Obsah (5)

§ 184§ 182§ 116§ 169§ 118

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-17-2329 14. märts 2018 Juhan Siider German

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab 3-17-2329 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tallinna Vangla
2. oktoobri
3. a otsusega nr 5-37/17/120-2 (I kd, tl-d 207-213) tagastati kaebaja kahju hüvitamise taotlus ajavahemikke
4. aprill 2014 kuni
5. juuli 2014 ja
6. august 2014 kuni
7. august 2014 puudutavas osas läbivaatamatult, kuna taotlus oli nende perioodide osas esitatud tähtaega rikkudes ning mõjuvaid põhjuseid tähtaja ennistamiseks ei esinenud. Ülejäänud ajavahemike osas jäeti kahjunõue rahuldamata.
8. German Svetšnikov (kaebaja) esitas
9. novembril 2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub Tallinna Vanglalt tema kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitise summas 4854 eurot ja 50 senti ajavahemikul
10. aprill 2014 kuni
11. september 2016 Tallinna Vangla õigusvastastes, st ebainimlikes ja väärikust alandavates kinnipidamistingimustes hoidmise eest.
12. Tartu Halduskohus võttis
13. veebruari
14. a määrusega asja menetlusse ja määras asja läbivaatamisele lihtmenetluses (II kd, tl 8).
15. Tallinna Vangla jäi
16. veebruari
17. a vastuses kaebusele kahjunõude kohta tehtud otsuses esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja pole kaebaja õigusi rikkunud ega kahju tekitanud, mistõttu tuleks kaebus jätta rahuldamata. Vangla esitas kohtule dokumendid, millele kahjunõude kohta tehtud otsuses tugines.
18. Kaebaja oli paigutatud Viru Vanglasse ja asjakohasel ajavahemikul viibis ajutiselt Tallinna Vanglas seoses kohtuistungitega Harju Maakohtus. Kohtule esitatud materjalide (vt vangla otsuse lk-d 1–2) kohaselt viibis kaebaja Tallinna Vanglas järgnevatel ajavahemikel: 1)
19. aprill kuni
20. juuli 2014; 2)
21. august kuni
22. august 2014; 3)
23. september kuni
24. oktoober 2014; 4)
25. november kuni
26. november 2014; 5)
27. märts kuni
28. märts 2015; 6)
29. aprill kuni
30. mai 2015; 7)
31. juuni kuni
32. juuni 2015; 8)
33. september kuni
34. november 2015; 9)
35. detsember kuni
36. detsember 2015; 10)
37. veebruar kuni
38. juuni 2016 11)
39. august kuni
40. september
42. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Kui isiku kinnipidamistingimused on vangistuse kestel oluliselt muutunud, tuleb erinevates tingimustes kinnipidamised lugeda eraldiseisvateks toiminguteks ning saab eeldada, et isik on kahju tekkimisest toimingu lõppemise hetkel teada saanud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi (RKHK) lahendeid asjades nr 3-3-1-20-15, p‑d 12– 13; 3-3-1-68-15; p‑d 11–12; 3-3-1-89-16, p 10). 2 3-17-2329
43. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja pole kahju hüvitamise taotluse esitamisel järginud taotluse esitamise tähtaega osas, mis puudutab kaebajale kahju tekitamist ajavahemikel
44. aprill kuni
45. juuli 2014 ning
46. august kuni
47. august 2014 ning pole seeläbi läbinud kohtueelset menetlust nõuetekohaselt (vt ka RKHKm 3-3-1-78-13, p 19).
48. Kohtu hinnangul saab antud juhul lugeda kaebajale kahju põhjustanud toimingud lõppenuks sellega, kui kaebaja viidi Tallinna Vanglast teise kinnipidamisasutusse, sest siis muutusid kaebaja kinnipidamistingimused ning ta pidi aduma Tallinna Vangla kinnipidamistingimuste õigusvastasust ning mõistma kahju tekkimise võimalust. RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kolmeaastane tähtaeg on kahjunõude esitamise vajaduse mõistmiseks piisavalt pikk. Eluliselt ei ole usutav, et kaebaja mõistis ajavahemikel
49. aprill kuni
50. juuli 2014 ning
51. august kuni
52. august 2014 väidetavalt ebakohastest kambritingimustest tulenenud mõjutusi ja kahju tekkimist alles septembris
53. Seetõttu ei ole kaebus ajavahemikke
54. aprill kuni
55. juuli 2014 ning
56. august kuni
57. august 2014 puudutavas osas tähtaegne, sest kahju hüvitamise taotlust ei esitatud vanglale RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul. Taotlus esitati vanglale
58. septembril 2017, kuid oleks tulnud eelnimetatud ajavahemikke puudutavas osas esitada vastavalt hiljemalt
59. juulil 2017 ja
60. augustil
61. Vanglale ja kohtule esitatud seisukohtadest ei nähtu ka tähtaja ennistamise aluseid. Kohtu hinnangul on Tallinna Vangla seetõttu kaebaja kahju hüvitamise taotluse osalisel tagastamisel käitunud õiguspäraselt, mistõttu ei saa nende ajavahemike osas lugeda kohustuslikku kohtueelset menetluse läbituks ning kaebus tuleb
62. aprill kuni
63. juuli 2014 ja
64. august kuni
65. august 2014 puudutavas osas halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel jätta läbi vaatamata. Muus osas on kaebus nõuetekohane ja kuulub läbivaatamisele. 9. Lihtmenetluses võib kohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui kaebus jääb rahuldamata ja põhjendused kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses või kaebuse kohta esitatud vastuses ning kohus viitab dokumendile, kus põhjendused sisalduvad (

§ 169lg 1 p-d 1–3).

Kohtu hinnangul on Tallinna Vangla kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise

1. oktoobri
2. a otsuses nr 5-37/17/120-2 (I kd, tl-d 207–213) ning kohtule
3. veebruari
4. a esitatud vastuses kajastatud põhjendused asjakohased ja piisavad ning kohus nõustub nendega. Kohus järgib otsuse tegemisel vastustaja põhjendusi.
5. Kohtupraktikas on rõhutatud, et kui kambris on põrandapinda kinnipeetava kohta rohkem kui 3 m², tuleb kinnipidamistingimuste vastavust Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 3 nõuetele hinnata koos teiste kinnipidamistingimustega (vt RKHKo 3-31-83-16, p‑d 13 ja 16 ja RKHKo 3-3-1-15-17, p 13). Vangla on otsuses detailselt analüüsinud kambritingimusi ja liikumisvabaduse ulatust ning jõudnud põhjendatud järeldusele, et need olid nõuetekohased ega tekitanud üksikult ega kogumis kumulatiivselt kaebajale hüvitatavat kahju. Kaebaja ei viibinud Tallinna Vanglas asjakohasel ajavahemikul ühtegi päeva kambris, kus põrandapind oleks kinnipeetava kohta jäänud alla 3 m², muud kambritingimused olid kooskõlas vangistust reguleerivates õigusaktides sätestatuga. Vangla on otsuses teiste kinnipidamistingimuste mõju adekvaatselt hinnanud, arvestades muu hulgas sellega, et kaebaja viibis palju aega menetlustoimingutel väljaspool kambrit ning teatud perioodidel oli kaebajale tagatud lisajalutuskäigu kasutamise võimalus (vt vangla otsuse lk 6-7). Arvestades kaebaja Tallinna Vanglas viibimise kronoloogiat, kestust ja kinnipidamistingimusi kogumis, ei ole 3 3-17-2329 kaebajale kohtu hinnangul kahju tekitatud, mistõttu tuleb kaebus jätta ajavahemikul
6. september 2014 kuni
7. september 2016 Tallinnas Vanglas viibitud perioodide osas rahuldamata.
8. Kaebuselt tasumisele kuulunud riigilõiv 145 eurot ja 64 senti jääb Eesti Vabariigi kanda (

§ 118lg 3).

Muid menetluskulusid ei ole menetlusosalised kandnud ning nende väljamõistmist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4