Obsah (4)

§ 175§ 180§ 432§ 426

1 Kriminaalasi nr 1-17-6307 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. oktoober 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-6307 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretä

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista Vitali Nikitinilt menetluskuluna kaitsjatasu 90 (üheksakümmend) eurot riigituludesse v.-adv. Margus Viira poolt osutatud õigusabi eest.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldada Vitali Nikitinil tasuda kaitsjatasu ositi 3 kuu jooksul, tasudes alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 30 eurot. Menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700019928 ning selgitus: „Vitali Nikitin, 1-17-6307, kaitsjatasu osamakse“. Kui kaitsjatasu osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 3 Viru Vangla esitas 24.08.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vitali Nikitini elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vitali Nikitin kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 12.04.2018 kohtuotsusega nr 1-17-6307 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 183 lg 2 p 1,2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 06.11.2013 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 1 kuu ja 18 päeva vangistust võrra ning Vitali Nikitinile mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud ja 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 03.03.
2. Vitali Nikitinit on kriminaalkorras karistatud 13 korral, vanglakaristust kannab ta üheksandat korda. Kuritegude muster on jäänud samaks – korduvad vargused ja rahvatervisevastased kuriteod. Kuritegude ajendiks on majandusliku kasu saamine ning soodusteguriks narkootikumide tarvitamine. Isik on määratud tööle tähtajatult üldkasutatavate ruumide koristajana, mille tulemusena on tal tekkinud tööharjumus ja ta on alustanud võlgnevuste tasumist. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 6 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 aastat 9 kuud vangistust. Kinnipeetava sõnul elas ta enne vangistust aadressil xxxx. Vabanemisel on elukoht säilinud. Tegemist on 2-toalise korteriga, milles elavad kinnipeetava tädi S H ja viimase tütar O M. Tegemist on munitsipaaleluruumiga, mille haldajaks on SA xxxx. Üürileping on sõlmitud O M nimele. Tingimused sobivad elektroonilise valve kohaldamiseks, uksed ja aknad on hästi lukustatavad, on olemas mobiillevi ning sobiv koht koduvalveseadme paigaldamiseks. S H ja O M on nõus elektroonilise valve rakendamisega kinnipeetava suhtes oma elukohas. Kinnipeetava sõnul on tal haridust 10 klassi. Rahvastikuregistri andmetel omab isik kutsekeskharidust. Isiku sõnul on ta
3. aastal õppinud maaler-krohvija eriala, kuid ei lõpetanud. Riigikeele oskus on hinnatud A1 tasemele. Vanglas on isik suunatud kutseõppesse. Isiku sõnul oli ta enne vangistust töötu, varasemalt töötas ametlikult xxxx OÜ-s elektrimootorite lakkijana umbes aasta. Enne
4. aastat on ta töötanud xxxx linnas, eriala oli seotud mootoritega, samuti on ta tegelenud ehitustöödega. Vitali Nikitini sõnul on ta enne kinnipidamist kokku töötanud 3 aastat. Eelnevate vangistuste jooksul on isik töötanud koristajana, kuid ka xxxx metallitsehhis. Avavanglas viibimise ajal töötas majandustöödel sise- ja välikoristajana. 04.01.2016 käis ka xxxx AS-is proovipäeval, kuid ei osutunud valituks. Alates 24.11.2015 oli registreeritud Töötukassas aktiivse tööotsijana, kuniks sai tööle. Perioodil 11.04.-29.04.2016 töötas väljaspool vanglat xxxx OÜ-s. Vitali Nikitini toimetulekut on mõjutanud sõltuvusprobleem. Sissetulekuteks olid Töötukassa kaudu saadud toetused ja töövõimetuspension. Vangistuses toetavad rahaliselt lähedased. K-Raha andmetel 22.08.2018 seisuga on isikul tasumata võlanõudeid 2400,38 euro ulatuses. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Lähivõrgustikku kuuluvad tädi S H ning tädipoeg D H ja täditütar O M, kes mõlemad on kriminaalkorras karistatud. Omavahelised suhted on head ja toetavad, suhtlus toimub peamiselt telefonitsi. Eelmistest kooseludest on Vitali Nikitinil 2 alaealist last: tütar ja poeg. Tütrega ta ei suhtle, kuna lapsel on kasuisa, keda ta peab oma isaks. Poja D D suhtleb. Suhtlusringkonna moodustasid kriminaalkorras karistatud isikud, kellega isik oma sõnul enam ei suhtle, samas on ka viimane kuritegu toime pandud grupis. Riskivale ja hoolimatule 4 elustiilile viitavad korduvad kuri- ja väärteod. Alkoholisõltuvust eitab, väidab, et tarvitas alkoholi harva. Puudub seos alkoholi tarvitamise ja sooritatud kuritegude vahel. Meditsiiniosakonna andmetel on diagnoositud narkosõltuvus. Praktiliselt kõik süüteod on seotud sõltuvusainete tarvitamisega. Esimest korda proovis isik oopiumi
5. aastal, alates
6. aastast hakkas regulaarselt tarvitama. Viimane tarvitamine jäi vangistuse eelsesse perioodi. Peamisteks narkootikumideks olid heroiin ja valge hiinlane. Süstis regulaarselt. Kinnipeetav tunnistab sõltuvust ning on valmis sellega tegelema. Motivatsioon sõltuvusainetest vabanemiseks on kõrge. Enne kinnipidamist oli narkootikumide hankimine ja tarvitamine isiku igapäevane põhitegevus. Eelmise vangistuse ajal on isik paiknenud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Isik on
7. aastal läbinud sõltuvusvõõrutusprogrammi Eluviisitreening. Samuti on ta läbinud nimetatud programmi jätkutegevuse. Kinnipeetav on motiveeritud tarbimisest loobuma, sest on enda jaoks pannud prioriteedid paika, ta tahab kasvatada poega, kelle ema on surnud ja elada edaspidi täisväärtuslikku seaduskuulekat elu. Isik on varasemalt osalenud ka väljaspool vanglat anonüümsete narkomaanide tugigruppides. Isiku sõnul oli tal enne vangistust diagnoositud krooniline haigus ning määratud 60% töövõimetus. Isik tunnistab, et tema terviseprobleemid on tekkinud narkootiliste ainete tarvitamisest.
8. aastal on isikut karistatud röövimise eest, hilisemalt vägivalla episoodid puuduvad. Eelistab probleemide lahendamise asemel narkootikumide tarvitamist. Väidab, et praegune vangistus on muutnud tema mõtlemist ja hoiakuid. Tuleviku eesmärgid on seotud hagide tasumise, elukoha leidmise, tütrega suhete taastamise ning pojale paremaks eeskujuks olemisega.
9. aastal on isik läbinud programmi Sotsiaalsete oskuste treening. Isiku kriminaalne minevik viitab teatavatele kuritegelikele hoiakutele. Vanglas neid hoiakuid isik otseselt ei väljenda, distsipliinirikkumisi ega konflikte ei ole esinenud. Kinnipeetavat on korduvalt määratud kriminaalhooldusele, kuid ebaõnnestunult, sest katseajal on ta toime pannud uue kuriteo. Korduvkaristatus näitab ilmekalt seda, et oma varasematest karistustest ei ole kinnipeetav teinud mingeid järeldusi ja on jätkanud kuritegude toimepanemist. Oht seisneb kinnipeetava puhul narkootikumide käitlemises, laskemoona hoidmises ning füüsilises ründamises. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik vajab raha oma soovide rahuldamiseks, jätkab narkootikumide tarvitamist ning suhtlemist endiste tuttavatega. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 55% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 30%. Eeltoodule tuginedes ja arvestades Vitali Nikitini keskmist retsidiivsusriski, toetab Viru Vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Juhul, kui kohus otsustab vabastada Vitali Nikitini ennetähtaegselt, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata kriminaalhoolduse pikkuseks 24 kuud alates vanglast vabastamisest ning katseaja pikkuseks ärakandmata karistuse osa kuni 21.07.
10. Vitali Nikitinile tuleks katseajaks määrata KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 6 kuud alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest. Vitali Nikitin kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kui ta tarvitas narkootikume, ei olnud tal ei tööd ega elukohta. Nüüd tal narkootikume enam vaja ei ole. Garanteeritud töökohta tal ei ole. Praegu õpib ta kutsehariduskeskuses ja kui vabaneb, siis tahab jätkata õpinguid. Kui ta lõpetab, siis tahab abikoka erialal tööle hakata. Ta ei taha pöörduda tagasi vana elu juurde. Teda hoiab vanglasse tagasi sattumast poeg, keda ta tahab kasvatada ja olla talle eeskujuks. Poeg on 12-aastane. Viimati tarvitas ta narkootikume
11. aasta veebruaris või märtsis. Ta arvab, et on sõltuvusest vabanenud. Tal ei ole vaja mingit ravi. Palub end vabastada, kuna ei taha olla vangis, tahab töötada ja olla oma perega. 5 Abiprokurör Liis Vainola on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

§ 432

lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Vitali Nikitini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Vitali Nikitini ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. Margus Viira leidis, et kinnipeetavat on võimalik vabastada enne tähtaega elektroonilise valve alla, seda enam, et see tuleneb kinnipeetava iseloomustusest, mis on tervikuna positiivne. Ta on läbinud sotsiaalprogrammid, on harjunud juba tööd tegema, õpib. Tal on alaealine poeg, keda ta tahab kasvatada, temaga koos aega veeta, talle eeskujuks olla. Selline võimalus tuleks talle anda, seda enam, et ka prokuratuur mittetavapäraselt on nõustunud kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega. Kaitsja palus välja jätta kriminaalhooldusametniku välja pakutud kohustus mitte tarvitada alkoholi. Iseloomustusest nähtub, et inimesel ei ole alkoholiga probleeme. Puudub põhjus keelata inimesele tegevusi, mis probleeme ei tekita ja millega probleeme ei ole varem olnud. Igasugune materjal, mis Vitali Nikitinit iseloomustab, annab võimaluse tema enne tähtaega vabastamiseks. Kaitsja palus taotlus rahuldada. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vitali Nikitini võib 6 kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kuigi kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 7 kehtivat kriminaalkaristust, vangistuses viibib ta samuti mitmendat korda ning kuritegude toimepanemise muster on jäänud samas, s.o kinnipeetav paneb toime varguseid ja rahvatervisevastaseid kuritegusid, on tema käitumine vangistuses olnud õiguskuulekas. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul ning ta on määratud tööle vangla majandustöödele koristajaks, mille tulemusena on isikul tekkinud tööharjumus ning ta on asunud tasuma võlgnevusi, mida tal 22.08.2018 seisuga on 2400,38 eurot. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetav on asunud seaduskuulekale teele, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud käituma õiguskuulekalt. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on samuti head ja toetavad vabanemist. Tal on kindel alaline elukoht munitsipaalkorteris, kus käesoleval ajal elab kinnipeetava tädi koos oma tütrega. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning kinnipeetava tädi ja täditütar on andnud nõusoleku isiku elama asumiseks korteris ja seal elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetava sissetulekuteks enne vangistust olid Töötukassa poolt saadavad toetused ja töövõimetuspension. Kuigi kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht ja seega kindel igakuine sissetulek, on tal võimalus taastada töövõimetuspension ning kuna iseloomustusest nähtuvalt on tema suhted lähedastega head ja toetavad, siis võib kinnipeetav loota vabanemisel vajadusel ka lähedaste toetusele. Kinnipeetav on viimase kuriteo toime pannud grupis, mis viitab kriminaalse taustaga tutvusringkonnale, kuid enda sõnul ta selliste inimestega enam ei suhtle. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, mida ta ise tunnistab ning millega ta on nõus tegelema ka edaspidi. Kinnipeetav on väljendanud seisukohta, et soovib edaspidi narkootiliste ainete tarvitamisest hoiduda ja muuta oma elustiili ning on seadnud endale realistlikud eesmärgid, milleks on võlgnevuste tasumine, endale elukoha leidmine, tütrega suhete taastamine ja pojale eeskujuks olemine. 6 Kuigi kinnipeetav on varem korduvalt olnud kriminaalhooldusel ja pannud katseajal toime uued kuriteod, tuleks kohtu hinnangul anda Vitali Nikitinile võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kohus leiab, et antud juhul on elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 21.07.2021. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Vitali Nikitin viibib. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohus määrab KarS § 76 lg 5 alusel Vitali Nikitinile katseaja kuni karistusaja lõpuni, s.o 21.07.2021 ja käitumiskontrolli pikkusega 24 kuud alates käesoleval kohtumääruse jõustumisest ning paneb talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p-des 21,4,9 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Margus Viira, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 30 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 21.09.2018 esitas v.-adv. Margus Viira kohtule tasutaotluse summas 60 eurot materjalidega tutvumise ja kohtuistungiks ettevalmistamise eest, mille kohus täies ulatuses rahuldas. Kaitsjatasu kokku 90 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt.

§ 180lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kaitsjatasu summas 90 eurot tasumise ositi 3 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et igakuiselt tuleb tasuda 30 eurot. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 75;

§ 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik