← Eesti

2-17-16265/14

Obsah (12)§ 158§ 1§ 165§ 163§ 170§ 171§ 172§ 173§ 175§ 65§ 146§ 3

2-17-16265 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-17-16265 Määruse tegemise aeg ja koht 21. september 2018, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi J T pankrotimenetlus Menetlustoim

) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotihalduri hinnangul puudub võlgnikul realiseeritav vara ja pankrotimenetluses ei ole teostatud väljamakseid, kuna selleks puuduvad vahendid. Pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid kokku summas 1 704,70 eurot. Pankrotivara on 0 eurot. Võlausaldajad ei ole raha saanud, samuti puudub vara pankrotihaldurile edasise tasu määramiseks ning pankrotimenetluse haldamiskulude kandmiseks.

§ 158

lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite; lg 6 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. 3

(7)2-17-16265 Nõuete kaitsmise koosolek toimus
  1. märtsil 2018 ning koosolekul tunnustati võlausaldajate nõudeid kokku summas 1 704,70 eurot. Kohus tegi
  2. juuni 2018 määrusega ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 1 000 eurot tasumiseks. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi. Võlgniku on püsivalt maksejõuetu

§ 1lg 2 kohaselt.

Samas puuduvad pankrotihaldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Pankrotihaldur leiab, et võlgniku vara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub pankrotihalduri aruandega ning lõpetab pankrotimenetluse. Kohus ei tuvastanud, et pankrotiavalduse menetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub pankrotihalduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Hillar Villers pankrotihalduri ülesannetest pärast kohtumääruse jõustumist.

§ 163

lg 7 kohaselt avaldab kohus teate pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohustustest vabastamise menetlus Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Vastavalt

§ 172

lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lg 3 nimetatud makseid.

Pankrotihalduri aruandes märkinud, et ükski võlausaldajatest ei ole ettepanekuid esitanud usaldusisiku nimetamise osas. Ühe võlausaldaja seisukoht, et võlgnik võiks ise täita usaldusisiku kohustusi. Tulenevalt

§ 172

lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab 4

(7)2-17-16265 usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda

§ 173

sätestatust: võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4) võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab

§ 172

, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab võlgnikku usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta.

§ 172

lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.

§ 175

lg 1 pärast viie aasta möödumist kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Pankrotihalduri tasu ja kulud ning menetlusabi taotluse lahendamine Vastavalt

§ 65lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse, lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Pankrotihalduri taotluse kohaselt on pankrotimenetluse väljamaksmata kulude suurus

§ 146

lg 1p 4 ja § 150 alusel moodustab kokku 576 eurot, sh: pankrotihalduri tasu 380 eurot (4 tundi x 95 eurot), käibemaks pankrotihalduri tasult 76 eurot; ning bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu) alates 02.11.2017.a. kuni 02.04.2018.a. 5

(7)2-17-16265 kokku summas 120 eurot (5 kuud * 20,00 eurot kuus * käibemaks 20%). Kokku jääb välja maksmata pankrotimenetluse kulusid summas 576 eurot rahaliste vahendite puudumise tõttu. Kohus
  1. mai 2018 määrusega juba kinnitas võlgniku pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutused perioodil alates pankroti välja kuulutamisest
  2. novembrist 2017 kuni
  3. aprillini 2018 summas 120 eurot. Arvestades halduri kohustusi, pankrotimenetluses tehtuid toiminguid, pankrotimenetluse mahtu ja keerukust, leiab kohus, et halduri taotlus pankrotihalduri tasu määramiseks summas 380 eurot on põhjendatud. Halduri tasule lisandub käibemaks, kuna haldur tegutseb büroo kaudu. Seega moodustab tasu koos käibemaksuga kokku 456 eurot. Kuna pankrotihalduri nimetatud kulude katteks ei ole pankrotivara arvel võimalik teha väljamakseid, esitas pankrotihaldur kohtule menetlusabi taotluse. Pankrotihaldur palub anda menetlusabi pankrotimenetluse kulude katmiseks summas 576 eurot (koos maksudega) järgnevalt: 1.
  4. riigi vahenditest 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, mida ei mõisteta riigituludesse välja; 1.
  5. ülejäänud 99,60 eurot (koos käibemaksuga) menetlusabina kohustusega võlgnikul hüvitada riigile väljamakstud halduritasu 3 (kolme) aasta jooksul pärast kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise määruse jõustumist. Kohus leiab, et pankrotihalduri menetlusabi taotlus tuleb rahuldada osaliselt.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotihaldur taotleb pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist seoses pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitisega.

§ 3lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (edaspidi Ts

MS) sätestatud, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus asub seisukohale, et menetlusabi taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on tuvastanud, et võlgnikul puudub piisav vara, mistõttu ei saa pankrotimenetluse kulusid katta pankrotihalduri valitsetavast varast, samuti ei ole pankrotimenetlusest huvitatud isikud kohtu deposiiti menetluskulude katteks raha tasunud, aga pankrotihalduril on õigus saada tasu ja hüvitist tehtud kulutuste osas. Kohus viitab, et Tartu Ringkonnakohus on 26. juuni 2014 lahendis tsiviilasjas nr 2-10-4744 p 12 asunud seisukohale, et: „Ringkonnakohus leiab, et pankrotimenetluse kulusid ei saa kinnitada suuremas summas, kui reaalselt on olemas pankrotivara“. Kohus nõustub ringkonnakohtu seisukohaga ja leiab, et pankrotihalduri kulud, mis ületavad menetlusabi ulatuse (s.o 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot), tuleb jätta pankrotimenetluse 6

(7)2-17-16265 kuludena kinnitamata, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotihalduri tasu ja pankrotihalduri tehtud kulutuste hüvitise välja maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 alusel ei hüvitata riigi vahenditest pankrotihalduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus leiab, et TsMS § 183 lg 2 eesmärgiks anda menetlusabi võlgnikule halduri tasu ja kulude tasumisel mitte enam kui 397 euro ulatuses. Menetlusabi andmine on ennekõike isiku, kes ei suuda menetluskulusid kanda, kaitseks. Lähtudes ülaltoodust rahuldab kohus pankrotihalduri taotluse menetusabi andmiseks osaliselt, s.o 397 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Seega tuleb hüvitada pankrotihaldurile riigi vahenditest pankrotihalduri tasu 380 eurot, millele lisandub käibemaks 76 eurot ning kulutused summas 17 eurot, millele lisandub käibemaks 3,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest maksta pankrotihaldurile kokku 476,40 eurot pangakontole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Võlgnikku tuleb vabastada menetlusabi 476,40 eurot riigi tuludesse tasumise kohustusest Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.