Obsah (8)

§ 8§ 3§ 76§ 101§ 108§ 13§ 1018§ 113

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2018.a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-16-120708 Kohtuasi OÜ Tammiku Maja hagi S. H.i

) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust.

§ 8

kohaselt, leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. 10.

§ 3tulenevalt on leping üks võimalikest võlasuhte tekkimise alustest (§ 3 p 1).

Võlasuhe võib aga tekkida muuhulgas ka lepinguvälistest võlasuhetest, nt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest (§ 3 p 3 ja 4). 3 11.

§ 76

ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist.

§ 108

lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.

1. OÜ Tammiku Maja ja KÜ Kasteheina x vahel on 01.01.
2. a sõlmitud teenindamisleping nr 32 (I kd tl 37-39).
3. Hageja tugineb oma nõudes kostja vastu sellele, et kostja on jätnud kostjale teeninduslepingu alusel esitatud arved maksmata.
4. Asja materjalidest nähtub, et kostjale kuulub korteriomand asukohaga Kasteheina x-x, Kohtla-Järve (registriosa 214307, I kd tl 18). Kasteheina x elumajas on moodustatud korterühistu, mis on kantud mittetulundusühingute registrisse 10.03.
5. a (registrikood xxxxxxxx, II kd tl 55-58). Kostja on korteriomanikuna korteriühistu Kasteheina x liige vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § -le 1 lg
7. Kostja väidab, et 01.01.
8. a sõlmitud leping ei kehti, kuna KÜ Kasteheina x 26.08.
9. a korduvkoosolekul otsustati lõpetada Tammiku Maja OÜ-ga leping (I kd tl 110). Koosolekut juhatas ja protokollis kostja esindaja, kes oli koosoleku toimumise ajal KÜ Kasteheina x juhatuse liige.
10. Teenindamisleping nr 32 p 5.3 kohaselt „lepingu ennetähtaegselt lõpetamisest teatavad pooled teisele poolele kirjalikult ette 60 päeva“ (I kd tl 38). 17.

§ 13

lg 3 kohaselt, kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis.

1. Kostja esindaja väitel ei võtnud teine lepingupool kirjaliku teadet vastu, teade on kostja esindaja käes. Lepingu p-s 5.3 on pooled sõnaselgelt kokku leppinud lepingu lõpetamise alused kirjalikus vormis. Sellist kirjalikus vormis dokumenti kohtule esitatud ei ole. Tõenditest ei nähtu, et KÜ Kasteheina x oleks teinud Tammiku Maja OÜ-le kirjalikult teatavaks soovist lepingu lõpetamisest. Samuti tuleb arvestada ka lepingupoole käitumist lepingu täitmisel. KÜ Kasteheina x oma käitumisega ei andnud alust Tammiku Maja OÜ-l kahelda lepingu kehtivuses. Kohus juhib kostja esindaja tähelepanu asjaolule, et kostja esindaja, olles KÜ Kasteheina x juhatuse liige saatis 24.07.
2. a Tammiku Maja OÜ-le Katuselahendused OÜ poolt koostatud arve, paludes tasuda KÜ Kasteheina x arve. Arvest nähtub, et töö tellijaks on KÜ Kasteheina x ja kliendiks Tammiku Maja OÜ (I kd tl 164-165). Seega ei saa OÜ Tammiku Maja olla kostjale tundmatu organisatsioon, kuna kostja esindaja on isiklikult edastanud Tammiku Maja OÜ-le arved paludes need KÜ Kasteheina x poolt tellitud tööde eest tasuda. Lepingupooled on oma käitumisega näidanud ühist tahet mitte lõpetada 01.01.
3. a sõlmitud teenindamislepingut. Hageja on kohtule esitanud tõendid, selle kohta, et hageja on hooldanud elumaja (I kd tl 165-173, 179-197). Seega kostja väide, et 01.01.
4. a sõlmitud teenindamisleping on lõpetatud, on põhjendamata ja väär, nimetatud leping kehtib. Kohus märgib, et ka juhul, kui puuduks kehtiv hooldusleping, tuleneks kostja kohustus tasuda hagejale elamu hooldamise kulud käsundita asjaajamise sätete kohaselt (

§ 1018). 19.

Hageja on kostja vastu esitanud võlasuhte rikkumisest tuleneva nõude ning palub kostjalt välja mõista kokku 3 828,24 eurot. Hageja nõue tuleneb Kasteheina x-x korteriomanikule 4 koostatud arvetest, millest nähtub, et kostjale arvestati soojusenergiat, hooldustasu (hooldustasu hulka arvestati elamu remont, valvevalgustus, hooldustööd, sanitaarpuhastus ja prügivedu), sooja vee kaudsed kulud ja koristusteenuse eest (koristaja) (I kd tl 21-29, II kd tl 38-49).

1. Kostjal ei ole sisuliselt vastuväiteid, et tal on võlgnevus hageja ees. Kostja vaidleb määratud hooldustasu tariifi suuruse üle, kuna ei ole näinud üldkoosoleku otsust, millest nähtuks, hooldustariifi suuruse vastuvõtmist.
2. Teenindamislepingu (I kd tl 37) punkti 1.4 järgi teenindaja (OÜ Tammiku Maja) kogub korteriomanikelt iga kuu fikseeritud igakuulise tariifi järgi hooldustasu, mis lepingu sõlmimise ajal (01.01.
3. a) oli 5,30/6,30 kr/m2 koos käibemaksuga, makseid kommunaalteenuste eest (nende teenuste suuruse määravad ettevõtted, kes neid teenuseid müüvad). Maksed kogutakse OÜ Tammiku Maja arveldusarvele järgneva kuu
4. kuupäevaks. 01.12.
5. a KÜ Kasteheina x üldkoosoleku protokollist nähtub, et maja hooldustasu tariifi suuruseks määrati 0,540 eurot/m
7. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui korteriühistu liige ei ole ühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud, on see talle täitmiseks kohustuslik (vt nt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-53-10, 3-2-1-116-11).
8. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks
9. aastast kuni antud menetluse ajani ühistu üldkoosoleku otsust või hooldustasu tariifi suurendamise osas otsuse punkti vaidlustanud. Samas on arvetelt näha, et enamus arved on esitatud kostjale hooldustasu tariifiga 0,39 eurot.
10. KrtS § 12 lg 1 kohaselt korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
11. Kohtute Infosüsteemist (KIS) nähtub, et kostjale on selline käitumine (korteriomandi majapidamiskulude ja hooldusteenuste eest arvete tasumata jätmine) tavapärane. Kostja oma käitumisega näitab, et ta ei järgi hea usu põhimõtet ega arvesta teiste õigustatud huve.
12. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud tasumata ajavahemikus 01.02.
13. a kuni 01.11.
14. a esitatud arvete eest kokku põhivõlgnevuse 3 197, 45 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et tal kohustust hageja ees ei ole, samuti pole kostja tõendanud, et ta oleks kohustuse hageja ees täitnud.
15. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, milline on kostja kohustus soojusenergia eest tasumiseks. Hageja on kohtule esitanud soojuskulude arvestuse (I kd tl 123163, II kd tl 1-25).
16. Hageja viivisenõue. 27.
17. Hageja viivisenõude rahuldamise eelduseks on raha maksmise kohustuse rikkumine kostja poolt. 27.
18. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. 5 27.
19. Võlaõigusseaduse (

) § 101 lg 1 p 6 ja

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 27.

1. Kuna kostja ei ole majandamiskulusid tasunud, on hageja õigustatud viivist nõudma ja see tuleb kostjalt välja mõista seisuga 01.11.
2. a summas 630,79 eurot.
3. Ülaltoodud põhjendustel tuleb hagi rahuldada täies ulatuses. Kohus mõistab S. H.ilt välja võlgnevuse 3 197,45 eurot ja viivise 630,79 eurot, kokku 3 828, 24 eurot. Menetluskulude jaotus
4. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 29.
5. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. 29.
6. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, menetluskulud kannab seega kostja. 29.
7. Hageja menetluskulu on 325 eurot hagi esitamise eest tasutud riigilõiv. 29.
8. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja menetluskulu katteks 325 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 6