Obsah (6)

§ 184§ 118§ 68§ 21§ 56§ 58

1-16-6466 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2017 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-6466 (15221000110) Kohtunik Külli I

§ 184

lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Kohtuistungi aeg 13.-16.02.2017; 07.06., 14.06, 21.06.2017 Prokurörid Vahur Verte, Raigo Aas Süüdistatav I n g a r HENNO - isikukood 37308230338; Eesti kodanik; keskharidusega; töökoht: XXX; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Harju Maakohtu 14.09.2011 otsusega

§ 118

p 1 - § 22 lg 3 järgi vangistusega 4 aastat (vabanes tingimisi enne tähtaega 23.10.2014); tõkend puudub (kahtlustatavana kinni peetud ning tõkendina vahistamist kohaldatud ajavahemikul 20.01.-10.02.2016) Kaitsja Sven Sillar RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada I n g a r HENNO

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 22 päeva eelvangistust (20.01.-10.02.2016) ning kanda jääb 7(seitse) aastat 11 (üksteist) kuud ja 8 (kaheksa) päeva vangistust. 1 Vangistuse alguseks lugeda päev, mil I. Henno ilmub vabatahtlikult Tallinna Vanglasse karistust kandma või karistusest kõrvalehoidumise korral tema kinnipidamise päev. Kui I. Henno hoidub kõrvale karistuse kandmisest, siis PPA Põhja Prefektuuril kohaldada tema suhtes sundtoomist vanglasse. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

1. Välja mõista Ingar Hennolt KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulud riigieelarve tuludesse kokku summas 1 954 (üks tuhat üheksasada viiskümmend neli) eurot, s.o DNAekspertiisi nr 16E-GE0094 teostamise kuludest 779 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1 175 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele (SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Danske Bank AS Eesti filiaal EE873300333499990003 või Nordea Bank AB Eesti filiaal EE401700017002872300). Viitenumber on
2. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt (12 kuu jooksul) tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Asitõendid 3.
4. Narkootilist ainet amfetamiini sisaldavad pulbrid, mis asuvad EKEI keemiaosakonnas konfiskeerida ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. 3.
5. Ekspertiisiaktidega tagastatud esemed (pakendid, käitlemisvahendid), mis asuvad Tallinnas Tööstuse 52 asuvas Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalbüroos konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. 3.3.Jälitustoimingu protokolli lisad, läbiotsimisprotokolli videosalvestised ja kriminaaltulu käigus uuritud dokumendid DVD-plaatidel, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on pooletele kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate esitamist ning on kohtus kättesaadav ning 15 päeva jooksul apellatsiooniteate saamisest. SÜÜDISTUS Ingar Henno isikute grupis ühiselt ja kooskõlastatult koos E-M. Pappeli ja R. Laanistega tegeles alates septembrist 2015 kuni 20.01.2016, mil ta kahtlustatavana kinni peeti, Tallinnas suures koguses (s.o vähemalt 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses) 2 narkootilise aine amfetamiini ebaseadusliku käitlemisega (omandamise, valdamise ja edasiandmisega). Vastavalt omavahelisele eelnevale kokkuleppele E-M. Pappeli ja R. Laanistega, omandas I. Henno R. Laanistega E-M. Pappelilt ebaseaduslikult vähemalt 1,646 kilogrammi narkootilist ainet amfetamiini eesmärgiga anda omandatud narkootiline aine edasi S. Põldojale. Narkootilise aine omandamisel ja selle edasi andmisel tegutses I. Henno järgmiselt: - 10.09.2015 omandas R. Laaniste 280 euroga (olles selle saanud I. Hennolt) E-M. Pappelilt viimase elukohas XXX eeluurimisel tuvastamata koguse narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit ning andis omandatud narkootilise aine samal päeval tuvastamata kohas ja viisil edasi I. Hennole, kes andis omakorda omandatud narkootilise aine samal päeval kella 1718 vahelisel ajal Tallinnas XXX kortermajas edasi Sirli Põldojale. - 19.09.2015 omandas R. Laaniste E-M. Pappelilt viimase elukohas XXX eeluurimisel tuvastamata koguse narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit ning andis omandatud narkootilise aine samal päeval tuvastamata kohas ja viisil edasi I. Hennole. - 04.10.2015 omandas R. Laaniste E-M. Pappelilt viimase elukohas XXX eeluurimisel tuvastamata koguse, kuid mitte vähem kui 3 grammi narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit ning andis omandatud narkootilise aine 05.10.2015 kohtueelsel menetlusel tuvastamata kohas ja viisil edasi I. Hennole. Ingar Henno andis omakorda omandatud narkootilise aine samal päeval kohtueelsel menetlusel tuvastamata kohas ja viisil edasi S. Põldojale. - Ajavahemikul 16.10.2015 kuni 18.10.2015 omandas R. Laaniste 2700 euroga (olles selle saanud I. Hennolt) E-M. Pappelilt viimase elukohas XXX tuvastamata koguse narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit ning andis omandatud narkootilise aine 18.10.2015 tuvastamata kohas ja viisil edasi I. Hennole. - 19.10.2015 omandas R. Laaniste 13 000 euroga (saades selle I. Hennolt) E-M. Pappelilt viimase elukohas XXX tuvastamata koguse, kuid mitte vähem 5 kilogrammi narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit ning andis omandatud narkootilise aine samal päeval tuvastamata kohas ja viisil edasi I. Hennole. Ingar Henno andis omakorda omandatud narkootilisest ainest vähemalt 110 grammi samal päeval tuvastamata kohas Tallinnas mootorsõidukis Mercedes.Benz (re.nr. XXXXXX) kella 23.45-23.55 vahelisel ajal M. Rohesalu kaudu edasi S. Põldojale. - 02.11.2015 omandas R. Laaniste 1000 euroga (saades selle I. Hennolt) E-M. Pappelilt viimase elukohas XXX tuvastamata koguse, kuid mitte vähem kui 228,44 grammi narkootilist ainet amfetamiini, millest 60 grammi amfetamiini sisaldava pulbri korral oli amfetamiinsulfaadi sisaldus pulbris 29-35 % ning 31,44 grammi amfetamiini sisaldava pulbri korral amfetamiinsulfaadi sisaldus pulbris 24 %. s.o 5,54 grammi amfetamiini puhtal kujul. Omandatud narkootilise aine andis R. Laaniste samal päeval XXX 18 maja vahetus läheduses edasi I. Hennole. Ingar Henno andis omakorda omandatud narkootilise aine samal päeval kella 17.37 – 17.42 vahelisel ajal XXX kortermajas edasi S. Põldojale. -15.11.2015 omandas R. Laaniste E-M. Pappelilt viimase elukohas XXX tuvastamata koguse, kuid mitte vähem kui 18,61 grammi narkootilist ainet amfetamiini, millest 4,38 grammi amfetamiini sisaldava pulbri puhul oli amfetamiinsulfaadi sisaldus pulbris 27 %, s.o amfetamiini oli puhtal kujul 0,87 grammi ning 14,23 grammi amfetamiini sisaldava pulbri puhul oli amfetamiini puhtal kujul 4,288 grammi. Omandatud narkootilise aine andis R. Laaniste samal päeval XXX vahetus läheduses edasi I. Hennole. Ingar Henno andis omakorda omandatud narkootilise aine järgmisel päeval , s.o 16.11.2016 kella 17.57 – 18.02 vahelisel ajal XXX kortermajas edasi S. Põldojale. 3 - 08.12.2015 omandas R. Laaniste E-M. Pappelilt viimase elukohas XXX eeluurimisel tuvastamata koguse narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit ning andis omandatud narkootilise aine samal päeval XXX vahetus läheduses edasi I. Hennole. - 20.01.2016 omandas R. Laaniste 4050 euroga (saades selle I. Hennolt) E-M. Pappelilt viimase elukohas XXX kokku 1,289 kilogrammi narkootilist ainet amfetamiini, mis oli pakendatud kahte erinevasse väiksemasse pakendisse, millest ühes oli 859,9 grammi narkootilist ainet amfetamiini (amfetamiinsulfaadi sisaldus pulbris 29 %, s.o puhtal kujul oli 183 grammi amfetamiini), ning teises oli 429,5 grammi narkootilist ainet amfetamiini (amfetamiinsulfaadi sisaldus pulbris 27 %, s.o puhtal kujul 85,1 grammi amfetamiini). Omandatud narkootilise aine kavatses R. Laaniste anda vastavalt omavahelisele eelnevale kokkuleppele samal päeval edasi I. Hennole, kuid vahetult enne kokkulepitud kohtumist peeti ta 20.01.2016 kella 17.48 ajal Tallinnas Kärberi 18 asuva maja juures politseitöötajate poolt kahtlustatavana kinni, kus temal seljas olnud seljakotist leiti 1,289 kilogrammi narkootilist ainet amfetamiini, mis võeti kinnipidamise käigus politseitöötajate poolt ära. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja. NPALS § 31 lg 3 alusel loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks keskmiselt 1,3 grammist narkootilisest ainest. Suures koguses narkootiliste ainete (amfetamiin) käitlemisega isikute grupis (omandamise, valdamise ja edasiandmisega) pani Roman Laaniste toime

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Poolte seisukohad Prokurör leidis, et I. Henno süü narkootilise aine (amfetamiini) suures kogus ebaseaduslikus käitlemises isikute grupis on täielikku tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud. E.-M. Pappel, kes narkootilise aine omandas ja kes seda oma kodus hoidis ning R. Laaniste, kes Pappelile seda ainet pakkida aitas ja selle aine realiseerimiseks I. Hennole üle andis, on selles kuriteos süüdi mõistetud Harju Maakohtu otsusega 05.04.2017 ning süüdimõistev otsus nende osas on jõustunud. Nende süüdistustes on loetletud kõik erinevad episoodid, mis kajastuvad ka I. Henno süüdistuses. Sama otsusega on süüdi mõistetud ka S. Põldoja ja M. Rohesalu, kes 2015.a septembris, oktoobris ja novembris omandasid I.Hennolt vähemalt 420,05 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit. Pappel ja Laaniste on omaks võtnud, et nad käitlesid neile süüks arvatud perioodil suures koguses narkootilist ainet amfetamiini. Laaniste ütluste kohaselt tavaliselt paar korda kuus käis ta Pappeli korteris, aitas tal segada ja pakendada amfetamiini ning viis selle pakendatud narkootilise aine I.Hennole, kes seda müüs erinevatele isikutele ja muuhulgas ka Sirli Põldojale. Pappel, Laaniste ja Henno on omavahel tuttavad juba lapsepõlvest, nad on elanud ja koolis 4 käinud Lasnamäel. Laaniste ütlusi narkootilise aine liikumise ahela kohta kinnitab näiteks asjaolu, et vahetult pärast kokkusaamist Hennoga peeti 16.11.15 kinni S.Põldoja ja temalt leiti ja võeti ära amfetamiini sisaldav pulber. Narkootilise aine ekspertiis kinnitab, et amfetamiini sisaldus oli sarnane sellele pulbrile, mis hiljem leiti Pappeli korterist. Samal päeval peeti kinni ka A.Sinik, kes oli saanud narkootilist ainet S. Põldojalt. Kui narkootilise aine ladu oli Pappeli kodus, siis Laaniste kaudu, kes elas Pappeli vahetus läheduses, jõudis see I. Hennoni, kes oli lüliks selle aine edasimüümisel. Taoline tegevus kestis kuni 20.01.

1. kui Laaniste Pappeli juurest tulles narkootilise ainega kinni peeti ja seda enne, kui ta oli jõudnud selle edasi anda Hennole, kes ootas teda Lasnamäel tema elukoha läheduses. Samal päeval peeti kinni ka Papple ja Henno. R. Laaniste ütlustes ei ole alust kahelda, sest need on kooskõlas jälitusprotokollis fikseerituga. Nii nähtub jälitustoimingu protokollist, et 10.09.2015 on Henno ja Põldoja telefoni teel kokku leppinud kohtumise kella 17-18 paiku. Enne seda võtab Henno oma auto peale Laaniste, viib ta Pappeli elukoha juurde. Laaniste käib Pappeli juures, seejärel sõidetakse Põldoja elukohta XXX tänaval ja Laaniste kohtumine Põldojaga kestab ca 5 minutit. See kõik toimub vaid 20 minuti vältel kell 17.26 -17.
2. Oma ütlustes on Laaniste kinnitanud, et amfetamiini sisaldavat pulbrit oli sel korral 100 grammi ja Pappelile tasuti selle eest 280 eurot. R.Laaniste ütlused ja jälitusprotokollis fikseeritud kõned ja kohtumised kinnitavad, et mitte ainult 10.09.15, vaid ka teistel I.Henno süüdistuses näidatud aegadel on Henno osalenud suures koguses amfetamiini ebaseaduslikus käitlemises. Pappeli, Laaniste ja Henno kooskõlastatud ja konspireeritud tegutsemine kinnitab, et rollid olid selles grupis täpselt jaotatud. Pappel ei tegelenud ise aine edasimüügiga, kuid hoidis/ladustas narkootilist ainet oma kodus, kus seda koos Laanistega segati, kaaluti ja pakendati; samuti pidas ta arvestust laekuva raha üle. Edasimüümiseks lasi Pappel aine Laaniste kaudu oma korterist edasi toimetada Hennole, kes omas vajalikku võrgustikku, kohtus edasimüüjatega, s.h Põldojaga. Pappel proovis vältida suhtlust kõigiga peale Laaniste, Hennoga on ta suhelnud telefoni teel vaid hädavajadusel. See oli vajalik selleks, et vältida narkolao avastamine oma korteris. Jälitustoimingute protokollis fikseeritu näitab ilmekalt süüdlaste käitumismustrit. Enne kohtumist Henno ja Laaniste helistavad omavahel, seejärel kohtutakse Lasnamäel Laaniste või Pappeli elukoha lähedal ning eelnevalt on Laaniste külastanud Pappelit. Viimase ütlustest nähtub, et Laaniste oli enne tema korterisse tulekut ette helistanud, esitas oma soovi, aine sai ettevalmistatud ja Laanistele üle antud. Pappeli korterist leiti läbiotsimisel nii narkootilist ainet kui ka selle aine käitelmisvahendeid ja suur summa sularaha. Korterist leitud kinnastelt leiti ka Laaniste DNA-d. R. Laaniste on andnud ühesuguseid ütlusi menetluse algusest lõpuni ning kinnitas ka kohtus, et jääb nende ütluste juurde. Mitmel korral on Laaniste koos Hennoga sõitnud ka Põldoja tookordse elukoha juurde, kus Henno käis viimasega kohtumas vaid mõned minutid ja siis sõideti tagasi tema, s.o Laaniste või Pappeli maja juurde, kuhu Laaniste viis Hennolt saadud raha amfetamiini eest. I.Henno ei osanud kohtus usaldusväärselt selgitada oma selliste lühiajaliste visiitide põhjust Põldoja juurde ega rahajutte telefonis Laaniste ja Pappeliga. Järjekindlad ei olnud tema ütlused Pappelilt saadud ja tagasimakstud laenude kohta või pidevast laenamisest Laanistele. Mingitest 5 laenusuhetest ei rääkinud kohtus ka Pappel ning sellekohaseid küsimusi ei esitanud talle Henno ega Henno kaitsja. Kaitseversiooni selle kohta, et Laaniste on andnud Henno kohta alusetult süüstavaid ütlusi, lükkavad ümber Henno enda ütlused, et Laanistega olid nad lapsepõlvesõbrad ja on omavahel alati hästi läbi saanud. Ta ei osanud selgitada ühtegi põhjust, miks peaks Laaniste tema kohta valetama. Karistuseks

§ 184lg 2 p 1 järgi taotles prokurör I.

Hennole 10 aastat vangistust, millest kantuks lugeda 22 päeva eelvangistust. Sanktsiooni keskmisest suuremat karistust pidas prokurör põhjendatuks seetõttu, et I. Henno on narkootilist ainet suures koguses käidelnud pikema aja kestel, on teinud seda omakasu ajendil, mis on karistust raskendav asjaolu. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Teda on varem kriminaalkorras karistatud raske I astme kuriteo eest, mille kandmiselt ta tingimisi vabastati, kuid järeldusi eelnevast karistusest ta endale teinud ei ole. Kaitsja leidis, et I.Henno süüdimõistmiseks ei piisa prokuröri veendumusest ja kuna puudub vajalik tõenduslik baas, siis tuleb Henno talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Süüdistuses kirjeldatud tegu ei ole toime pandud isikute grupis. Kui isik saab kelleltki aine ja selle edasi müüb tuvastamata isikutele, siis valitseb ta ainult oma tegu, mitte näiteks Pappeli ja Laaniste tegevust. Ta saab olla ainult kaasaaitaja, abistaja, edasimüüja. Pappeli ja Henno tegevus ei olnud kooskõlastatud. Üks müüs, üks vahendas, üks ostis ja müüs edasi. Ei piisa kui isikud tegutsevad koos, siin peab olema ka teo valitsemine. Kui oleks tõendeid, et Henno oli narkootilise aine ostja, siis saanuks tema käitumist kvalifitseerida vaid

§ 184lg 1 järgi.

Süüdistuses näidatud episoodides ei ole tuvastatud kui palju narkootilist ainet, millises täpses koguses edasi anti, mistõttu ei saa rääkida ka narkootilise aine käitlemisest suures koguses (s.o episoodides 10.09, 19.09, 16.-18.10 ja 08.12.15). Kui aine kogust ei ole märgitud, siis kõik kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Aine täpset kogust näitamata on süüdistus ebakonkreetne, ebamäärane ning sellega rikutakse süüdistatava kaitseõigust. Episoodis 04.10.15 räägitakse narkootilisest ainest mitte vähem kui 3 grammi ning kui teistes episoodides oli amfetamiini sisaldus 24-35%, siis kolmes grammis pulbris sai amfetamiini olla vaid 0,72-1,05 grammi, mis ei ole suur kogus. Jälitustoimingute tegemiseks (I.Henno suhtes telefoni pealtkuulamine ja tema varjatud jälgimine) olid olemas küll vajalikud load, mida kohus on kontrollinud ja seaduslikuks pidanud, kuid kaitsja arvates ei olnud need toimingud varjatud jälgimise osas sisuliselt seaduslikud. Reaalselt on keegi füüsiline isik justkui jälginud Hennot, kuid selle kohta ei ole ühtegi objektiivset tõendit KrMS § 1265 lg 2 mõttes. Selle jälitustoimingu käigus tuleb vajaduse korral kogutud teave videosalvestada, pildistada või kopeerida või talletada muul viisil. Kohtupraktikas on tavapärane, et varjatud jälgimine fotografeeritakse, kuid selles asjas ei ole ühtegi objektiivset tõendit, et selline tegevus üldse läbi viidi; on kontrollimata, kellega ta kohtus, mis tal kaasas oli ja kaua kohtumine kestis. Selle kohta puuduvad fotod, salvestised, anonüümse tunnistajana ei ole üle kuulatud isikut, kes seda jälitustegevust teostas. Seega ei ole tõendatud, et selline jälitustegevus faktiliselt aset leidis. Samuti leidis kaitsja, et kohtul pole võimalik juhinduda R.Laaniste ütlustest. Kohtuistungil avaldati tema eeluurimisel antud ütlused, kuna ta keeldus oma ütluste andmisest kohtuistungil 6 ning pooltel puudus sellega võimalus teda küsitleda. Tulenevalt KrMS § 15 lg-st 3, ei saa aga kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses tõenditele, mille vahetut allikat ei ole süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Laaniste ütlused tuleb kaitsja arvates tõendite kogumist välja jätta. Telefonikõnede põhjal ei saa aga ühtegi objektiivset asjaolu kindlaks teha. Kuna puuduvad tõendid, mis kinnitaksid I. Henno süüd, tuleb ta õigeks mõista talle esitatud süüdistuses. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused - I.Hennole on esitatud süüdistus suures koguses narkootilise aine käitlemises isikute grupis koos E.-M.Pappeli ja R. Laanistega ajavahemikul september 2015 kuni 20.01.

1. Asja arutamise käigus E.-M. Pappel ja R. Laaniste osas materjalid eraldati, kuna nad oma süüd tunnistasid ja taotlesid asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Nende suhtes on langetatud süüdimõistev kohtuotsus (1-17-1899) 05.04.2017 (II kd lk 213-222), mis jõustus 21.04.
2. Sama otsusega on süüdi mõistetud ka S. Põldoja (kes ostis narkootilist ainet I .Hennolt), samuti M.Rohesalu (kes abistas Põldoja narkootilise aine käitlemisel) ja A. Sinik, kelle kaudu Põldojalt ja Rohesalult saadud amfetamiin jõudis teiste isikuteni (I. R, S. P ja R. G – on süüdi mõistetud erinevate kohtuotsustega). - Nii Pappeli kui Laaniste süüdistuses kajastuvad samad episoodid, mis on ka I. Henno süüdistuses. Need erinevad episoodid ei võimalda kindlaks teha küll käideldud narkootilise aine, s.o. puhta amfetamiini täpset kogust (seda oleks võimalik kindlaks teha vaid siis, kui see aine igas episoodis kelleltki kätte oleks saadud), kuid tõendavad narkootilise aine käitlemise ajavahemikku, realiseerimise sagedust ning annavad aluse rääkida narkootilise aine suurest kogusest. Tegemist oli jätkuva kuriteoga isikute grupis, kus rollid olid täpselt jaotatud ja omavahel kooskõlastatud. Jõustunud kohtulahend kinnitab, et Pappeli korterit kasutati narkolaona, kus aine kaaluti ja pakendati, kust amfetamiini sisaldava pulbri viis välja Laaniste, ja andis realiseerimiseks/müümiseks edasi Hennole. I. Henno süüdistuse episoodide arv ja erinevates episoodides nimetatud rahasummad ning amfetamiini sisaldava pulbri väidetavad kogused kinnitavad asjaolu, et tegemist oli narkootilise ainega suures koguses, millest piisas narkojoobeks rohkem kui kümnele isikule. Narkootilise aine käitlemist suures koguses on tunnistanud nii Pappel kui Laaniste kohtuistungil 13.02.2017 (I kd lk 201, 205-208). - R.Laaniste ei soovinud ütlusi anda kohtuistungil, kuid kinnitas, et jääb oma varem antud ütluste juurde ja kohtus avaldati tema ülekuulamise protokollid 21.01.2016 ja 19.02.2016 (I kd lk 114-117; 118-126). R.Laaniste ütlustest nähtub, et Pappeli ja Hennoga on nad lapsepõlvesõbrad ja Pappeliga on nad suhelnud siiani. Pappeli jutust sai ta aru, et viimase valduses on amfetamiini, soovib seda realiseerida ja pakkus talle võimalust selle läbi raha teenida. Sellest võimalusest rääkis Laaniste Hennole, kes otsis vajalikud inimesed, n.ö aine tellijad. Kogused olid algul väikesed, hiljem suuremad. Hennolt saadud tellimuse peale läks ta Pappeli juurde, kes ise ainet segas ja pakendas ja vahel aitas ta ise ka ainet glükoosiga segada ning pakendada. Pappelil olid kodus kilekotid, kaal, kindad jm käitlemiseks vajalikud vahendid. Pappeli käest sai ta amfetamiini erinevates kogustes, mille realiseerimiseks Hennole üle andis. Algul küsis Henno proovinäidist, hiljem andis 100 grammi kaupa, aga ka näiteks 1,5 kilona (20.01.2016). Raha andis Henno ette või siis tagant järgi (pärast amfetamiini realiseerimist). Selline tööjaotus nende kolme vahel toimus kuni tema kinnipidamiseni. 7 - R. Laaniste ütluste kohaselt (I kd lk 116-117) 20.01.16 kui koos prügilasse prügi viidi, ütles Henno talle, et tal on klient, kes soovib saada 1,5 kg amfetamiini. Õhtul läks ta Pappeli poole, amfetamiini pakkisid nad Pappeliga kahte kilekotti ja pani need endale seljakotti. Vastavalt eelnevale kokkuleppele Hennoga pidi viimane sellele ainele tema juurde õhtul koju järgi tulema. Seda kogust amfetamiini ta aga Hennole üle anda ei jõudnud, sest teel koju pidasid politseinikud ta kinni. Kohtul ei ole alust kahelda R. Laaniste ütlustes, sest need riimuvad teiste asjas kogutud tõenditega. R.Laaniste kahtlustatava kinnipidamise protokollist nähtub, et kinni peeti ta pärast Pappeli juurset tulekut 20.01.2016 kell 17:48 XXX maja juures ning tema seljakotist leiti kaks kilekotti pulbrilise ainega, mille kaal koos pakenditega oli 1531 grammi (II kd lk 36-37). Ekspertiisiakt nr 16E-AN0077 kinnitab, et ühes pakendis oli puhast amfetamiini 183 grammi ja teises puhast amfetamiini 85,1 grammi. Jälitustoimingu protokollis on fikseeritud 20.01.16 kell 9:24:24 Henno ja Laaniste kõne, kus Laaniste küsimusele, et kas tuled õhtul läbi, vastab Henno jaatavalt ja lubab korra ka varem läbi tulla. Kell 10:08:12 samal päeval helistab Henno Laanistele ja kutsub ta tunniks välja („ ma võtaks su peale ja sõidaks sinna prügilasse, lobiseks noh“). Henno järgmine kõne kell 11:15:02 näitab, et kohe on ta Laaniste juures. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et samal õhtul kell 18.33 väljub Henno sõidukist Laaniste elukoha juures XXX ja jalutab maja ette, kus ta kinni peetakse (I kd lk 190-192). Henno kahtlustatavana kinnipidamine on fikseeritud protokollis 20.01.2016 kell 18:35 (II kd lk 100-101). Seega Laaniste ütlused selle kohta, et tellimuse amfetamiinile koguses 1,5 kilo esitas Henno talle 20.01.16 prügilas käies ning pidi õhtul sellele tema koju järgi tulema, on kinnitust leidnud nii jälitustoimingu protokollis fikseeritud kõnedega, kinnipidamise protokollidega ning ka eksperdi arvamusega amfetamiini koguse osas. - Teisel ülekuulamisel 19.02.2016 on R. Laaniste vastavalt uurija küsimustele oma ütlusi täpsustanud (I kd lk 118-126), kirjeldanud miks ta amfetamiini käitlema hakkas, millist kasu ta ise on saanud, millal, millistes kogustes ta Pappeli juurest on amfetamiini toonud ja realiseerimiseks Hennole üle andnud ja Hennolt saadud raha Pappelile viinud. Laaniste ütluste kohaselt oli kõige suurem kogus, millise tellimuse Henno talle esitas 19.10.2016, kui Henno soovis saada 5 kg amfetamiini ja andis talle üle 13 000 eurot. Kilekottidesse pakitud amfetamiini viis ta korterist välja seljakotis, Henno ootas teda oma valge kaubikuga Kivila tn nurgal, tegi lahti sõiduki tagumise ukse ning sinise kilekoti narkootilise aine pakenditega pani ta Henno autosse. Sellised ütlused on kooskõlas ka jälitusprotokollis fikseeritud kõnedega. Juba 15.10.2015 (s.o. neljapäeval) Laaniste-Henno vahelises kõnes märgitakse, et „ jääb esmaspäevaks…, esmaspäeval siis ajab kõik korda“. Laaniste-Pappeli kõnes 16.10.15 küsib Pappel „kas tegid eile nalja või rääkisid tõsiselt, …selle esmaspäeva suhtes“ ja Laaniste kinnitab, et esmaspäeva suhtes on kindel. 19.10.15 (esmaspäeval) võtab Henno kontakti Laanistega ja viimane omakorda Pappeliga, et asja „läbi arutada“. Samal päeval toimuvad kõned ka Henno ja Põldoja vahel ning Põldoja ja Rohesalu vahel (neid kõnesid kirjeldab kohus allpool, kuna mingi koguse saadud ainest pidi Henno toimetamata Põldojale, kes ise Eestis ei viibi ja palub selle edasi anda oma „õele“ M.Rohesalule). Varjatud jälgimisega on fikseeritud, et 19.10.15 kell 18.47 väljus Laaniste XXX majast, üle õla must spordikott; kell 18.52 läheb Laaniste XXX juures peatunud sõiduki Peugeot juurde, autost väljub Henno, jätab autoukse avatuks, toimetab midagi pagasiruumi kallal. Laaniste eemaldub autost, kõnnib XXX maja suunas ja Henno sõidab minema. Fikseeritud on ka Henno hilisem sõit, peatumine Piiri 4 juures asuva metsatuka lähedal, kohtumine isikuga, kelle autosse tõstab ta kilekoti. 8 Laaniste ei teadnud, kuhu Henno seekord selle ainega sõitis või kellele selle narkootilise aine realiseeris. Küll aga on ta koos Hennoga sõitnud Vikerlase tn-le, kus Henno narkootilise ainega lahkus, mõne hetke pärast tagasi tuli, talle raha üle andis, mille ta Pappelile seejärel ise edasi toimetas. Laaniste ütluste kohaselt andis Henno talle esimesel korral (sügisel 2015) 280 eurot ja ainet võis olla 100 grammi. Pappeli juurest lahkudes ei olnud juttu sellest, millal ta uuesti ainet tooma tuleb, sest Pappel teadis, et kui Henno Laanistele helistab, siis tuleb uus tellimus või tuleb ta kokkulepitud rahasummat ära tooma. Kohus ei näe põhjust, miks oleks Laaniste pidanud andma valeütlusi oma lapsepõlvesõbra Henno kohta, kellega tal on alati olnud head suhted. Nende ütlustega ei süüsta Laaniste mitte ainult Hennot, vaid on detailselt ja üksikasjaliselt kirjeldanud ka enda ebaseaduslikku tegevust narkootilise aine käitlemisel suures koguses. Need ütlused ei ole kohtu arvates antud soovist ise vastutusest vabaneda. R.Laaniste ütlused erinevate episoodide osas on kooskõlas nii jälitustoimingu protokollis fikseeritud andmetega kui teiste kogutud tõenditega. -Nii näiteks on episoodis 19.10.2015 narkootilise aine käitlemine Henno poolt tõendamist leidnud mitte ainult Laaniste ütlustega (kes amfetamiini Hennole edasi andis), vaid ka jälitusprotokollis fikseeritud Sirli Põldoja, I. Henno ja Moonika Rohesalu kõnedega ning M. Rohesalu ütlustega kohtuistungil. S. Põldoja kõnest M. Rohesalule 19.10.15 kell 12:15:46 nähtub, et talle toodava aine/kauba palub ta vastu võtta M. Rohesalul („ no see, ma ütlen et toodaks ära, ta pidi täna minu juurde tulema.. ütlen, et mul on õde kodus“). Paari minuti pärast helistab Põldoja Hennole ja palub selle asja õe kätte anda, selgitab, millal õde kodus on kus ja millal töötab ja saadab Hennole M. Rohesalu telefoninumbri (I kd lk 148 – 149). Kell 21:02:46 küsib Henno Põldojale saadetud sõnumis, et kas ta läheb sinna. Põldoja helistab talle mõni aeg hiljem tagasi ja selgitab, et ta ise on Lätis, puhkab ja täpsustakse, millal Rohesalu oma töö lõpetab. Kell 23.10 sõidab Henno Põldoja elukohta XXX maja juurde, kell 23:19 helistab Rohesalule ja selgub, et viimane on alles tööl. Varjatud jälgimisega on kindlaks tehtud, et Henno sõidab Rohesalu töö juurde ja toob ta Lasnamäele XXX maja juurde (I kd lk 156). Varjatud jälgimisega saadud andmed on kooskõlas ka M. Rohesalu ütlustega. M. Rohesalu ütlustest kohtuistungil (I kd lk 203-205) nähtub, et oktoobris 2015 elas ta ajutiselt S. Põldoja juures XXX ja on aidanud Põldojal käidelda narkootilisi aineid. S.Põldoja oli ise süstiv narkomaan. Kui Põldoja oli oma mehe L P-ga reisil või kodust ära, siis viimase palvel pidi tema (Rohesalu) amfetamiini klientidele edasi andma. Valge pulber oli köögisahtlis koti sees, mida ta kaalus ja pani väiksemasse kotti. Ainel käis järgi nii A. Sinik kui ka üks vene tüdruk. Ükskord saatis Põldoja talle tööle järgi auto, millega ta koju viidi ning maja ees anti talle pihku pakk, mille ta pidi tuppa viima. See oli kõva pakk, mis tema arvates sisaldas narkootilist ainet ja ta pani selle kööki sahtlisse. M. Rohesalu ütlused ja jälitustoimingu protokollis fikseeritu lükkavad ümber I. Henno ütlused selle kohta, et S. Põldoja oli tema autosse unustanud oma kosmeetikakoti, mille ta sellel õhtul Rohesalu kaudu tagastas. M.Rohesalu on Harju Maakohtu 05.04.2017 otsusega süüdi mõistetud selles, et ta 19.10.15 omandas I. Hennolt vähemalt 110 grammi amfetamiini, mida hoiti S. Põldoja korteris XXX. - Et üks isikutest, kellele I. Henno amfetamiini (mis pärines Pappeli korterist ja mille temani toimetas Laaniste) korduvalt edasi müüs, oli Sirli Põldoja, kes seda omakorda edasi müüs erinevatele isikute, s.h. A. Sinikule, on tõendamist leidnud nii kõnedega jälitustoimingu protokollis (I kd lk 128-182), kui ka S. Põldoja ja A. Siniku kahtlustatavana kinnipidamise 9 protokollidega (II kd, lk 120-124; 135-140; kinni peeti nad XXX maja ees 16.11.2015 kell 22:29-22:30), läbiotsimisprotokolliga S. Põldoja elukohas XXX (II kd, lk 129-134) ning narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr 15E-AN1366 (II kd, lk 148-151), mis kinnitab amfetamiini käitlemist suures koguses. -Jälitustoimingu protokollis fikseeritud telefonikõnedest nähtub, et 10.09.15 kell 15:51:24 alates on omavahel ühenduses Põldoja ja Henno ning viimane lubab Põldojale „lähen varsti sõitma, ma viiest saan seal kokku“. Kell 16:36:41 helistab Henno Laanistele ja lepitakse kokku kohtumine „pead olema enne viit siin“. Kell 17:08:31 saadab Henno sõnumi Põldojale „võin veits hilineda, mitte väga palju“ ning sõnumi Laanistele „mul on aega 17.30-ni“. Samas protokollis on fikseeritud ka varjatud jälgimise tulemused, millest nähtub, et kell 17:24 on Henno kasutuses olev sõiduk Peugeot Partner (XXXXXX) pargitud XXX juurde. 2 minutit hiljem istub sinna autosse juhi kõrvale Laaniste ja auto suundub Laagna tee suunas. Kell 17:29:34 vastab Henno Põldoja kõnele „kohe olen kohal“. Kell 17:35 on varjatud jälgimisega tuvastatud, et Peugeot on pargitud Vikerlase tänavale, Hennot autos ei ole, juhi kõrvalistmel istub Laaniste. Minut hiljem väljub XXX trepikojast Henno, istub autosse ja alustati sõitu Punase tn suunas. Auto peatub XXX maja ees, kus Laaniste väljub, Henno jätkab sõitu ja Laaniste läheb majja XXX. Kuigi Henno kaitsja palus jälitustoimingu protokollis fikseeritud varjatud jälgimise andmeid kohtul tõendina mitte arvestada ja seda põhjusel, et protokollile ei ole lisatud fotosid ega videosalvestust ning jälitaja tegevust pole võimalik kontrollida, siis I.Henno ise ei vaidlustanud kohtus XXX tänaval Põldoja juures käimisi. Tema selgitusi selle kohta, et Põldojaga olid tal soojad/lähedased suhted ja ta käis Sirlile lilli viimas, peab kohus eluliselt mitteusutavaks ja need on ümber lükatud eelnevate telefonikõnedega. Et oma sõbrannale või kallimale lilli viia, ei pea talle teatama, et enne tuleb kellegagi kusagil kokku saada, ei pea kaasa võtma sõpra, kes jääb autosse ootama ja selline külaskäik, mida on oodatud ligi 1, 5 tundi, ei kesta sellisel juhul vaid 5 minutit. Järgnevad kõned näitavad, et Hennol ei olnud Põldojaga lähedasi suhteid, ta teadis, et Põldoja elukaaslaseks oli sellel ajal Leo Pulst ja Põldojaga sidus teda vaid narkoäri. - Jälitusprotokollis sisalduv teave (I kd, lk 127-192) on kohtu arvates lubatav tõend, sest selle tõendi kogumisel on järgitud kõiki jälitustoimingutele seatud nõudeid, s.h ultima-ratio põhimõtet, kuna tõendite kogumine muude, avalike menetlustoimingutega oli välistatud või oluliselt raskendatud. Narkootikumide käitlemine suures koguses on peitkuritegu, kus puuduvad tunnistajad, konkreetsed kannatanud, keda oleks võimalik üle kuulata. Neid tegusid toime pannes tegutsetakse äärmiselt ettevaatlikult, konspireeritult ja ükskõik millised käitlemise osateod ei toimu kunagi avaliku tehinguna. Jälitustoiminguteta pole võimalik narkootilist ainet kätte saada, selle sisaldust määrata või seda ringlusest kõrvaldada. Kohus on tutvunud jälitustoimikuga, mis sisaldab kõiki jälitustoimingu protokollis nimetatud taotlusi, prokuröri ja kohtu lubasid jälitustoimingute tegemiseks ning on andud sellekohased selgitused kohtuistungil 14.06.2017 ning need sisalduvad ka kohtuistungi protokollis (III kd, lk 21-22). Laaniste ja Henno ning Henno kasutuses olnud sõidukite varjatud jälgimise osas ei ole jälitustoimingu protokollile lisatud fotosid või videosalvestusi, kuid nende puudumine ei muuda kohtu arvates tõendit mittelubatavaks. KrMS § 1265 lg 2 sätestab, et varjatud jälgimisega, võrdlusmaterjali varjatud kogumisega, asja varjatud läbivaatusega ja asendamisega kogutud teave, mis saadakse jälitustoimingu käigus, tuleb vajaduse korral videosalvestada, pildistada või muul viisil talletada. Pildistamine või videosalvestus ei ole siin obligatoorne ja antud juhul ei ole süüdistatavad vastu vaielnud ka protokollis nimetatud kohtumispaikadele, sõitudele xxx tänavale vmt. Henno on sõitudeks kasutanud jälitustoimingu protokollis nimetatud sõidukit ja 10 oma ütlustes kinnitanud, et on Laanistega Lasnamäel sageli kohtunud ja käinud korduvalt ka xxx tänaval Põldojale lilli viimas. Kohtumiste kellaaegu on võimalik seostada ka süüdistatavate omavaheliste kõne-aegadega. Alusetu on kaitsja väide selle kohta, et kohus ei ole anonüümse tunnistajana üle kuulanud jälitustoimingut teostanud isikut, sest sellist taotlust kohtuliku uurimise ajal kaitsja kohtule ei esitanud. - Jälitustoimingu protokollis kajastatud kõned 18.-19.09.2015 kinnitavad sama mustrit. Kõigepealt helistab Henno Laanistele („mis kell ma võin tulla“). Laaniste selgitab, et ta pole „teda kätte saanud“ ja helistab seejärel Pappelile. Kohtumine lükatakse edasi järgmiseks päevaks. 19.09.2015 toimuvad jälle kõned, kus täpsustatakse kellaaegu. Laaniste kohtub nii Henno kui Pappeliga ning nende käitumine on ajaliselt kooskõlastatud. Ka kõned 06.-08.12.2015 Pappeli-Laaniste ning Laaniste-Henno vahel kinnitavad kohtumiste kokkuleppeid, kokkusaamisi ja kooskõlastatud tegevust nende kolme isiku vahel. Varjatud jälgimine tõendab, et 08.12.2015 kella 14.35 ajal sõidab XXX maja lähedale Henno, kõrvalistmel tundmatu meesterahvas; kell 17.41 väljub majast Laaniste, jõuab Henno auto juurde; vestlevad omavahel auto kõrval, seisavad korraks auto avatud pagasiruumi juures; kell 17.47 sõidab Henno minema. Mõned minutid hiljem toimub kõne Laaniste-Pappeli vahel, kus viimane küsib „kas ütlesid selle informatsiooni edasi?“. Kuigi nendes episoodis ei ole süüdistuses märgitud käideldud narkootilise aine kogust, siis kinnitab see asjaolu, et ainet anti edasi/müüdi vähemalt 2 korda kuus, mis viitab kogumis teiste episoodidega narkootilise aine käitlemisele suures koguses. -Ka kõned 04.-05.10.2015 Henno-Laaniste ja Laaniste-Pappeli vahel räägivad kohtumistest ja omavahelisest kooskõlastatud tegutsemisest. 04.10.15 kell 23:15:20 saadab Henno Põldojale sõnumi kohtumiseks järgmisel päeval kella 18 paiku. Varjatud jälgimine kinnitab, et 05.10.15 kell 17.35 XXX maja juures istub Henno sõidukisse Laaniste; kell 17:49 nähti Hennot tulemas XXX maja suunast, istub autosse ja jätkab sõitu. Kohtu arvates on ka selles episoodis amfetamiini liikumine Pappeli korterist Laaniste ja Henno kaudu Põldojani tõendamist leidnud. S.Põldoja on 05.04.17 otsusega süüdi mõistetud selles, et ta Hennolt 05.10.15 omandatud amfetamiini sisaldava pulbri, koguses vähemalt 3 grammi, müüs 08.10.15 edasi A.Sinikule ning viimane mõisteti süüdi selles, et ta Põldojalt saadud narkootilise aine 08.10.15 edasi andis Rain Gustavsonile. Pappeli kodu läbiotsimisel leiti amfetamiini sisalduvat pulbrit, mis sisaldas nii 86% kui ka 27-29% amfetamiinsulfaati (ekspertiisiakt II kd, lk 47-50). Ka Põldojalt ja Sinikult novembris ära võetud pulbris oli amfetamiinsulfaadi sisaldus väga erinev (II kd lk 148-151). Seega Henno süüdistus selles episoodis, s.o vähemalt 3 grammi amfetamiini sisaldava pulbri käitlemine, ei pruugi tähendada küll aine suurt kogust (1,3 grammi puhast amfetamiini), kuid ei anna alust seda süüdistusest välja jätta või isikut õigeks mõista (nagu taotles tema kaitsja), vaid seda episoodi tuleb käsitleda kogumis teiste süüdistuse episoodidega, sest tegemist oli jätkuva süüteoga. Narkootilise aine suures koguses korduvas käitlemises ei ole Hennole süüdistust esitatud. -Episoodides 02.11.15 ja 15.11.15 on narkootilise aine käitlemine Henno poolt samuti tõendamist leidnud jälitustoimingu protokollis fikseeritud andmetega. Käitumismuster on sama. Narkootiline aine saadakse Pappeli korterist XXX tänavalt, Henno autosse toob selle Laaniste. Enne aine kättesaamist võtab Henno ühendust Põldojaga. Nii näiteks 02.11.15 kell 17:15:08 teatab Henno Põldojale, et ta jõuab 10 minuti pärast. Varjatud jälgimine kinnitab, et kell 17.27 väljub Laaniste XXX majast, kõnnib Henno autoni, mis on 11 pargitud XXX lähedale, istub juhi kõrvalistmele; sõidetakse Pinna-Vikerlase ristmikuni; Henno lahkub autost kilesse pakitud esemega ja kõnnib XXX poole, Laaniste jääb autosse ootama. Kell 17.42 on Henno tagasi auto juures ja alustab sõitu. Kell 17.53 on fikseeritud Laaniste sisenemine XXX majja. - Kõne Pappeli ja Henno vahel 03.11.2015 (I kd lk 175-176) tõendab, et aine realiseerimisel on tekkinud probleem rahadega, mistõttu Pappel helistab otse Hennole („…ma helistan ainult siis kui on hädaolukord… me ühine tuttav ja sinu lapsepõlvesõber on jälle mällaris“) ja palub Hennol Laaniste kätte raha mitte anda, vaid raha ise temale ära tuua („see pole minu oma, sa tead, seda ma rääkisin sulle“). Ka järgmisel päeval arutavad Pappel ja Henno omavahel probleemi, mis on seotud Laanistega ja mis tuleneb tema alkoholi tarvitamisest ning Pappel hoiatab Hennot: „saad aru, see on otsene oht minule ja sinule, saad aru mida ma silmas pean“. Kuigi Pappel ei ole Henno kohta ütlusi andnud (aine andis ta vahetult üle vaid Laanistele ja temalt sai ka raha), näitavad need kõned ilmekalt, et grupi liikmete omavaheline tegutsemine oli kooskõlastatud ja nad püüdsid käituda kõiki konspiratsioonireegleid järgides. Pappel rääkis ja sai kokku Hennoga vaid hädavajadusel. Jälitustoimingu protokollis on fikseeritud ka Pappeli ja Henno omavaheline kohtumine 09.11.2015 Mustakivi teel asuva Prisma parklas, kus Henno istub Pappeli autosse ja väljub sealt paberkotiga. Ka 12.11.15 helistab Pappel otse Hennole ja tunneb huvi Laaniste vastu („kas sa oled meie ühise tuttavaga viimastel päevadel…“) ning Henno vastab „täna helistas ja tundus kaine olevat“. -14.11.15 suhtleb Pappel telefoni teel juba Laanistega ja tahab temaga „näost näkku rääkida“. Järgnevatest kõnedest 15.11.15 nähtub, et suheldakse jälle endise skeemi järgi: Pappel-Laaniste ja Laaniste-Henno ning Laaniste lepib kohtumise Pappeliga. Varjatud jälgimine kinnitab, et 16.11.15 sõidab Laaniste Kivila tänavale, XXX majast väljub musta õlakotiga Laaniste ja mõned minutid hiljem istub ta Henno autosse; sõidetakse XXX maja lähedale. Henno väljub autost, käib mitu korda maja juures. Ca 10-15 minuti pärast sõidab XXX maja juurde auto, millest väljub Põldoja; koos Hennoga siseneb ta trepikotta. Henno viibib majas ca 4 minutit. Enne Põldoja saabumist on Laaniste kell 17:56:08 helistanud Pappelile ja teatab „meil läheb veel veidi aega“ (I kd lk 180). Asjaolu, et ka seekord käis Henno Põldoja juures amfetamiini (mitte lilli) üle andmas, kinnitab Leo Pulsti kõne temale samal õhtul kell 23.:51:
3. Selles kõnes L.Pulst teatab, et politsei on Põldoja kinni pidanud („ mendid väänasid ta ära,… praegu sain välja, plika oli masinas juba“). Henno ei esita küsimust selle kohta, miks Põldoja kinni peeti, ta ainult ropendab ja lepib Pulstiga kohtumise kokku (I kd, lk 182). Ta sai koheselt aru, et kinnipidamise põhjuseks sai olla üksnes narkootiline aine. Et 16.11.15 käitles Henno narkootilist ainet suures koguses, kinnitavad Põldoja ja Siniku kinnipidamise protokollid, neilt ära võetud aine ja narkootilise aine ekspertiisiakt (II kd lk 148151). - Käideldud narkootilise aine kogust iseloomustavad ka süüdistatava E.-M.Pappeli ütlused, kes kohtuistungil 13.02.2017 on väitnud (I kd lk 205-208), et nõustub Laaniste ütlustega käideldud amfetamiini koguste ja kuupäevade osas. Narkootilist ainet andis ta edasi Laanistele vähemalt 2 korda kuus, 4-5 kuu jooksul ja kokku võis seda olla 6-8 kilo. Sõltumata puhta amfetamiini sisaldusest selles aines võib kindlalt väita, et tegemist oli narkootilise aine suure kogusega. Ka Põldojalt ja Sinikult ära võetud narkootilise aine kogused, mis nendeni olid jõudnud Henno kaudu ja kus ekspertiisiga on tuvastatud puhta amfetamiini täpne kogus, tõendab narkootilise 12 aine käitlemist suures koguses. Tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist.

§ 21

lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Pappeli, Laaniste ja Henno kooskõlastatud tegutsemist tõendavad kõige ilmekamalt jälitusprotokollis fikseeritud süüdistatavate omavahelised kõned. Pappeli juurde läks Laaniste amfetamiini tooma vaid pärast Henno kõnet, leppides samas aja kokku ka Pappeliga. Kust aine pärineb ja kelle käest Laaniste seda toob, oli Hennole teada, sest Laanistet jäi ta ootama Pappeli elukoha lähedale. Kuigi Pappel andis aine vahetult üle Laanistele, oli talle teada, kelle kaudu seda realiseeritakse, sest telefoni teel arutas Pappel laekuva raha üle ka Hennoga ja nad tundsid muret selle üle ajal, kui Laaniste tarvitas alkoholi. Pappel ja Laaniste said ainet ette valmistada (segada ja pakkida) vaid niipalju, kui Henno seda parasjagu realiseerida suutis. Rollide täpne jaotus oli oluline ka konspiratsiooni tagamiseks, selleks, et ei avastataks narkoladu ega suudetaks kindlaks teha realiseerimise ahelat. Ühegi nende süüdistatava panuseta olnuks Pappeli korteris hoiul olnud aine realiseerimine ja sellest tulu saamine võimatu. Kõik süüdistatavad (Pappel, Laaniste, Henno) on väitnud, et nad ise amfetamiini ei tarvitanud, mistõttu oli amfetamiini käitlemise eesmärgiks vaid kriminaalse tulu teenimine. Kõigi nende kolme isiku teopanus oli võrdselt oluline ja kohtu arvates on I. Henno käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 184lg 2 p 1 järgi, s.o.

narkootilise aine käitlemine suures koguses isikute grupis. Oma teod on I. Henno toime pannud kavatsetult ja tema eesmärgiks narkootilise aine realiseerimisel oli kriminaalse tulu teenimine. Amfetamiini ei muretsenud ta enda tarbeks, kuna ta ise, samuti tema vend ja elukaaslane on kõik kinnitanud, et narkootikume ta ise ei tarvitanud. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 184

lg 2 järgi on seadusandja karistusena ette näinud vangistuse kolm kuni viisteist aastat. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse 13 konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistusmäär võib jääda kas ülesvõi allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (RKKKo 3-1-1-77-11, p 11; 31-1-52-13, p 19; 3-1-1-58-13, p 7; 3-1-1-63-14 p 15.2).

§ 184lg 2 korral on sanktsiooni keskmiseks määraks 9 aastat vangistust.

Süü suurust iseloomustab nii tegude toimepanemise asjaolud, aga ka tegevuse ulatus narkootiliste ainete käitlemisel. Suures koguses narkootilist ainet käitles I. Henno alates septembrist 2015 kuni 20.01.2016, s.o mitme kuu vältel, mistõttu ei saa tema süüd pidada väikeseks, pigem keskmiseks. Samas ei saa teda pidada selle teo initsiaatoriks, sest narkootiline aine, mida segati ja pakendati ning I. Henno kaudu edasi müüdi, asus E.-M. Pappeli kodus, kes oli selle aine omandanud ja kelle otsustada oli, kui palju amfetamiini sisaldavat pulbrit ta parasjagu välja andis, kontrollides samal ajal ka realiseerimisest saadud summasid. I. Henno tegutsemine isikute grupis oli küll määrava tähtsusega, kuid mitte nii oluline, kui näiteks E.M.Pappelil. Kuid samas ilma tema eduka edasimüügita ei oleks Pappel ega Laaniste amfetamiini käitlemisest tulu saanud, sest vajalik võrgustik oli olemas I.Hennol, mitte teistel grupiliikmetel. I. Henno karistust kergendavad asjaolud puuduvad, raskendavaks asjaoluks

§ 58p 1 alusel tuleb lugeda süüteo toimepanemist omakasu motiivil.

I. Henno on kohtule väitnud, et amfetamiini ta ise ei tarvitanud ning arvestades käideldud aine kogust, on ta seda edasi andes/müües tegutsenud just nimelt omakasu motiivil. Pole mingit alust arvata, et sellises koguses ainet oleks ta kuude kaupa S. Põldojale või kellelegi teisele lihtsalt ära kinkinud. Kohtule esitatud päringu vastusest nähtub, et amfetamiini hulgihind on 4-6 eurot/gramm, kuid tänavamüügis juba 15-10 eurot/gramm. I. Henno enda ütlustest nähtub, et sel perioodil ei olnud tema perekonna majanduslik olukord hea, ja seda on kinnitanud ka tema abikaasa XX. Amfetamiini käitlemises, selle edasimüümises on süüdistatav näinud võimalust raha teenida ja sellega oma elujärge parandada. Talle ei läinud korda asjaolu, et oma käitumisega kahjustas ta teiste inimeste tervist. Kuna E.-M. Pappel on Harju Maakohtu otsusega 05.04.2017 süüdi mõistetud raskemas kuriteos, s.o.

§ 184

lg 21 järgi (ta tegutses suure varalise kasu saamise eesmärgil, kus sanktsiooni alammäär algab 6 aastast), ei saa kohtu arvates I. Hennole mõistetav karistus olla suurem Papplile mõistetud karistusest (8 aastat ja 10 kuud vangistust) nagu taotles seda riiklik süüdistaja. Kuigi Pappel oli süüdi mõistetud kokkuleppemenetluses ning süüdistusakti kohaselt esines tal ka üks kergendav asjaolu, peaksid neile kui gruppi kuuluvatele isikutele mõistetavad karistused olema omavahel võrreldavad, tulenevalt nende süü suurusest. Kohus peab põhjendatuks karistada I. Hennot vangistusega kaheksa aastat, mis jääb veidi alla sanktsiooni keskmist määra. Selline karistus vastab kohtu arvates tema süü suurusele ning on kooskõlas ka karistuse eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega. Vangistust sellises määras ei ole võimalik mõista tingimisi, ka mitte osaliselt, sest seda ei võimalda teo toimepanemise asjaolud ega ka süüdistatava isik. I. Hennot on varem kriminaalkorras karistatud, viimati 14.09.2011 Harju Maakohtu otsusega

§ 118p 1 - § 22 lg 3 järgi 4-aastase vangistusega.

Selle karistuse kandmiselt vabanes ta 14 tingimisi enne tähtaega 23.10.2012 katseajaga kuni 18.04.2014. Nii reaalselt kantud karistus kui ka hilisem kriminaalhooldaja järelevalve ei olnud piisav selleks, et I. Henno hoiduks uute kuritegude toimepanemisest ning uuesti on ta toime pannud raske esimese astme kuriteo. Seega põhjendatud on I. Henno karistamine reaalse vangistusega. Vangistus pikkusega 8 aastat on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Sellises karistuses väljendub ühiskonna hukkamõist narkokuritegusid toimepanevatele isikutele, kes soovivad rikastuda teiste inimeste tervise arvelt.

§ 68lg 1 kohaselt tuleb eelvangistus arvata karistusaja hulka.

Kuna I. Henno oli eeluurimisel kahtlustatavana kinni peetud ja viibis vahi all 22 päeva (20.01 -10.02.2016), siis tuleb see lugeda karistusaja hulka ning kandmisele kuulub seega 7 aastat 11 kuud ja 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda päev, mil pärast otsuse jõustumist ilmub I. Henno vanglasse karistust kandma või karistusest kõrvalehoidumise korral tema kinnipidamise päev. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetul süüdimõistva otsuse korral hüvitada ka menetluskulud. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 ja 9 alusel ekspertiisi tegemise kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kuna osa ekspertiisikuludest on välja mõistetud kohtuotsusega 05.04.2017 (1-17-1899), tuleb I.Hennolt välja mõista vaid 1/3 DNA ekspertiisi tegemise kuludest, s.o. ekspertiisiakti nr 16EGE0094 alusel. Kuigi ekspertiisi maksumuseks oli arvestatud 5 586 eurot, tuleb lähtuda uurimisobjektide arvust ning põhjendatuks lugeda ekspertiisi tegemise kulud summas 2 337 eurot. Sellest kolmandik on 779 eurot ning see summa tuleb välja mõista I. Hennolt. Esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 2,5 kuupalga alammäära, s.o. 1 175 eurot. Seega tuleb I. Hennolt menetluskuludena välja mõista summa 1 954 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel annab kohus võimaluse menetluskulusid tasuda osade kaupa, s.o igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt (12 kuu jooksul) tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid Narkootilist ainet – amfetamiini sisaldavad pulbrid, mis on hoiule jäetud EKEI keemiaosakonda, konfiskeerida ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta pärast otsuse jõustumist ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Pakendid ja käitlemisvahendid, mis olid ekspertiisiaktidega tagastatud ja asuvad PPA Keskkriminaalbüroos (Tallinn, Tööstuse 52) – konfiskeerida ja hävitada pärast otsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Jälitustoimingu protokolli lisad, läbiotsimisprotokolli videosalvestised ja kriminaaltulu käigus uuritud dokumendid DVD-plaatidel, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde pärast kohtuotsuse jõustumist. 15 Menetlusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS § 175, 179, 180, 306, 309 lg 3, 311 - 313. Külli Iisop Maren Urb /allkirjastatud digitaalselt/ 16 Nona Viro