← Eesti

2-17-7005/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 16.08.2018.a. avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-17-7005 Tsiviilasi S Je hagi A Je ja V Je vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 3538,39 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja S J (ik xxxx, elukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja Jüri Asari (OÜ Jüri Asari Õigusbüroo INVICTUS, rk 10179916, asukoht Tartu mnt 83 - 305, 10115 Tallinn) Kostja I A J (ik xxxx, elukoht xxxx) Kostja II V J (ik xxxx, xxxx) Kostjate esindaja Kaili-Helina Kolts Asja arutamine kohtuistungil 17.04.2018.a ja jätkuvalt kirjalikus menetluses esindajad Menetluse liik RESOLUTSIOON

  1. Hagi rahuldada osaliselt.
  2. Välja mõista A Jelt elatis 75.- (seitsekümmend viis) eurot kuus S Je ülalpidamiseks alates 23.02.2018.a. kuni S Je hoolekandeasutuses viibimise lõppemiseni.
  3. Välja mõista V Jelt elatis 75.- (seitsekümmend viis) eurot kuus S Je ülalpidamiseks alates 23.02.2018.a. kuni S Je hoolekandeasutuses viibimise lõppemiseni. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
  4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
  5. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused. S J on sündinud xxxx Hageja elas hagi esitamise ajal xxxx. Nimetatud kinnistu kuulub kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt P Jele. Alates 23.02.2018.a. viibib hageja xxxx, kus talle osutatakse ööpäevaringset hooldamise ja põetamise teenust tähtajatu hoolduslepingu alusel.
  6. Hagejal oli 2 last - tütar R T ja poeg P J. Hageja poeg P J on surnud. Kostjad on P Je tütred. R T elab xxxx.
  10. Hagejate nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.
  11. Kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista A Jelt ja V Jelt kummaltki 196,61 eurot elatist.
  12. S Je sõnul moodustavad tema igakuised kulud kuus keskmiselt 800,18 eurot ja koosnevad järgmistest kuludest: söögiraha 205,83 eurot, vitamiinid, toidulisandid ja puuviljad 35,70 eurot, kommunaalteenused 191,25 eurot, riided 33,91 eurot, jalanõud 48,33 eurot, hügieenitarbed 34,57 eurot, kirjatarbed 7,41 eurot, kultuuriüritused 4,98 eurot, abivahendid 13,74 eurot, transpordikulud 44,10 eurot, täiendavad kulud 27 eurot, mööbel ja voodipesu 11,58 eurot, arvuti ja selle tarvikud 0,42 eurot, raamatud, ajalehed ja ajakirjad 8,29 eurot, ravimid ja protseduurid 22,38 eurot, kuuldeaparaat ja selle hooldus 36,88 eurot ning kulutused lemmikloomaga (koer Muta) 73,81 eurot.
  13. Hageja sõnul oli tema igakuine sissetulek kuni käesoleva aasta aprilli kuuni 451,80 eurot, mis koosnes pensionist ja sotsiaaltoetusest ning alates
  14. aprillist 2018 tõusis hageja pension 7,5 %. Kuna tema igakuised kulud ületavad tema sissetulekud, esitaski hageja kohtusse hagi elatise väljamõistmiseks.
  15. Hageja sõnul kannab tema tütar R T kõik tema ülejäänud kulud, mis ei ole kaetud hageja pensioniga ja sotsiaaltoetusega. Orienteeruvalt on see summa 350.- eurot kuus. S J ei pea seda õiglaseks ja leiab, et tema kulud, mis pensioni ja sotsiaaltoetusega kaetud ei saa, peaksid kandma R T ja kostjad võrdselt.
  16. Alates 2018.a. veebruarist, mil S J on tasulisel kohal xxxx hooldushaiglas, tasub hooldushaigla arved samuti R T. Kuid lisaks hooldushaigla kohatasule tuleb tasuda aga hooldushaiglale veel ravimite eest ning osta täiendavat toitu. Samuti tasub S J mingil määral ka eluasemekulusid, nt elektrikulusid, sest võrgutasu tuleb tasuda ka siis kui elektrit ei kulutata. Lk 2

(6)
  1. Lisaks eeltoodule peab hageja hinnangul arvestama ka kostjate moraalse vastutusega tema ees, sest kostja kinkis kõik oma kinnistud kostjate isale P Jele ning isa surma järel pärisid kostjad oma isa vara. P J kandis hageja kontolt ka 10.000.- eurot kostjatele.
  2. Hageja ei vaidlusta asjaolu, et R Tle kuulub Eesti Vabariigis 8 kinnistut ning on nõus, et kohustatud isikute varalist olukorda tuleb arvestada hageja ülalpidamiskohustuse täitmisel, kuid leiab, et kostjatel on samuti kinnistuid ning pealegi vähenes R T sissetulek kahekordselt peale temaga juhtunud tööõnnetust.
  3. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: Harju Maavalitsuse poolt väljastatud vastuse selle kohta, et kostjad on hageja lapselapsed, kinkelepingud ja asjaõiguslepingud, millega S J kinkis 13.07.2011.a. talle kuulunud kinnistud P Jele, OÜ Xxxx tõendi hageja abivajaduse ja talle pandud diagnooside kohta, hageja omakäelised arvestused oma kulude kohta, arved ja maksekorraldused pliidi ja soojamüüri ladumise kohta, ostutšekid kauplustest toidu ja muude tarbeesemete ning ravimite ostmise kohta, tšekid kütuse ostmise kohta erinevatest tanklakettidest, raviteenuste arved ja ravimilehed, arved tellitud ajalehtede eest tasumise kohta, KÜ Xxxx arved R Tle, hageja pangakonto väljavõtte, R T laevapiletite voucheri, AS Xxxx kutse S Je massaaži protseduuridele, E T arve R Tle küttepuude eest tasumiseks, Xxxx arve R Tle Xxxx padjapüüri, padja ja teki eest tasumiseks, S Je Xxxx arved ja R T poolt tehtud maksekorraldused nende tasumise kohta, tõendid R T sissetulekute kohta 2016.a. – 2018.a., arsti otsus
  4. septembrist 2016.a. R T kohta, SA Xxxx arve ja kinnituse R T poolt selle tasumise kohta, SA Xxxx arve ja kinnituse selle R T poolt tasumise kohta, R T ja SA Xxxx keskuse vahel sõlmitud S Je hoolduslepingu ning arve teenuse eest tasumise kohta. Kostjate vastuväited ja põhjendused.
  5. Kostjad vaidlustavad hageja ülalpidamiskulude suuruse ja leiavad, et S J sai hakkama kuni hooldushaiglasse minekuni talle makstava pensioni ja sotsiaaltoetustega, mille suuruseks oli kuni 2018.a. aprillikuuni 451,80 eurot ja on alates nimetatud ajast 7,5 % suurem.
  6. Alates aprillist, mil S J on hooldushaiglas, on tema põhjendatud ülalpidamiskulu kuus 782,29 eurot nagu nähtub viimasest arvest. Kui sellest maha võtta pension ja sotsiaaltoetus, arvestusega, et tema sissetulek ühes kuus alates aprillist 2018 koos sotsiaaltoetusega on 485,68 eurot, jääb järele 296,61 eurot. Kostjate seisukoha kohaselt peaks selle summa tegema hageja ja kostjate vahel pooleks, sest hagejal oli 2 last ja kostjad on tema lapselapsed ning kokku on hagejal lapselapsi
  7. Seega peaks kostjad kandma hageja hooldushaiglas viibimise kulust kahe peale kokku 148,30 eurot ja R T samuti 148,30 eurot. Nimetatust tulenevalt on kostjad kumbki nõus tasuma hagejale alates tema hooldushaiglasse minekust 75.- eurot ning seda seni kuni hageja on hooldushaiglas.
  8. V Je ja A Je sõnul toetasid nad vanaema kui viimane oli kodus. Nad käisid pidevalt vanaemal külas, viisid talle süüa ja ravimeid, niitsid muru ja olid talle seltsiks. Lisaks nimetatule tasus A J ka vanaema telefoni arved ning vanaemale telliti ka ajalehed, osteti vanaema soovil talle vajalikke esemeid, sh. raamatuid, aiahooldusvahendeid, jne ning tasuti ka vanaema pediküüri ja isegi vanaema koera poolt teisele koerale tekitatud kahju eest.
  9. Kostjate sõnul pärisid nad küll isast järelejäänud kinnistu osasid, kuid kuna pärandvara jagamise vaidlus on pärijate vahel pooleli, siis on veel teadmata mis ja kuidas nende kinnistutega saab. Lk 3
(6)
  1. V Je sõnul töötab ta Xxxx OÜ-s xxxx brutopalgaga xxxx eurot ning A J töötab Xxxx OÜ-s xxxx brutopalgaga xxxx eurot. Ülalpeetavaid kummalgi kostjal ei ole.
  2. Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitasid kostjad järgmised dokumentaalsed tõendid: S Je konto väljavõtte 2016-2017.a. kohta, väljavõtte kinnistusraamatust R Tle kuuluva 8 kinnisasja kohta, ajalehtede Xxxx tellimise müügipakkumised S Jele ja nende tasumist kinnitavad maksekorraldused A Je poolt, filtreeritud väljavõtte Xxxx arvete tasumise kohta A Je poolt, A Je poolt tasutud arved vanaema eest Xxxx, ostutšekid S Jele erinevate kaupade ostmise kohta, väärteomenetluse protokoll ja selle tasumist tõendav maksekorraldus. Kohtuotsuse põhjendused.
  3. Pooled ei vaidle selle üle, et: - S Jel oli 2 last: R T ja P J; - P J on surnud, A J ja V J on P Je tütred ehk S Je lapselapsed; - lisaks hagejatele on P Jel veel üks poeg – A L, kes on käesoleval ajal alaealine; - hageja elas kuni 2018.a. veebruarikuuni aadressil xxxx ning on alates 23.02.2018.a. ööpäevaringsel hooldamise ja põetamise teenusel SA-s Xxxx, kus hooldekodu kohamaksu suuruseks on 769.- eurot (tõendab kohtule saadetud teatis 07.08.2018.a.), millele lisandub üksnes tasu retseptiravimite eest (vt vastus kohtu järelpäerimisele); - hageja saab igakuist vanaduspensioni ja sotsiaaltoetust, mille suuruseks oli kuni 31.03.2018.a. 451,80 eurot ja on alates 01.04.2018.a. 485,68 eurot; Pooled vaidlevad selle üle: - kui suured on hageja ülalpidamiskulud; - kas kostja on abivajav isik või on tal omal piisvalt vahendeid, et end ise ülal pidada; - kas ja kui palju peaksid kostjad hagejale ülalpidamist andma.
  4. Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus PkS § 97 p 3 sätestatust, mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama teiste hulgas ka muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, PkS § 105 lõikest 2, mille kohaselt annab alanejate sugulaste ja ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulane ülalpidamist enne kaugema astme sugulast ning sama paragrahvi lõikest 3, mille kohaselt täidavad sama astme sugulased ülalpidamiskohustust osavõlgnikena, kusjuures iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.
  5. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kui suured olid hageja põhjendatud ülalpidamiskulud kuus ajal, mil ta elas kodus. Arvestades hageja poolt hagiavalduses esile toodud hagi põhistusi ja tõendeid, mis hageja ülalpidamiskulusid tõendavad, samuti kostja vastuväiteid nendele ning, et üldtuntud asjaoluks on see, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ja et nende ostmiseks on vaja raha, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kululiikide lõikes olid kodus elamise ajal järgmised: - söögiraha + hügieenitarbed 200.- eurot. Arvestades toidukaupade hindu jaekaubanduses, hageja vanust ning seda, et hageja elas üksi, samuti seda, et üldteadaolevalt käib inimene aegajalt juuksuris ning kasutab enda hügieeni eest hoolitsemiseks seepi, šampooni ja pesu pesemiseks pesemisvahendeid, peab kohus põhjendatud hageja nimetatud kuludeks kuus kokku 200.- eurot. Nimetatud summa sisaldab ka kulutusi puuviljadele, juurviljadele ning maiustustele. Kohtu hinnangul ei Lk 4
(6)- - - - - tõenda ka hageja poolt esitatud ostutšekid, et tema kulutused nimetatud kuluartiklitele oleksid suuremad; eluasemekulud – 50.- eurot. Hageja poolt 18.12.2017.a. kohtuistungil väidetu kohaselt on tema ainukeseks kuluks seoses eluaseme kasutamisega tasu elektri eest. Kuigi hageja selle kulu tõendamiseks tõendeid esitanud ei ole, peab kohus põhjendatud kuluks kuus elektrienergia tarbimise eest 30.- eurot. Kohtule esitatud tõendid tõendavad aga ka seda, et aadressile, kus hageja elas, on tellitud küttepuid, mistõttu arvestab kohus ka nende ostmiseks tehtud kuluga 20.- euro suuruses kuus; riiete ja jalanõude ostmise kulu 30.- eurot. Kohus leiab, et hagejal kui eakal inimesel puudub vajadus uuendada sageli oma garderoobi ja osta uusi jalanõusid, vaid nendega saab läbi mitu hooaega, mistõttu on 30.- eurot piisav summa arvestada nimetatud kuluartiklile; kulutused ravimitele ja meditsiinilistele abivahenditele 60.- eurot. Arvestades hageja vanust, samuti seda, et ta vajab kõrvalabi ning teatud liiki ravimeid, mida tõendavad hagejale välja kirjutatud ravimileht ja arstitõend, samuti seda, et hageja on aegajalt olnud tasulisel teenusel hooldushaiglas ning talle on protseduuridena välja kirjutatud ka massaaže, peab kohus põhjendatuks arvestada hageja nimetatud kuluks kokku 60.eurot. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et ta vajab rulaatorit ja kuuldeaparaati, pealegi on nimetatud abivahendit suures osas kompenseeritavad sotsiaalkindlustusameti poolt. Ka ei vaja nimetatud vahendid iga-aastast ümber vahetamist, vaid kestavad kauem.; kulutused kirjatarvete ostmisele ja ajakirjade/ajalehtede tellimisele 5.- eurot. Kohtule esitatud tõendid tõendavad, et hagejale olid tellitud ajalehed xxxx ja xxxx, kuid need olid tellitud kostjate poolt. Kuna tõenäoliselt soovis hageja aga saata aegajalt kellelegi kas kirja või postkaarti, peab kohus põhjendatuks arvestada nimetatud kuluartikli jaoks 5.- eurot kuus; transpordikulu 35.- eurot. Arvestades asjaoluga, et hagejal oli vaja ilmselt aegajalt sõita kas xxxx, xxxx või xxxx arsti juurde, tekkisid tal kulutused seoses autokütuse ostmisega, kui sõideti tütre R T autoga. Kohtu hinnangul ei saa aga suuremas summas kui kohtu poolt märgitu hageja transpordikuluna arvestada vaatamata sellele, et esitatud on hulgaliselt erinevate tanklakettide tšekke selle kuluartikli tõendamiseks. R T kütusekulu ema juurde sõitmiseks või muude sõitude tegemiseks ei ole hageja transpordikulu. Arvestades kõige eeltooduga peab kohus hageja igakuiseks põhjendatud ülalpidamiskuluks kuus ajal mil ta elas kodus 380.- eurot. Kohtu hinnangul ei ole suuremas summas hageja väidetavad ülalpidamiskulud tõendatud või neid ei saa arvestada hageja kuludena. Nii näiteks ei ole tõendatud, et hageja oleks käinud kuskil kultuuriüritustel või, et tal oleks arvuti kasutamise oskus või arvuti üldse kodus on olemas jmt. Kohtu hinnangul ei saa hageja kuluna arvestada ka hageja kulutusi lemmiklooma pidamisele, pealegi on 73,81 eurot ilmselt ülepaisutatud summa mis igakuiselt koera ülalpidamiseks kuus kulub. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja sissetulekud – tema pension ja sotsiaaltoetus 451,80 eurot, katsid S Je ülalpidamiskulud ajal, mil hageja oli kodus ning vajadust tema alanejatel sugulastel talle lisa ülalpidamist anda polnud. Vaatamata eeltoodule abistasid kostjad oma vanaema tema telefoniarvete tasumisega, talle vajalikke asjade ostmisega poest ning talle ajalehtede tellimisega, mida tõendavad kostjate poolt esitatud xxxx arved ja nende tasumist tõendavad dokumendid A Je poolt, ostutšekid kauplustest ning isegi S Je suhtes koostatud väärteomenetluse protokoll ja selle tasumist tõendav maksekorraldus. Lk 5
(6)
  1. Arvestades aga asjaoluga, et hageja on alates 23.02.2018.a. ööpäevaringsel hooldamise ja põetamise teenusel SA-s xxxx, kus hooldekodu kohamaksu suuruseks on 769.- eurot (tõendab kohtule saadetud teatis 07.08.2018.a.), millele lisandub kulu ravimite eest (tõendab märtsikuu arve ja vastus kohtu järelpärimisele), mille suuruseks oli hageja poolt esitatud arve kohaselt 13,29 eurot, ja hageja sissetulekuks on käesoleval ajal 485,68 eurot, asub kohus seisukohale, et käesoleval ajal ei jätku hagejal piisavalt vahendeid tema ülalpidamiskulude kandmiseks, sest igakuiselt jääb puudu 296,61 eurot ehk ümardatult 300.- eurot.
  2. Tulenevalt kohtuotsuse eelmises punktis märgitust ning juhindudes PkS § 97 p 3 sätestatust, on hageja kohtu hinnangul õigustatud saama ülalpidamist ka kostjatelt, sest kostjad on hageja alanejad sugulased. Arvestades aga asjaoluga, et hageja ülalpidamiskohustus on ka hageja tütrel R Tl ning PkS § 105 lõike 2 kohaselt annab alanejate sugulaste ja ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulane ülalpidamist enne kaugema astme sugulast ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt täidavad sama astme sugulased ülalpidamiskohustust osavõlgnikena, kusjuures iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid, nõustub kohus kostjatega, et hageja ülalpidamiseks vajalik puudujääv osa 300.- eurot tuleb kõigepealt jagada kostjate ja R T kui hageja tütre vahel pooleks, ning siis kostjate kanda jääv osa kostjate vahel.
  3. Kuna kostjad avaldasid kohtuistungil, et nad on nõus vanaema hooldekodus olemise ajal tasuma mõlemad 75.- eurot kuus, vastabki nimetatu kostjate kohustuse osale hageja ülalpidamisel, mis kuulub kostjatelt väljamõistmisele alates 23.02.2018.a., mil hageja on SA-s Xxxx. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
  4. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi osaliselt s.o. osas, mida kostjad tunnistasid, ning juhindudes TsMS § 163 lg 1 sätestatust peab kohus põhjendatuks jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
  5. Kuna kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda, ei määra kohus kohtuotsusega kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasja hinna määramine.
  6. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.
  7. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kummaltki kostjalt elatis summas 196,61 eurot kuus, on käesoleva tsiviilasja 3538,98 eurot (196,61 x 2 x 9). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik Lk 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.