Obsah (9)

§ 442§ 444§ 5§ 230§ 231§ 162§ 174§ 138§ 144

2-17-102355 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 05. juuni 2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-17-1023

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud. 7. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes

§ 442lg 7 ja § 444 lg 1.

Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.

§ 444

lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 8. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 9.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg-st 1, mille kohaselt lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
2. Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et pooled sõlmisid suulise lepingu, mille alusel teostas hageja vastavalt poolte vahel sõlmitud suulistele kokkulepetele kostjale erinevaid sanitaartehnilisi töid kostja objektidel, kasutades selleks enda tööjõudu ja enda materjale.
3. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja poolt esitatud arved on muutunud sissenõutavaks ning kas arvetes kajastatud töö on kostjale üle antud. 3 2-17-102355
4. Kostja märgib, et hageja poolt teostatud töödes esines puudusi, mistõttu ei vastanud töö lepingutingimustele ja kostja ei tasunud arveid või tasus osaliselt. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et arvetes kajastatud töö on kostjale üle antud. Kostja leiab, et hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks.
5. VÕS § 636 lg 1 esimese lause kohaselt kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele.
6. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud tööde üleandmist kostjale. Üksnes kostjale esitatud arved ei tõenda töö üleandmist kostjale. Nähtuvalt poolte kirjavahetusest (tl 37-38) esinesid tehtud töödes puudused. Hageja ei ole vaidlustanud tehtud töödes puuduste esinemist, samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks puudused likvideerinud ja kostja oleks tööd vastu võtnud. Seega ei ole hagiavalduses esitatud arved ka sissenõutavad. Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud
7. Kooskõlas

§ 162lg-tega 1 ja 2 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda.

17.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.

Kohtuväline kulu on

§ 144p 1 kohaselt muuhulgas menetlusosaliste esindajate kulud.

18. Kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude esitamiseks. Kostja menetluskulusid kohtule ei esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik 4