Obsah (10)

§ 230§ 403§ 330§ 331§ 173§ 162§ 138§ 144§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 14. august 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-123674 Tsivi

§ 230lg 1).

Töövõtulepinguga on tegemist, kui võib öelda, et teenuse osutaja kohustub midagi ära tegema ja see eesmärk on tulemusena piiritletav. Kohus ei ole tuvastanud, et tasu nõue sõltus positiivse tulemuse saavutamisest, e. lõpetatud projektidest, mis on töövõtulepingu oluliseks tunnuseks (VÕS § 635 lg 1, § 637 lg 3). 7. Esmalt selgitab kohus, milliseid asjaolusid ja tõendeid kohus menetleb. Pärast kohtuistungi pidamist menetles kohus asja edasi poolte nõusolekul kirjalikus menetluses (

§ 403lg 1).

Kohus selgitas pooltele nõude eeldusi ja tõendamiskohustust ning andis 27.04.2018 kohtuistungil mõlemale poolele tähtaja täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks (kd I tl 183). Hageja esitas menetlusdokumendi koos tõenditega 21.05.2018 (kd I tl 184). 18.06.2018 määras kohus kooskõlas

§ 403

lg 1 tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Hageja esitas kohtu nõusolekul menetlusdokumendi 31.07.2018. Hageja on menetlusdokumendis taotlenud tõendite vastuvõtmist. Tõenditena on esitatud T S’i ja kostja töötajate suhtlusprogrammi Xxxx vestlused.

§ 330

lg 1 järgi avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist.

§ 330

lg 3 järgi pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid menetletakse käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatud juhul ja korras.

§ 331

lg 1 järgi kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus oli määranud kohtuistungil tähtaja, mille jooksul sai hageja esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kohus ei menetle 31.07.2018 esitatud tõendeid (T S’i ja kostja töötajate Xxxx vestlused) ega menetlusdokumendis sisalduvaid uusi asjaolusid (Exceli tabel, mis viitab Xxxx vestlustele) tulenevalt

§ 331lg-st 1, sest need on esitatud pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist.

Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada. 8. Hageja on esmalt välja toonud, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja hagejale tasuma 2000 eurot kuus, millele lisandub käibemaks. Hilisemates menetlusdokumentides on hageja täpsustanud, et kostja pidi hagejale tasuma 2200 eurot kuus (käibemaksuta, vt hageja 06.03.2018 menetlusdokumendi p 2.4, kd I tl 113). Kostja eitab, et sõlmitud on tasu kokkulepe 2200 eurot kuus (käibemaksuta) ja leiab, et kostja on tasunud hagejale osutatud teenuste eest, arvestades osutatud teenuste tegelikku mahtu. Seega tuli hagejal oma väidet tõendada, et poolte vahel on tasu kokkulepe 2200 eurot kuus (käibemaksuta) ja käsund on täidetud nõuetekohaselt (

§ 230lg 1).

Hageja on väite tõendamiseks esitanud elektronkirjad, fotod, varasemalt kostja poolt tasutud arved ja tellijate kinnitused teostatud tööde kohta (kd I tl 40-78, 117-142, 189-190, 207-220 pöördel). Kostja eitab tasus kokku leppimist ning leiab, et hagejale on osutatud teenuste eest vastavalt mahule ka tasutud. Kostja leiab, et hageja ei täitnud käsundit nõuetekohaselt ja on väite tõendamiseks esitanud fotod ja video (kd I tl 147-154). 9. Kohtu hinnangul ei ole esitatud tõendid oluliste asjaolude tuvastamiseks piisavad ja vaatamata kohtu ettepanekule ei ole rohkem tõendeid esitatud. Sellises olukorras tuleb lähtuda tõendamiskohustuse jaotusest, mis tulenevalt

§ 230

lg 1 esimesest lausest tähendab 4 üldjuhul seda, et kumbki pool peab tõendama asjaolusid, millele soovib tugineda. Kui pool ei tõenda asjaolu, millele ta soovib tugineda, tuleb asi lahendada tema kahjuks. Kohus on teinud ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (

§ 230lg 2).

Hageja tõendada on ennekõike asjaolu, et poolte vahel on tasu kokkulepe 2200 eurot kuus (käibemaksuta) ja käsund on täidetud nõuetekohaselt. Tasu kokkuleppe tõendamiseks on hageja esitanud kaks arvet, mis on kostja poolt tasutud: arve nr 32032 summas 2157 eurot ja arve nr 32034 summas 2057 eurot (kd I tl 189, 190). Kostja on tasunud arved osamaksetena. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et pooltel oli kokkulepe, et kostja tasub hagejale projektijuhtimise eest 2200 eurot kuus (käibemaksuta). Hageja enda arvutused näitavad, et tasu esitamisel arvestas hageja tegelikult teenuste osutamise tööpäevadega. Hageja poolt tehtud arvestused, kuidas arvetel esitatud summad on kujunenud, ei kinnita hageja väiteid kokkulepitud tasu suuruse kohta.

1. Käesolevas asjas võib käsundi täitmist mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, sest käsundisaaja täitis käsundi oma majandustegevuses. VÕS § 627 lg 2 sätestab, et kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Hageja on esitanud projektijuhi töötasu erianalüüsi, mille kohaselt projektijuhtimise III keskmine brutotöötasu suurus on 2232 eurot (kd I tl 192-203). Töötasude turuanalüüsi kohaselt on mööblitööstuses projektijuhtimise eest makstav keskmine brutotöötasu 1644 eurot (tööjõukulu 2200 eurot, kd I tl 204-206 pöördel). Kostja leiab, et tulenevalt palgad.ee uuringust on keskmine netotöötasu projektijuhtimise teenuste eest 1420 eurot ning see makstakse täistööaja eest (kd II tl 4). Kostja leiab, et hageja ei teinud tööd mahus, mis oleks võrdne täistööajaga. Käesolevas asjas tuleb arvestada, et tegemist ei olnud töölepingulise suhtega ning kostja pidi maksma hagejale tasu käibemaksuta. Samas saab poolte poolt välja toodud andmeid mõistliku tasu määramisel arvestada, sest hageja poolt täitis käsundit üks isik. Arvestades eeltoodud andmeid leiab kohus, et mõistlikuks kuutasuks on 1500 eurot (käibemaksuta).
2. Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas hageja on osutanud teenuseid sellises mahus, et tal on õigus saada mõistliku kuutasu 1500 eurot. Vaidlus on teenuste osutamises
3. a märtsis ja aprillis (arve nr 32036 summas 2200 eurot ja arve nr 32038 summas 1612 eurot, kd I tl 30, 31). Kostja on selgitanud, et on märtsi eest tasunud hagejale 500 eurot ja aprilli eest 900 eurot ning makstud on vastavalt osutatud teenuste mahule (kd I tl 32). Hageja on esitanud osutatud teenuste kohta Exceli tabeli (kd I tl 38) ning tegevust kinnitavad elektronkirjad (kd I tl 40-78, 117-141, selgitav Exceli tabel kd I tl 142). Kostja on välja toonud, et selleks, et maksta hagejale mõistliku kuutasu, peab korraga töös olema umbes neli projekti ning projekti kestvus on keskmiselt 2-3 nädalat. Kostja arvestuse kohaselt pidi hageja viie kuu jooksul lõpetama umbes 25 projekti. Hageja ei ole teistsuguseid andmeid kohtule esitanud. Hageja esitatud andmete kohaselt tegeles ta viie kuu jooksul 12 projektiga ja kaks nendest sai lõpetatud. Kohtule on hageja poolt esitatud viie objekti kohta kinnitused, kus tellimuse täitmisega tegeles T S (kd I tl 207-221). Arvestades eeltoodud asjaolusid leiab kohus, et tõendamata on hageja väide, et ta on osutanud teenuseid mahus, mis annaksid aluse nõuda projektijuhtimise eest mõistliku tasu 1500 eurot kuus (käibemaksuta). Kui hageja leiab, et tal ei ole võimalik esitada osutatud teenuste sisu ja mahu kohta tõendeid, siis kohus leiab, et kuna tegemist on äriühinguga, siis saab eeldada, et teenust osutav äriühing varustab ennast ka tõenditega, et hiljem nõuet maksma panna. VÕS § 5 624 lg 2 järgi käsundisaaja peab käsundi täitmisel esitama käsundiandjale ka ülevaate käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest koos selle aluseks olevate tõenditega. Hageja ei ole esitanud konkreetseid väiteid ega tõendeid, et mõistlik kuutasu jäi teenimata kostjast tulenevatel asjaoludel. Kohtu hinnangul on kostja poolt makstud märtsi ja aprillikuu tasu mõistlik hageja poolt osutatud teenuste eest (tegevuste osas ülevaade kd I tl 38).
4. Hageja kahju hüvitamise nõue 100 eurot jääb rahuldamata, kuna kostja ei ole lepingulist kohustust rikkunud. Kohustuse rikkumise puudumise tõttu jääb rahuldamata ka viivise (108,06 eurot) ja sissenõudmiskulude (80 eurot) hüvitamise nõue. Menetluskulud
5. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173

lg 1).

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud jäävad hageja kanda. 14. Tulenevalt menetluskulude jaotusest hindab kohus kostja menetluskulusid. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 1900 eurot (kd II tl 29-31). Tegemist on menetluskuludega

§ 138lg 1 mõttes.

Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastu vaielnud. 15. Kohus analüüsib kostja lepingulise esindaja kulusid (

§ 144

p 1).

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Varem on Riigikohtu kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või maksuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-92-13; nr 3-2-1-93-13; nr 3-2-1-115-13; nr 3-2-1145-13).

1. Kostja esindaja tunnihinnaks on 100 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku tunnitasu määraga.
2. Kohus, hinnates menetlusdokumentide sisu ja menetluse keerukust, loeb põhjendatuks lepingulise esindaja ajakuluks: toimingud maksekäsu kiirmenetluses, hagiavaldusega tutvumine ja kostja vastuse koostamine 2 tundi; hageja 06.03.2018 menetlusdokumendiga tutvumine ja kostja 20.03.2018 seiskoha koostamine 4 tundi; kohtuistungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine 2 tundi; kostja 21.05.2018 menetlusdokumendi koostamine 30 min; hageja 21.05.2018 menetlusdokumendiga tutvumine ja kostja 07.06.2018 seisukoha koostamine 2 tundi ja 30 min. Tunnitasu 100 eurot arvestades tähendab see 1100 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. 18.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik 6