) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt
Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus
lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Lähtuvalt
lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 17.08.2018 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväite lõpparuandele esitas S. AS seoses pankrotihaldurite tasu ja kuludega. Kohus käsitleb esmalt kuludega seonduvat. Lõpparuandes on punktis 3.3 pealkirjaga „Massikohustused“ toodud välja kuludena panga teenustasu ja riigilõiv 14,72 eurot ning bürooteenus 552 eurot. Punktis 1.4 (ilmselt peaks olema tegu punktiga 3.4) pealkirjaga „Pankrotimenetluse kulud“ on märgitud ajutise halduri tasu ja kulud ning pankrotihaldurite taotletavad tasud. Iseenesest on õige võlausaldaja väide, et bürookulude näol ei ole tegu massikohustusega
mõttes vaid pankrotimenetluse kuluga (seda on leidnud ka Riigikohus asjas nr 3-2-1-12-16, p 17). Kuigi teatud juhtudel võib nende eristamine olla keeruline, saab kohtu arvates võtta aluseks selle, kas konkreetne kulu oleks tekkinud võlgnikul ka siis, kui tema suhtes ei oleks toimunud pankrotimenetlust - halduri bürookulu sellisel juhul tekkinud ei oleks. Bürookulu on seega pankrotimenetluse kulu
Võlausaldaja hinnangul on tegu ka üllatuslike kuludega, kuna need ei olnud kajastatud jaotusettepanekus. Kohtu arvates ei anna see alust jätta kulusid kinnitamata. Põhikontroll kulude üle toimub menetluse lõpus (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-27-16, p 11). Kohus peab kulusid põhjendatuks. Menetlus on kestnud üle kolme aasta ning pankrotihaldur Peeter Allikvere käis mh kaks korda Põltsamaal, kus asus pankrotivara. Arvestades neid asjaolusid, ei ole büroo-, transpordi ja sidekulud kokku summas 552 eurot kohtu hinnangul ülemäära suured. Ka pankrotitoimkond on kulud sellises ulatuses kinnitanud. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus pankrotimenetlusekulude ja massikohustustena kokku 566,72 eurot. 3 Võlausaldaja esitas vastuväite ka seoses haldurite tasudega. Võlausaldaja hinnangul oli tegu lihtsa pankrotimenetlusega ja tasu tuleks vähendada.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt
lg-le 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.
lg 1 ja 2 kohaselt on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6 400 eurot 20% pankrotivarast ja ülemmäär 35% pankrotivarast. Praegusel juhul laekus pankrotivara müügist 4 200 eurot, tasu alammäär selliselt summalt on 840 eurot (koos käibemaksuga 1 008 eurot), ülemmäär 1 470 eurot. Tasu on taotletud haldur Peeter Allikverele 1 008 eurot (sisaldab makse) ning haldur Peeter Sepperile 225 eurot (käibemaks ei sisaldu ega lisandu) – kokku seega 1 233 eurot. Toimkond on tasud kinnitanud. Kohus peab tasude suurust põhjendatuks. Kuigi haldurite tasud kokku on rohkem, kui tasu alammäär, siis tuleb antud juhul arvestada halduri vahetust ja selle põhjust. Algse halduri tasu on alammääras ja tasu suurus on põhjendatud – valdava osa menetlusest oli halduriks Peeter Allikvere ning pankrotivara müüdi enne halduri vahetumist (kinnistusraamatu kohaselt võõrandati võlgnikule kuulunud osa kinnisasjast 2018.a aprillis). Põhjendatud on ka Peeter Sepperile tasu määramine, kuivõrd ka Peeter Sepper on teinud menetluses toiminguid (esitanud lõpparuande, korraldanud võlausaldajate üldkoosoleku). Kuna halduri vahetuse tingis algse halduri raske tervislik seisund (mitte näiteks halduri poolt kohustuste rikkumine), siis ei ole põhjendatud algse halduri tasu vähendamine, samuti ei ole õiglane jätta hilisemale haldurile tasu maksmata. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus Peeter Allikvere tasuks 1 008 eurot ja Peeter Sepperi tasuks 225 eurot. Peeter Sepperi tasu maksta välja OÜ-le Kelvingi Õigusbüroo. Eelneva põhjal jätab kohus Swedbank AS-i vastuväite rahuldamata. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab
Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
Müümata pankrotivara puudub. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.
kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik vastuväiteid nõuetele ei esitanud.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Peeter Sepperi P. M. (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Kohus leiab, et tuleb algatada P. M. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus, kuivõrd täidetud ei ole mõni
P. M. esitas menetluse algatamiseks avalduse 22.04.2015 ning võlausaldajad ega pankrotihaldur ei ole esitanud vastuväiteid kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes.
lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva 4 seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajate üldkoosolek ei teinud ettepanekut usaldusisiku määramiseks. Kuivõrd usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis veelgi survestaks võlgniku varalist seisu, on mõistlik kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on andnud nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks. Võlgniku kohustused menetluse kestel on sätestatud
. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (lg 2). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Usaldusisik peab lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).
lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.