) § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Käesoleva tsiviilasja menetluskulud on kohtud jätnud solidaarselt hagejate kanda, mistõttu tuleb kindlaks määrata üksnes kostja kantud menetluskulude rahaline suurus. Kostja õigusabi kulud hõlmavad järgmisi toiminguid: 1) Kostja vastuse tähtaja pikendamise avaldus – 10 min 2) Kostja 31.03.2017 vastuse koostamine – 5h 6 min 3) Ettevalmistus 05.10.2017 kohtuistungiks – 1h 10 min 4) Kohtuistungil osalemine– 1h 5) Istungijärgne nõupidamine kliendiga – 30 min 6) Täiendatud hagiavaldusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine – 3h 14 min 7) Määruskaebusele vastuse koostamine 4h 32 min Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 168 eurot tund, töötundide aeg kokku 15h 42 min. Kostja on kinnitanud, et pole käibemaksukohuslane ega saa maha arvata käibemaksu.
lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-139-16 selgitanud, et põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind). Kohus ei pea põhjendatud ja vajalikuks kostja vastuse tähtaja pikendamise taotluse koostamisele kulunud aega – menetlusosalise enda risk on pöörduda esindaja poole alles vahetult enne vastuse esitamise tähtaega ja seejärel taotleda pikendamist ning pole põhjendatud sellega seoses tekkinud kulu väljamõistmine vastaspoolelt. Seetõttu vähendab kohus õigusabi osutamisele kulunud töötundide aega vastavas osas (10 min). Kohus peab põhjendatuks kostja esindaja töötunde 31.03.2017 kostja vastuse koostamiseks, ettevalmistust kohtuistungiks ja kohtuistungil osalemise aega. Kostja vastus oli nii menetlusõiguslikult kui ka materiaalõiguslikult asjakohane ja põhjendatud, lisaks sisaldub vastuse koostamise ajas ka hagi ja tõenditega tutvumise aeg, mida arvestades on usutav, et vastav aeg (5h 6 min) vastuse koostamisele kulus. Kuna kohtuistung toimus oluliselt hiljem kirjalike seisukohtade esitamisest on põhjendatud ja vajalik kohtuistungiks ettevalmistamisele 2 kulunud aeg (1h 10 min), millele lisandub istungil osalemise aeg
lg 1 järgi kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks menetluskulude nimekiri kohtule enne kohtuvaidlusi. Asja läbivaatamine kohtuistungil tähendab, et menetlus on läbinud eelmenetluse, millele viitab
Käesoleval juhul pidas kohus üksnes eelistungi ega jõudnud asja läbivaatamiseni kohtuistungil. Isegi kui
lg 1 kehtiks ükskõik missuguse istungi toimumise kohta, on Riigikohus asunud seisukohale, et olenemata
lg 1 sõnastusest, on menetlusökonoomiliselt õigem esitada kõikide kulude nimekiri ühekorraga, mitte mitmeetapiliselt (RKTKo nr 3-2-1-60-16, p 13). Seetõttu on kostja esitanud oma menetluskulude nimekirjad õigeaegselt. Kostja on esitanud 4 dokumenti, millest esimeseks kohustas kostjat seadus
lg 1 ning ülejäänud 3 dokumenti vastavalt kohtu nõuetele tulenevalt hagejate poolt nõuete täpsustamisest. Seetõttu ei saa pidada nelja dokumendi esitamist põhjendamatuks, isegi kui nende sisu teatud määral kordus, sest dokumentide esitamise tingis hagejate dokumentide ebaselgus ja aja jooksul täpsustumine ning kohtu nõuded. Hagejate hinnangul esitatud fiktiivsete arvete osas märgib kohus, et vastavalt
lg 6 ei pea tsiviilkohtumenetluses menetlusosaline tõendama menetluskulusid tõendavaid dokumente, v.a kui vastava nõude esitab menetlusosalisele kohus. On tavapärane praktika, et arveid ei allkirjastata, kostja poolt esitatud arved on väljastatud advokaadibüroo blanketil ning korrektselt nummerdatud, mistõttu ei ole hagejate vastuväited menetluskulude tasumise nõude 3 tekkimise osas kohtu jaoks veenvad ega anna alust menetluskulude väljamõistmata jätmiseks. Seega tuleb hagejatelt kostja kasuks välja mõista menetluskulud 2 520 euro ulatuses.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.