S § 209 lg 2 p 1,5 järgi lõpetada
alusel, avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.
lg 2 p 1 alusel kohustada J L´it tasuma kriminaalmenetluse kulud kokku summas 276 (kakssada seitsekümmend kuus) eurot 4 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.
lg 2 p 2 alusel kohustada J L´it tasuma kindel summa riigituludesse 250 (kakssada viiskümmend) eurot 4 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud ja kindel summa kokku 526 eurot tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr EE571010220229377229 SWEDBANK EE062200221059223099 LUMINOR BANK EE221700017003510302 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918900001480 ning selgitusse märkida süüdistatava ees- ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud ja kindel summa. Kui J L ei täida talle pandud kohustusi, uuendatakse kriminaalmenetlus kohtumäärusega. Kohtumäärus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED J L´it süüdistatakse selles, et olles 18.07.2013 Harju Maakohtu poolt karistatud KarS § 209 lg 2 p 1, 4, § 199 lg 2 p 4, 5 järgi ja 21.06.2016 Harju Maakohtu poolt KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ning 21.11.2016 Harju Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi, määramata arvu inimeste petmise teel varalise kasu saamise eesmärgil 19.03.2017 Tallinnas xxx sisestas IP aadressilt xxx töökuulutuse veebikeskkonda okidoki.ee kasutajanime S alt. Kuulutuse sisu oli, et pakutakse ehitajatele tööd Soomes. Kuulutusele vastas V B. Telefonikõnedes J L väitis V Bile, et vastavalt kokkuleppele laevapiletid on juba ostetud, samuti on vaja raha osaliseks ettemaksuks Soomes elamise eest, kokku summas 350 eurot. 22.03.2017 kella 18 paiku Kohtla-Järvel Järve linnaosas xxx tanklas V B andis 350 eurot J Li poolt raha võtma saadetud A Lile, kes omakorda andis V Bile väidetavalt juba ostetud praamipileti, mis tegelikkuses olid vaid AS Tallink Grupp 22.03.2017 pileti broneering nr 54204182 makstetähtajaga 22.03.2017. Tegelikkuses J L broneeris küll 22.03.2017 kannatanu nimele AS Tallink Grupp kassas laevapileti broneering nr 54204182 all suunal Tallinn – Helsingi reisi kuupäevaga 28.03.2017, kuid broneeringu eest ei tasunud, mistõttu broneering tühistati. A L andis raha summas 350 eurot üle J Lile. Laevapileti eest tasumata jätmise ning töö mittevõimaldamisega tekitas J L V Bile kahju 350 eurot. Sellega J L pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, omastamise kelmuse ning avalikkuse poole pöördudes, s.o kuriteo KarS § 209 lg 2 p 1, 5 järgi. Viru Maakohtu 15.10.2018 kohtuistungil esitas prokurör taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks
Süüdistatav on tasunud kannatanule tekitatud kahju, uusi kuritegusid pole ta toime pannud, viimase otsusega määratud ÜKT on peaaegu tehtud, jäänud on 30 tundi, tähtaeg on kuni aasta lõpuni. Kriminaalhooldusega probleeme pole. Isik töötab Soomes.
lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Taoliste tingimuste esinemise korral võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Tuleb arvestada veel ka asjaoluga, et kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventatiivsetest vajadustest. 2 Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Võrreldes käesoleva asja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine J Li osas antud juhul
Muuhulgas võib välja tuua järgmist: käesolevas kriminaalasjas süüdistatavale etteheidetav tegevus leidis aset 1,5 aastat tagasi, kahju kannatanule on hüvitatud, süüdistatav on nõus tasuma menetluskulud ning tasuma kindla summa riigituludesse. Tegemist on II astme kuriteoga. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et J Li suhtes pole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine. Seega võib väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks J Li suhtes ning
J L nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega
Samuti nõustub J L
lg 2 p 1, 2 alusel tasuma kriminaalmenetluse kulud kokku 276 eurot ning kindla summa 250 eurot 4 kuu jooksul. Tõkendit tema suhtes menetluse käigus ei kohaldatud.
lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Kõnealuse kriminaalmenetluse esemeks on II astme kuritegu, mille eest KarS § 209 lg 2 näeb ette karistusena ühe- kuni viieaastase vangistuse. J L on varem kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 21.11.2016 otsusega, millega mõistetud vangistus asendati ÜKT-ga 641 tundi 2 aastase tähtajaga. Käesolevaks ajaks on jäänud tega 30 tundi, kriminaalhooldusega probleeme pole. Tema süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kuna tema süü pole antud kriminaalasjas suur, puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks Viru Maakohtus avalik menetlushuvi. J L on andnud nõusoleku tasuda 4 kuu jooksul menetluskulud kokku 276 eurot ja kindla summa riigituludesse - 250 eurot. Menetluse jätkamine ei ole vajalik eripreventiivsest kaalutlusest, kuna J Li mõjutamine uutest kuritegudest hoiduma kriminaalmenetluse jätkamise ja nende süüdimõistmisega ei ole otstarbekas ning teda on võimalik mõjutada ka kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks J Li suhtes
3 Tegemist on teise astme kuriteoga. süüdistatav on võtnud endale kohustuseks tasuda menetluskulud ja kindla summa riigituludesse 4 kuu jooksul alates määruse kuulutamisest. Süüdistataval on kindel elu- ja töökoht, mille tõttu on ta võimeline oma kohustust õigeaegselt täitma. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et antud juhul on süüdistatava poolt toime pandud süüteo näol tegemist kuriteoga, mille puhul puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Kohus leiab, et süüdistatavat võib mõjutada mittekaristuslikke meetmeid kohaldades, milleks on menetluse lõpetamine ja kohustuse määramine. KOHTU MEETEMED Kohus leiab, et kriminaalmenetlus J Li süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1,5 järgi tuleb lõpetada
Määrata J L´ile kohustuseks tasuda kriminaalmenetluskulud kokku 276 eurot ja kindla summana riigituludesse 250 eurot 4 kuu jooksul alates määruse kuulutamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.