Obsah (4)

§ 69§ 52§ 651§ 45

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-376 Määruse kuupäev 17.07.2018 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi V. K. kaebus Viru Vangla poolt 5. jaanuarist – 14. veebruarini 2018. a ka

§ 69). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist on kaebaja V.

K. vaidlustanud kohtus haldusasjas nr 3-18-373 (Viru Vangla 04.12.2017 käskkirja nr 6-4/372-1, 08.12.2017 käskkirja nr 6-4/3722 ja 08.12.2017 käskkirja nr 6-4/372-3 tühistamiskaebused, mille Tartu Halduskohus jättis 15.06.2018 otsusega rahuldamata.

1. Kaebaja esitas Viru Vanglale 08.02.2018 selgitustaotlusena pealkirjastatud taotluse (registreeritud 09.02.2018 nr 6-10/5162-1 all, tl 12), milles viitab kambris P1/121 öisel ajal kostvale kõrgsagedushelidel undamisele, mis segab magamist, ärritab ja mõjub kaebaja psüühikale. Samuti oli kambris kuulda umbes tunniajase intervalliga mürinat. Kamber P121 ei vasta eluaseme normidele ja on inimesele ohtlik. Kaebaja taotles enda ümber viimist teise kambrisse ja palus mitte paigutada kambrisse P121 ka teisi inimesi.
2. Kaebaja tervisekaardi väljavõttest (tl 16-17) nähtub, et 16.01.2018 on dr L. Ermose poolt toimunud kaebaja konsultatsioon. Kaebaja kaebas muusika peale üksuses, mis segab keskendumist. 16.01.2018 raviloo kohaselt määratakse järgmiseks konsultatsiooniks 30.01.
3. Kohtule on esitatud Viru Vangla arsti dr L. Ermose 30.01.2018 tõend, milles arst on leidnud, et kartserirežiim tuleb katkestada seitsmeks päevaks (tl 39).
4. Tartu Halduskohus määras 27.02.2018 määrusega (tl 20–21) kaebajale riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses, kuna kaebaja poolt esitatud menetlusdokumendid viitasid üheselt võimalikele tõsistele kaebaja põhiõiguste rikkumistele vanglas. Kaebaja esindaja poolt käesolevas asjas koostatud menetlusdokumentide kohaselt kohus kaebaja põhiõiguste tegelikku rikkumist eluliselt usutavaks ja toimunuks ei pea, mistõttu on kohus seisukohal, et kaebuse edasiseks menetlemiseks puudub alus. Kohus andis advokaadist esindajale kohustuse ja võimaluse kaebaja tegeliku olukorraga vanglas tutvumiseks ja kaebajaga vahetuks kontakteerumiseks (tl 20, kohtumääruse resolutsiooni p 5). Kohus on seisukohal, et advokaadi menetlusdokument kohtu varasemaid kahtlusi põhiõiguste rikkumisest ei kinnita. 3
5. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Riigikohtu praktika kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada ka preventiivse huvi tõttu (Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.
6. a määrus asjas nr 3-17-749 p 11 ja seal viidatud varasem praktika), et vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes. Kartserikaristuse kandmisega seotud tegevuste vaidlustamise osas tuvastamisnõudega preventiivsel eesmärgil on Riigikohus leidnud, et kinnipeetaval on kartserisse paigutamist võimalik ise vältida uutest distsiplinaarsüütegudest hoidudes. Seetõttu ei ole preventiivne huvi piisav tuvastamiskaebuse esitamiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 09.02.
7. a määrus asjas nr 3-3-1-75-16, p 8.1). Kui vangla peaks kaebaja uuesti kartserisse paigutama ning kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et tema kartserisse paigutamine või kartserikaristuse kandmise ajal voodivarustuse äravõtmine päevaseks ajaks, on õigusvastane, siis on kaebajal võimalik esitada vangla tegevuse peale vaie ning vajaduse korral saab kaebaja vaidemenetluse ajaks halduskohtule esitada ka esialgse õiguskaitse taotluse (HKMS § 249 lg 2). Tartu Ringkonnakohus on 12.04.
8. a määruses haldusasjas nr 3-18-327 sedastanud, et „Arvestades vangla eitavaid vastuseid kaebaja taotlustele lubada kartserikaristuste kandmise vahepeal viibida tavarežiimil, ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga selles, et kaebaja saaks oma õigusi tõhusamalt kaitsta, taotledes vanglalt distsiplinaarmenetlustes karistuse täitmise edasilükkamist.“
9. Praegusel juhul on kaebajal oma õiguste kaitseks tõhusamad vahendid. Selles veendumiseks tuleb vastata küsimusele, kuidas saaks vältida olukorda, et kui kartserikaristuse täitmine on katkestatud psühhiaatri otsusega, siis isikut enne ei paigutataks uuesti kartserikambrisse, kui arst on ta uuesti üle vaadanud. Vangistusseadusest ei tulene vanglaametnikele kohustust lasta kinnipeetava tervislikku seisundit kontrollida arstil enne kartserisse paigutamist. Vastavat kohustust ametnikele ei tulene ka käesolevas asjas kohtule esitatud meditsiinilise iseloomuga tõenditest. Samas on arst kutse eetikast tulenevalt kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid (

§ 52lg 2).

Halduskohus on seisukohal, et kuna käesoleval juhul olid arstile teada kaebaja vaimsest tervisest tulenevad probleemid, oli kaebaja tervise kontrollimise kohustus meedikul eraõiguslikust kohustusest lähtuvalt, mitte vanglaametnikel avalik-õiguslikust õigussuhtest tulenevalt. Seega käesoleva asja valguses tuleb vastata küsimusele, kas see, kui vanglateenistus paigutab isiku tagasi kartserikambrisse, ilma arsti ülevaatuseta juhul, kui kartserirežiim on katkestatud arsti otsusel, on vanglateenistuse õigusvastane tegevus, tuleb vastata eitavalt. Tegemist ei ole vanglateenistuse õigusvastase tegevusega. Halduskohtule ei ole samas esitatud piisvalt tõendeid otsustamaks eraõigusliku asjaolu üle, kas käesoleval juhul esines tervishoiuteenuse väär osutamine.

§ 651

lg 1 kohaselt peab kartser vastama

§ 45

lõikes 1 sätestatud tingimustele ja tagama kinnipeetava pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise.

§ 45

lg 1 sätestab, et kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri (ls1); kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab 4 ruumi piisava valgustatuse (ls 2); kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu on kehtestatud vangla sisekorraeeskirjas (ls 3). Kaebaja paigutati kartserikambrist ümber kambrisse P1/121, mis kaebaja hinnangul ei vasta tehnilistele ja sanitaartingimustele, kus on anomaalne müra ja ronivad ringi sipelgad. Kohus ei pea eluliselt usutavaks tänapäevastele ehitusnormidele vastavas Viru Vanglas anomaalse iseloomuga müra esinemist või isiku õigusi rikkuvas määras sipelgate elutsemist. Tegemist on pigem kaebaja vaimse tervisega seonduvaga. Asja tehioludest lähtuvalt on halduskohus seisukohal, et kaebaja ümber paigutamise taotlusele, mis sisaldas ka kaebusi müra ja sipelgate kohta, on vangla vastanud mõistliku tähtaja jooksul 12.03.2018 vastusega, mille resolutsioon on rahuldada taotlus (tl 31). Viru Vangla 12.03.2018 vastuse nr 6-10/5162-2 kohaselt ei olnud ajavahemikus 30.01.2018-14.02.2018 neil usaldusväärset infot, et tulenevalt kinnipeetava terviseseisundist oleks pidanud kaebaja ümber paigutama (tl 31). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on ümber paigutamine toimunud pigem humaansetel kaalutlustel vangistuse üldisi eesmärke arvestades. Kohus nõustub neil asjaoludel Viru Vangla seisukohaga, et tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiutöötaja (

§ 52lg 1).

Viru Vangla leiab õigustatult, et psühhiaater ei näinud 30.01.2018 otsuses ette, et kaebaja tuleks paigutada meditsiiniosakonna kambrisse ning kaebaja vaidlustab selles küsimuses tervishoiutöötaja sisulist otsust, mis ei ole aga halduskohtus kontrollitav. Samuti on kohus seisukohal, et dr Marje Udekülli 15.02.2018 otsus (ravilugu nr 206, tl 16p) lubada tunniks kahe tunni tagant ka päeval lamada, et selg saaks puhata, ei tähenda, et kaebaja käsutuses oleks voodivarustus (madrats). Voodi ja voodivarustuse võimaldamine kartserirežiimi ajal on aga võimalik üksnes kinnipeetava tervislikust seisundist tulenevalt, seega kohtu hinnangul on vajalik selleks arsti läbivaatus ja üheselt mõistetava sisuga otsus, mida käesoleval juhul kohtule esitatud tõendite kohaselt tehtud ei ole. Kartserikambri sisustusse ei kuulu voodi (VSkE § 7 lg 4). Lavatsid sulgetakse ja voodivarustus võetakse kartserirežiimil viibivatelt kinnipeetavalt ära hommikul ajavahemikus kell 06.0007.00 ning lavatsid avatakse ja voodivarustus antakse kätte õhtul ajavahemikus kell 20.3021.00 (Viru Vangla kodukorra lisa 1.28). Tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt kaebas kinnipeetav seljavalu 02.02.2018 (ravilugu nr 203, tl 16), 15.02.2018 (ravilugu nr 206, tl 16p) diagnoosiks on märgitud torakogeenne skolioos, 16.02.2018 (ravilugu nr 207, nr 208, tl 16p) kaebas kinnipeetav korduvalt seljavalu, 17.02.2018 (ravilugu nr 209, tl 17) kaebas kinnipeetav seljavalu, 18.02.2018 (ravilugu nr 210, nr 211, tl 17) kaebas seljavalu kell 05.20 ja õhtul, kui palus valuvaigisteid, et saaks magada. Kohus on seisukohal, et kaebaja kaebused on pigem tingitud kaebaja kehalisest iseärasusest ja piiratud liikumisvõimalusest kartseris ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel. 17. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud (HKMS § 151 lg 2 p 1). 5 18. Riigi õigusabi tasustamise küsimuse lahendab kohus eraldi määrusega advokaadilt vastava taotluse saamisel. (allkirjastatud digitaalselt) 6