2 5.

§ 174

lg 1 alusel kohus määrab koos menetluskulude jaotusega kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu 175 eurot ja lepingulisele esindajale tasutud õigusabikulu hagiavalduse koostamise ja kohtule edastamise eest summas 120 eurot. Riigilõivu suurus tuleneb seadusest. Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu ning hageja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, on kohtu hinnangul õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud

§ 175lg 1 mõttes summas 100 eurot.

Seega on hageja menetluskulud 275 eurot. 6. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 275 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskuludelt 275 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.