10. Toimetada tagaseljaotsus avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 3. märtsil 2017 sõlmitud tööleping. Kohus selgitab, et kohus võib kohaldada hea usu põhimõtet (võlaõigusseaduse § 6 lg 2) omal algatusel (RKTKo 3-2-1-43-13). Hagiavalduse järgi tegi hageja kostjale tööd 1 kuu ning seejärel ootas 5 kuud, et kostja pakuks veel tööd. Kostja pärast esimest kuud kordagi hagejale tööd ei andnud. Kohtu arvates on hageja käitumine töölepingu ülesütlemisega viivitamise näol vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtu arvates oleks heas usus käituv inimene öelnud lepingu üles mõistliku aja jooksul alates sellest, kui on selge, et kostja ei suuda hagejale tööd pakkuda. Kohtu arvates võiks mõistlik aeg, sh arvestades alusetuid lubadusi, olla 1,5 kuud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus mõistlikuks tööga kindlustamata aja eest väljamõistetavaks hüvitiseks 3 969 eurot ning jätab hüvitisnõude ülejäänud osas hea usu põhimõttele tuginedes välja mõistmata. Hageja nõudest kuulub rahuldamisele 35% ja rahuldamata jääb 65% (hageja nõue kokku 14 307,68 eurot, kohus mõistis kostjalt välja 5 046,68 ehk 5 046,68 / 14 307,68 x 100% = 35%). Seoses hagi osalise rahuldamisega jäävad poolte menetluskulud
2 Kohus määrab hageja menetluskuludena kindlaks lähtuvalt hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjast 930,38 eurot. Seega tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele välja mõista 325,63 eurot. Kostjale on hagimaterjal kätte toimetatud väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.