lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Natalia Lebed Kaitsja Urmas Simon RESOLUTSIOON Mõista Vjatšeslav Artamonov süüdi
lg 1 järgi ning mõista karistuseks vangistus 4 (neli) kuud.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Vjatšeslav Artamonovile Harju Maakohtu 03.03.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 kuud ja 29 päeva võrra ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
lg 1 arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.07.2017.a s.o 1 päev ning lugeda ärakantava karistuse – 1 aasta ja 28 päeva - kandmise alguseks Vjatšeslav Artamonovi karistuse kandmisele asumise aeg s.o 24.11.2017.a. Menetluskulud Mõista Vjatšeslav Artamonovilt välja KrMS § 175, § 179 ja § 180 alusel menetluskuludena riigituludesse: sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 750 € (seitsesada viiskümmend eurot); kaitsjatasu summas 750 € (seitsesada viiskümmend eurot). KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud kogusummas 1500 € tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena, seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 125 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE873300333499990003 Danske Bank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule Tallinna Vanglasse. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Tsiviilhagi Rahuldada X1 tsiviilhagi Vjatšeslav Artamonovi vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ja mõista Vjatšeslav Artamonovilt X1 kasuks välja 31,66 (kolmkümmend üks eurot ja kuuskümmend kuus senti) eurot, mis kanda X1 arveldusarvele EExxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank. Rahuldada X1 tsiviilhagi Vjatšeslav Artamonovi vastu kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ja mõista Vjatšeslav Artamonovilt X1 kasuks välja 150 (ükssada viiskümmend) eurot, mis kanda X1 arveldusarvele EExxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank. Asitõend CD-plaat häirekeskusele tehtud kõnesalvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas tutvumiseks kättesaadav 03. juulist 2018.a. alates kell 12:00. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. SÜÜDISTUSE SISU Vjatšeslav Artamonovit süüdistatakse selles, et tema 29.07.2017 kella 02.31 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas korteris peksis rusikatega X1d, lõi kannatanut näkku, vastu pead, vastu keha, jalgu ja käsi. Vjatšeslav Artamonov tekitas X1le füüsilist valu ja tervisekahjustusi: marrastuse paremal pool otsmikul, hematoomi vasakul silmal, punetuse põsel, hematoomi vasaku jala sääremarjal ning põlvel, hematoomi paremal käsivarrel, punetuse rinnapiirkonnas, punetused mõlemal käelabal ja punetuse vasakul käsivarrel. Seega Vjatšeslav Artamonov pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o
KOHTULIKUL UURIMISEL KÄSITLETUD TÕENDID Kannatanu, tunnistaja ja süüdistatava kohtuistungil antud ütlused Süüdistatav Vjatšeslav Artamonov; kannatanu X1, tunnistaja X2. 2 Kohtule esitatud ja istungil vastu võetud kirjalikud tõendid ja muud asja lahendamisel tähtsust omavad dokumendid Kohtuliku uurimise käigus esitati prokuröri poolt kirjalikud tõendid, millised avaldati ja lisati kriminaalasja materjalidele. Kaitsja pidas tõendeid lubatavaks. Kohtu poolt avaldatud tõenditeks olid: Isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (toimiku lk 13-20); Koopia patsiendi EMO kaardist (toimiku lk 21-22); Teatis õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest (toimiku lk 23); Kannatanu poolt esitatud tšekkide koopiad (toimiku lk 24); Asitõendi vaatlusprotokoll (toimiku lk 26-31); Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll fototabeliga (toimiku lk 32-38); Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (toimiku lk 39); Väljatrükk kinnipeetavate andmebaasist (toimiku lk 40-41); Teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (toimiku lk 42); Harju Maakohtu otsus 03.03.2016 nr 1-16-227 (toimiku lk 43-44); Kohtumäärus 01.06.2017 nr 1-16-227 (toimiku lk 45-47); Karistusregistri väljatrükk (toimiku lk 48-52); Riigiõigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrused (toimiku lk 53-58). Kaitsja taotles alljärgneva dokumendi avaldamist: Ettekanne (toimiku lk 59). POOLTE SEISUKOHAD Prokurör palus kohtul Vjatšeslav Artamonov süüdi mõista
lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 4 kuud.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistustust eelmise 03.03.2016.a Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse osaliselt ärakandmata osa võrra, mida praegu kannab. Ära kandmata oli 8 kuud 29 päeva. Mõista ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 12 kuud 29 päeva.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.07.2017.a, s.o. 1 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 24.11.
objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Tervisekahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses. Kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimvahelistes suhetes aktsepteeritav, kuid mis olemuselt ei ole selline, mis võiks põhjustada tervisekahjustuse. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-29-15 p 11.1 selgitanud, et „valu organismi kaitsefunktsioonina on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva 6 ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. Üldtuntud on asjaolu, et valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik tunneb valuna, on subjektiivne nähtus, mis on eri inimeste puhul erinev ja mis võib muu hulgas sõltuda ka näiteks vanusest, soost, psüühilisest seisundist ja muudest subjektiivset laadi asjaoludest. Valu subjektiivsust silmas pidades tuleb valu tekitava kehalise väärkohtlemise tuvastamiseks kõigepealt kannatanu ülekuulamisel küsida, kas ta tundis valu. Kui vastus sellele küsimusele on eitav, siis tuleb kolleegiumi arvates üldjuhul asuda seisukohale, et valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis on tuvastamata. Ei saa aktsepteeritavaks pidada seda, et tervel inimesel aistingu olemasolu loetakse tuvastatuks tema enda ütlusi arvestamata jättes. „ Punktis 11.3 on mh selgitatud, et „järgmisena tuleb lahendada küsimus sellest, kas siis, kui kannatanu kinnitab valu tundmist, piisab lugemaks tuvastatuks valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivset koosseisu. Kohtupraktikas valitseva arvamuse kohaselt tuleb sellele küsimusele tulenevalt valu subjektiivsusest vastata eitavalt. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Järgnevalt hindab kohus Vjatšeslav Artamonovi tegevuses
Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav kuritegu tahtlust. Süüteo koosseis on mõlema koosseisualternatiivi puhul täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kuriteo asjaoludest ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult. Ehkki kannatanu ise tuli alkoholiga külla Artamonovile, siis kannatanu peksmist süüdistatava poolt see ei õigusta. Süüdistatav teadis, et kui taguda rusikatega naisterahva pea piirkonda, siis taolise käitumisakti tulemusena saab kannatanu kindlasti haiget ja tekivad ka silmnähtavad tervisekahjustused, kuid süüdistatav sellest ei hoolinud. Vägivald lõppes alles siis kui kannatanul õnnestus süüdistatava haardest põgeneda teise tuppa ning helistada häirekeskusesse. Kohtu hinnangul näitab taoline käitumine üheselt süüdistatava tegutsemist teadlikult ja tahtlikult. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendunud, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga, millega põhjustati kaudse tahtlusega tervisekahjustusi. Tuleb märkida, et süüdistatav on püüdnud ennast õigustada ja soovib kannatanut näidata kui armukadedat naisterahvast, kes on toimunu armukadedusest fabritseerinud.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 7
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav Vjatšeslav Artamonov on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma tegude keelatusest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Vjatšeslav Artamonovi poolt toimepandud kuritegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning Vjatšeslav Artamonov tuleb süüdi mõista
Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.
See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid.
lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke. Süüdistatavale
lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aastat. Kuna tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Tutvudes Vjatšeslav Artamonovi isikuandmetega, siis süüdistatava ankeetandmete kohaselt on tal töökoht xxxx OÜ-s ning alaline sissetulek. EMTA andmetel oli Vjatšeslav Artamonovi 2016.a aasta netosissetulek xxxx eurot, sellest arvestatud keskmise päevasissetuleku suurus 1,26 eurot, mida ei saa pidada just ülemäära suureks. Karistusregistri väljatrükist nähtub, et Vjatšeslav Artamonovil on tasumata ka süüteo toimepanemise eest määratud rahatrahv. Lisaks on süüdistatavat karistatud Harju Maakohtu 03.03.2016.a otsusega
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, mis jällegi omakorda viitab üheselt piiratud rahalistele vahenditele. Seega ei ole kohtu hinnangul süüdistataval rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti tuleb süüdistataval kanda menetluskulud ning tasuda tsiviilhagi. Seega kohtu hinnangul rahaline karistus ei oleks täidetav ja süüdistataval puuduvad rahalised vahendid sellise karistuse kandmiseks. Seega ei saaks rahaline karistus täita ka karistuse eripreventiivset eesmärki, st sundida isikut loobuma süütegude toimepanemisest edaspidi. Samuti kannab Vjatšeslav Artamonov eelmise otsusega mõistetud karistust, mis pöörati täitmisele kuivõrd süüdistatav hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, ei ilmunud registreerimisele ning ei ole läbinud talle kohustuseks pandud alkoholivastast ravikuuri. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. 8 Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates Vjatšeslav Artamonovi süü suurust
lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse ühe kehalise väärkohtlemise episoodi toimepanemist, s.o ühise alkoholi tarvitamise käigus rusikatega kannatanu peksmist, millega tekitas X1 füüsilist valu ja tervise tervisekahjustusi. Tekitatud tervisekahjustused ei olnud väga intensiivsed, mistõttu kohus hindab süüdistatava süüd keskmiseks. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolud kohus ei tuvastanud. Karistusregistri andmete kohaselt on süüdistataval 3 kehtivat kriminaalkaristust varavastaste ja liiklusalaste kuritegude toimepanemise eest, seega ei ole isikut varem isikuvastases kuriteos süüdi mõistetud. Samas arvestab kohus ka asjaolu, et süütegu on toime pandud ühise alkoholijoomingu käigus. Arvestades kõike eeltoodut on kohtu arvates võimalik süüdistatavale mõista karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid seda mitte sanktsiooni alammääras. Hetkel kannab Vjatšeslav Artamonov karistust Harju Maakohtu 03.03.2016.a otsuse järgi, mis pöörati täitmisele 01.06.2017.a Harju Maakohtu määrusega, mille kohaselt ärakandmisele jäävaks karistuseks 8 kuud ja 29 päeva vangistust, mida asus kandma 24.11.2017.a. Antud kriminaalasjas süüdistatavale inkrimineeritav kuritegu on toime pandud 29.07.2017, so pärast Harju Maakohtu 03.03.2017 otsuse kuulutamist.
lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Seega tuleb käesoleva otsusega mõistetavale karistusele liita Harju Maakohtu 03.03.2016 otsusega mõistetud karistus, s.o 8 kuud ja 29 päeva vangistust täies ulatuses. Mis puudutab kannatanu poolt taotletud lähenemiskeeldu, siis kohtu hinnangul puudub selleks vajadus. Nähtuvalt nii kannatanu enda kui ka tunnistaja ja süüdistatava ütlustest oli just kannatanu X1 see, kes Vjatšeslav Artamonovil tihti külas käis ning koos tarbiti ka alkoholi. Antud episood on toime pandud just Vjatšeslav Artamonovi korteris ühise alkoholi tarbimise käigus ning kannatanu oli selleks isikuks, kes koos alkoholiga Vjatšeslav Artamonovi juurde tuli. Kohtu hinnangul puudub vajadus lähenemiskeelu kohaldamiseks, piisab sellest kui kannatanu edaspidi ise ei otsi kontakti Vjatšeslav Artamonoviga. Tsiviilhagi Kannatanu esitas käesolevas kriminaalasjas süüdistatava Vjatšeslav Artamonovi vastu tsiviilhagi 59,91 eurot varalise kahju nõudes, mittevaralise kahju hüvitamiseks 150 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on esitatud tõendid, mis seonduvad varalise kahjuga (apteekide tšekid soetatud ravimitest summas 37,91 eurot). KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 2 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. 9 Kohtulikul tõendite uurimisel on Vjatšeslav Artamonovi süü talle inkrimineeritud kuriteos
Süüdistatav esitatud tsiviilhagi kohtus ei tunnistanud, kuivõrd süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Kohtu küsimusele tsiviilhagi osas selgitas süüdistatav, et kui kannatanul on raha vaja, siis võib anda, aga kannatanuga koos olla ei soovi. Varalise kahju nõue Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 130 lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Kannatanu on tsiviilhagist nähtuvalt seoses 29.07.2017.a tema suhtes toimepandud kuriteoga kandnud kulutusi summas 37,91 eurot, mis hõlmab kulutusi ravimitele. Kohtule esitatud EMO kaardist nähtub, et X1l on diagnoositud pea pindmised vigastused. Vaatlusel vasaku silma ümber hematoom, paremal otsmikul marrastus, nina palpeerides valutu, verejooksu ei ole. Raviarst on soovitanud võtta peavalu korral paracetamoli 500mg 1 tablett 3 korda ööpäevas. Kohtule esitatud tšekkidest on näha, et 29.07.2017.a on ostetud silmasalvi hinnaga 11,93 eurot ning Badjaga geel hinnaga 3,79 eurot; 31.07.2017.a on ostetud Otrivin ninaspreid hinnaga 6,25 ja 03.08.2017.a on ostetud Lioton geeli, Paracetamoli, haavaplaastreid hinnaga 15,94 eurot. Kokku on kohtule esitatud tšekke summas 37,91 eurot. Kui haavaplaastrid ja geelid ning salvid on kohtu hinnangul tekitatud vigastusi analüüsides vajalikud, siis Otrivini ninasprei on mõeldud nohu korral ning materjalidest ei nähtu, et Vjatšeslav Artamonovi tegevuse tõttu oleks X1l nohu tekkinud. Seega kohtu hinnangul tuleb jätta Vjatšeslav Artamonovilt X1 kasuks välja mõistmata Otrivini maksumus summas 6,25 eurot Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kannatanu tsiviilhagi süüdistatava vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 31,66 eurot on põhjendatud ja kohus rahuldab tsiviilhagi summas 31,66 eurot ja tekitatud varaline kahju nimetatud summas kuulub süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistmisele. Mittevaralise kahju nõue Mittevaralise kahju nõudes märgib kohus järgmist. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Just seetõttu võimaldab TsMS § 366 nõuda kohtult mittevaralise kahju hüvitamist õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel (RKL 3-2-1-19-08, p 13). VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, 10 sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Samas peab väljamõistetava mittevaralise kahju hüvitise suurus vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kasvõi juba üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. Mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus oleneb kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu (RKTKo asjas nr 3-2-1-19-08 p 13, RKTKo nr 3-2-1-85-08, p 11-13). Isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada (RKTKo asjas nr 3-2-1-152-09, p 16). VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestab kohus esmalt kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tagajärgi, st kannatanu eeldatavat „valu suurust“. Vjatšeslav Artamonovit süüdistatakse teise inimese valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, s.o.
Kohtulikul uurimisel on tõendmist leidnud, et Vjatšeslav Artamonov peksis kannatanut kätega s.h pea piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ning hematoomid. Kannatanul diagnoositi SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas peale peksmist pea pindmised hulgivigastused. Vaatlusel vasaku silma ümber hematoom, paremal otsmikul marrastus. Käesoleva kriminaalasja menetlusega on kindlaks tehtud, et kannatanule tekitati kuriteoga füüsilist valu, mille tagajärjel esines kannatanul vasaku silma turse. Samas ei esine kannatanul püsivat kehalise terviklikkuse kaotust, mille all tuleb mõista mõne kehaosa kaotust või mõne elundi funktsioneerimise lakkamist ega ka püsivat väljanägemise muutust, kuivõrd turse näos oli ajutise iseloomuga. Kannatanu kohtuistungil antud ütluste kohaselt on Vjatšeslav Artamonovi poolt toime pandud rünnak põhjustanud kannatanule lisaks füüsilisele valule ka hingelist valu ja ebamugavusi. Peale peksmist ei olnud võimalik üldse kodust välja minna, varjas lähedaste eest, sest isa teab Artamonovit ning ei tahtnud, et nende vahel konflikt tekiks. Kohus märgib, et igasugune isiku suhtes toimepandud vägivallategu tekitab psüühilisi kannatusi, on ka usutav, et pärast intsidenti pidi kannatanu mõneks ajaks oma elukorraldust muutma. Seega on põhjendatud kannatanu esitatud nõue talle tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks ning esitatud nõue 150 eurot on vastavuses kannatanule tekitatud tervisekahjustuse ulatuse ja tagajärgedega. Ühtlasi on see kooskõlas kujunenud kohtupraktikaga ning ühiskonna üldise heaolu tasemega. Käesolevas kriminaalasjas tuvastamist leidnud asjaolusid (sh kannatanule tekitatud füüsilist valu) arvestades peab kohus mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitise summaks 150 eurot. Selline hüvitise suurus vastab ka ühiskonna üldisele heaolu tasemele ning on võrreldav sarnastel asjaoludel Eesti kohtute poolt välja mõistetud rahaliste kompensatsioonidega. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Vjatšeslav Artamonovil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Süüdistatav ei ole oma varatuse kohta esitanud sellekohaseid tõendeid ega ka taotlenud kohtult vastava teabe väljanõudmist. 11 Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava Vjatšeslav Artamonovi menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Süüdistatava kaitsja Urmas Simon on esitanud taotluse riigi õigusabi kulude hüvitamiseks kogusummas 750 eurot. Kohus leiab, et õigusabikulude hüvitamine kaitsja poolt taotletud mahus on põhjendatud ning määratud kaitsjale makstud tasu tuleb Vjatšeslav Artamonovilt välja mõista. Seega tuleb Vjatšeslav Artamonovilt välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha 750 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu summas 750 eurot. Arvestades Vjatšeslav Artamonovile määratud kohustust tsiviilhagi tasumiseks ning asjaolu, et eesmärk isikult menetluskulude väljamõistmisel ei ole kohustatud isiku seadmine raskesse materiaalsesse olukorda, peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, st määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi. Samuti arvestab kohus, et Vjatšeslav Artamonovil tuleb viibida mõnda aega kinnipidamisasutuses, mistõttu võib korraga menetluskulude tasumine osutuda raskendatuks. Seega tuleb Vjatšeslav Artamonovil tasuda kriminaalmenetluse kulud ositi 12 kuu jooksul, mis tähendab, et ühes kuus kuulub tasumisele vähemalt 125 eurot. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Antud kriminaalasjas on asitõendiks tunnistatud CD plaat häirekeskusele tehtud kõne salvestisega, mis asub kohtutoimikus lk 25. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi- CD plaat häirekeskusele tehtud kõnesalvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.