lg 2, § 1043, § 1045 lg 1 alusel tsiviilhagi rahuldada ja välja mõista Meelis Mällarult L P ja G K kasuks varaline kahju summas 100 eurot, mittevaraline kahju summas 1500 eurot, so kokku 1600 eurot, milline tasuda L P arvelduskontole nr xxxx. Menetluskulud: KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista riigituludesse: Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, see on 750 eurot ning menetluskulud, mis kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele järgmiselt: - Meelis Mällaru’le riigi poolt määratud kaitsja Veera Tolli-Baskini kaitsjatasu summas 275 eurot. - Põlevvedeliku ekspertiis summas 772 eurot (tl 92-95); - Põlevvedeliku ekspertiis summas 2702 eurot (96-102); - DNA-ekspertiisi maksumus summas 1254 eurot (I kd tl 80-91Kokku kriminaalmenetluse kulud 5753 eurot. Menetluskulusid on süüdistataval võimalik vabatahtlikult tasuda 12 jooksul vähemalt 479,41 eurot kuus kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega Meelis Mällaru kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud e-posti või elukoha aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS§ 180 lg.3 alusel jätta sõrmejäljeekspertiisi maksumus summas 663 eurot ja DNA ekspertiisi maksumus ülejäänud osas, s.o. 1596 eurot jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. -2- Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Asjaolud ja menetluse käik: Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Meelis Mällaru KarS § 404 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 28.12.2017 kella 01:40 paiku aadressil xxxx süütas elumaja, visates süütepudeli elumaja esimese korruse aknast sisse, mille tagajärjel süttis elumaja esimese korruse aknaraam, magamistuba ning süttis ka toas maganud G K pidžaama. Oma sellise tegevusega põhjustas Meelis Mällaru ohu elumaja esimesel korrusel maganud G K ja L P elule ja tervisele. Oma sellise tegevusega pani Meelis Mällaru toime KarS § 404 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra asja süütamise, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanutele L P ja G K tekitas Meelis Mällaru kuriteoga varalist ja mittevaralist kahju. Kannatanud L P ja G K (oma seadusliku esindaja, s.o ema L P kaudu) esitasid tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes summas 100 eurot ning mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 1500 eurot. Seega kokku summas 1600 eurot, mis kuulub Meelis Mällaru poolt hüvitamisele L P arvelduskontole nr xxxx (II kd tl 144-145). Esitatud tsiviilhagi aluseks on kokkuleppes kirjeldatud faktilised asjaolud ning esemeks varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded, mis on esitatud süüdistatava Meelis Mällaru vastu. Kannatanud L P ja G K (oma seadusliku esindaja, so ema L P kaudu) esitasid tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes summas 100 eurot ning mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 1500 eurot, so kokku 1600 eurot, mis kuulub Meelis Mällaru poolt hüvitamisele L P arvelduskontole nr xxxx.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lõige 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
lg 3 kohaselt on otsene varaline kahju mh kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikud kulud.
lg 3 kohaselt hõlmab asja kahjustumise korral kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid. Kindlustusandja ERGO Insurance SE hüvitas kannatanutele kindlustuslepingu alusel tulekahju tagajärjel eluhoonele tekkinud kahjustuste taastamistööde maksumuse 9353,08 eurot, kuid kannatanul tuli tasuda omavastutus (st see osa kahjust, mis kindlustuslepingu alusel hüvitamisele ei kuulu) summas 100 eurot, millises summas taotlevad kannatanud Meelis Mällarult
lg 3,
, § 1045 lg 1 p 5 alusel varalise kahju hüvitamist.
lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
lg 2 kohaselt tuleb kahjustatud isikule mh tema tervise kahjustamisest ja muu isikuõiguste rikkumise tõttu tekitatud mittevaraline kahju hüvitada. Tervisekahjustuse tekitamise korral eeldatakse mittevaralise kahju tekkimist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-73-13, p 13). Kõnealusel juhul on kannatanutele põhjustatud tulekahju põhjustamisega hingelist valu ja kannatusi, mille tõttu taotlevad kannatanud mittevaralise kahju hüvitamist
-3- Karistuse liik ja määr: Süüdistatav Meelis Mällaru, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus Meelis Mällaru süüdi tunnistada KarS § 404 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud, mis jätta KarS § 74 lg 1 täitmisele pööramata, kui Meelis Mällaru ei pane 1-aasta ja 7-kuu katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuistungil jäi süüdistatav Meelis Mällaru sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, ekspertiisikulud, määratud kaitsja tasu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel Meelis Mällaru tuleb süüdi tunnistada KarS § 404 lg 1 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Meelis Mällarult kuulub välja mõistmisele sundraha 750 eurot, määratud kaitsja tasu 275 eurot, põlevvedeliku ekspertiisi kulud kokku 3474 eurot, DNA-ekspertiisi maksumus summas 1254 eurot seega kokku 5753 eurot, mis vastavalt kokkuleppele kuulub tasumisele 12 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS § 180 lg 1,3; § 189 lg 3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ -4-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.