) § 459 lg 1 järgi on võimalik esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi, kui maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohtupraktikas on leitud, et elatise suuruse muutmise aluseks võib olla ka see, kui muutunud on miinimumelatise suuruse arvestamise aluseks olev Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-35-17, p 34). Sel juhul saab eeldada, et muutunud on ka laste vajadused ja seda ei ole vaja eraldi tõendada. Riigikohus on asunud korduvalt seisukohale, et miinimummäära ulatuses ei tule lapse vajaduste suurust tõendada. Antud juhul soovib hageja suurendada elatist käesoleval hetkel kehtiva miinimummäärani. 7) Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või 2 kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 järgi on töötasu alammäär 01.01.2017 470 eurot kuus, millest 1/2 on 235 eurot. Miinimelatis alates 01.01.2018 on 250 eurot kuus. 8) Riigikohtu 09.06.2017 otsuse nr 3-2-1-35-17 p 32 ja ka 20.06.2017 otsuse nr 3-2-1-67-17 p 9 kohaselt võib üksnes
§-s 459 sätestatud eeldustel nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel
lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (RKTKo nr 3-2-1-35-17, p-d 32, 36; RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 11). 9) Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi arvates (tsiviilasjas nr 3-2-1-25-17, p-s 28.1) tuleb mõjuva põhjuse hindamisel arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab kolleegiumi arvates olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Elatist võib vähendada alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 11 ja nr 3-2-1-174-16, p 13). 10) Kohus peab hindama, kas kostja vastuväited annavad aluse hageja hagi rahuldamata jätmiseks ehk hageja elatisenõude suurendamata jätmiseks. 11) 15.01.2018 kohtuistungil on kostja Xxxselgitanud, et talle makstakse palka sularahas, kuna tema SEB panga konto on arestitud kohtutäituri poolt seoses elatise võlgnevusega. Töövõimetoetus kantakse tema ema Xxxkontole, kes kannab igakuiselt hageja ema kontole mingi summa. Ülejäänud hageja elatise summa arvestab kohtutäitur tema kontolt maha (tl 3940). Kostja pangakontol rahaliste vahendite puudumist tõendab tema SEB panga 3 kontoväljavõtte (tl 20). Eesti Töötukassa 29.06.2017 töövõimetoetuse määramise otsusest nähtub, et kostjale on määratud töövõimetoetus perioodi 01.07.2017 kuni 07.06.2020 eest (tl 18). Kostja ema Xxxpangakonto väljavõttest nähtub, et Eesti Töötukassa kannab Xxxtöövõimetoetuse igakuiselt (keskmiselt umbes 181 eurot kuus) xxx pangakontole (tl 95). Samuti nähtub kostja ema Xxxpangakonto väljavõttest, et ta tasub igakuiselt hageja seaduslikule esindajale (emale) hageja ülalpidamiseks alimente kostja Xxxnimel summas 100 eurot (tl 95). Seda asjaolu kinnitavad ka hageja seadusliku esindaja Xxxpangakonto väljavõtted (tl 47-75). Kostja tööandja Visual Service OÜ tõendist nähtub, et kostja töötab nende juures alates 01.06.2017 osalise koormusega, tema brutopalk on 250 eurot ning töötasu saab ta sularahas (tl 110-113). Palgakalkulaatori kohaselt (vt https://www.kalkulaator.ee/et/palgakalkulaator) on 250 eurose brutopalga puhul töötaja netopalk 241 eurot. Seega koosneb kostja igakuine sissetulek netopalgast 241 eurot (tl 121) ja töövõimetoetusest keskmiselt 181 eurot kuus (tl 18, 95). Seega moodustab kostja igakuine sissetulek keskmiselt 422 eurot. Harju Maakohtu 08.03.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-1159041 mõisteti kostjalt välja hageja kasuks elatis alates 07.01.2011 kuni hageja täisealiseks saamiseni 139 kuus (tl 6-7). Kostja 422 eurose sissetuleku juures moodustab 139 eurot 33% tema sissetulekust. Asja lahendamisel tuleb arvestada, et kostja praegusest kooselust on sündinud veel üks alaealine laps - Xxx(isikukood xxx, tl 37), keda kostja isana on kohustatud samuti üleval pidama. 12) Nagu kohus on ülalpool märkinud, erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus ja/või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtu hinnangul esineb käesoleval hetkel PKS § 102 lg 2 sätestatud mõjuv põhjus, mille kohaselt saab hagejale elatist välja mõista alla seaduses sätestatud alammäära. Kohtu hinnangul tuleb käesolevas asjas mõjuva põhjusena arvestada kostja osalist töövõimet, mille kohaselt ei ole kostjal käesoleval hetkel võimalik vastavalt töövõime hindamise otsusele nr TVH/17/027806 töötada suuremas ulatuses kui kostja seda juba teeb (tl 95). Samuti tuleb mõjuva põhjusena arvestada, et juhul, kui kohus mõistaks kostjalt tema praeguse sissetuleku juures hageja kasuks välja elatise miinimummääras, siis osutuks kostja teine alaealine laps (xxx, isikukood xxx) ilmselgelt varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav hageja. 13) Eeltoodust tulenevalt ning hinnates kõiki käsitletud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub kohus seisukohale, et hageja hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja sisulised vastuväited on põhjendatud ning käesoleval hetkel arvestades kõik tõendeid kogumis ei ole hageja elatise suurendamise nõue põhjendatud. 14) Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste tõendid jätab kohus
lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole asja lahendamisel tähtsust (vastavateks tõenditeks on hageja seadusliku esindaja ja kostja elukaaslaste pangakonto väljavõtted ja palgatõendid - tl 7681, 84, 90-93, 96-107). 15) Hagi hind käesolevas asjas on
4 Menetluskulud 16)
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. 17) Hagimenetluse kulud kannab üldreegli kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti (
Käesolevas asjas jätab aga kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb kohaldada
Vastava sätte kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesolevas asjas leiab kohus, et oleks äärmiselt ebaõiglane jätta elatise suurendamise hagi asjas menetluskulud hageja kanda, kellele kostja on kohustatud elatist tasuma. 18) Kuna toimikumaterjalide järgi ei tekkinud hageja ja kostjal menetluskulusid ning kuivõrd kohus jätab ka menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus ei määra kindlaks menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.