) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Ema on lapse vajadused ühes kuus nimetanud alljärgnevalt: eluasemekulu 196 eurot toidukulu 150 eurot transpordikulu 64 eurot tervishoiukulu 20 eurot hügieenikulu 5 eurot kulutused koolikohustuse täitmiseks 99 eurot riiete ja jalanõue kulu 50 eurot Kokku lapse kulud ühes kuus 584 eurot. Hageja seadusliku esindaja nimetatud kuludest toidukulu 150 eurot, tervishoiukulu 20 eurot, hügieenikulu 5 eurot, riiete ja jalanõude kulu 50 on mõistlikud ja põhjendatud kulud. Nimetatud kulusid tõendada ei ole vaja, kuna on ilmne, et hagejal on sellised kulutused. Hageja seaduslik esindaja on esitanud kirjalikud tõendid selles, et hageja elukoha üürikulu on 420 eurot kuus ja kommunaalteenuste kulu keskmiselt 125 eurot kuus. Korteris elab kolm isikut, seega on hageja eluasemekulu ühes kuus 182 eurot. Hageja seaduslik esindaja seletas kohtuistungil, et kulutuste hulka koolikohustuse täitmiseks summas 99 eurot, on ta arvestanud lasteaiakulu ja huvitegevuse kulu. Hageja seaduslik esindaja on esitanud konto väljavõtte, millest nähtub, et hageja lasteaiakulu on keskmiselt 67 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on esitanud kirjaliku tõendi, et lapse huvitegevuse kulu on keskmiselt 29 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud, et hageja transpordikulu on 64 eurot kuus ja seletas kohtuistungil, et kulu tuleneb sellest, et laps elab xx, aga tema lasteaed asub xxx, kodust 12-13 km kaugusel. Hageja seaduslik esindaja ei ole transpordikulusid tõendanud, samuti on Tallinnas 2 2-18-100991 ühistransport tasuta. Seega määrab kohus hageja transpordikuluks kohtupraktikas tavapärase 20 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja vajalikud ja põhjendatud kulud 523 eurot kuus, millest hageja seaduslik esindaja nõuab 250 euro tasumist. Tsiviilasjas nr 2-18-7534 soovis I. F. osaliselt lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse I. suhtes sealhulgas määrata ka lapse viibimiskohta. Vanemad lõpetasid hooldusõiguse vaidluse 06.09.2018.a kompromissiga selles, et lapse hooldusõiguses muudatusi ei tehta. TsMS § 230 lg 3 kohaselt kasutab kohus käesolevas tsiviilasjas tõendida eestkosteasutuste Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse ja Tallinna Põhja-Tallinna Valitsuse arvamusi. Nimetatud arvamustest ilmneb, et laps viibib isa juures igal nädalavahetusel reedest esmaspäevani, seda kinnitasid nii lapse ema kui ka isa. Lapsevanemate selgitustest kohtuistungil ilmnevalt viibis laps isa juures juulis 25 päeva. Nimetatu on kohtu hinnangul võimalik suvisel perioodil puhkuste ajal ning tavaline isa juures viibimise aeg on nädalavahetused. Hageja seaduslik esindaja kohtuistungil kinnitas jätkuvalt, et nõuab alammääras elatist, kuigi laps viibib regulaarselt ka isa juures. Ema väitel ostab tema kõik riided ja tasub lasteaia, ringidetrennide eest. Ema esitas kirjalikud tõendid, et lasteaia ja huvitegevuse eest tasub tema. Isa avaldas kohtuistungil, et tema ei pea lapsele riideid ostma, saab riided tasuta. Isa seletas, et lapsel on isa juures oma tuba, isa ostab talle toidu ja hügieenitarbed, osaleb lapsega erinevates tegevustes. Isa esitas kirjalikud tõendid, millest nähtuvalt on tema elukoha eluasemekulu igas kuus 120 eurot. Korteris elab kolm inimest, seega on lapse kulu 40 eurot. Kogutud tõenditest nähtub, et laps viibib isa juures igas kuus keskmiselt 12 ööpäeva (neli nädalalõppu) ning nimetatud ajal peab isa teda vahetult üleval. Lapse huvitegevuse, riiete ja lasteaiakulusid kannab ema ainuisikuliselt, muid lapse kulusid kannavad ema ja isa mõlemad. Huvitegevuse, lasteaia ja riiete-jalanõude kulu on 146 eurot (50 + 67 + 29). Nimetatud kuludest tuleb kostjalt välja mõista ½ ehk 73 eurot. Ülejäänud hageja kulud moodustavad 377 eurot (150 + 20 + 5 + 182 + 20). Nimetatud kulude jagamisel arvestab kohus isa juures viibitud aega 12 päeva kuus ning pooled peavad võrdselt kandma ema juures viibitud aja kulusid 226 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 113 eurot. Kokku tuleb seega kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis ühes kuus 186 eurot.
kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva elatise periood on 01.11.2017.a kuni 12.01.2018.a eest. Nimetatud perioodil ei ole kostja tasunud novembri ja detsembri 2017.a elatist ning on tasunud jaanuari 2018.a elatise. 2017.a oli elatise alammäär 235 eurot ja 2018.a on elatise alammäär 250 eurot. 235 eurot moodustab 250-st eurost 94%. Kohus arvestab seda ja mõistab tulevikku suunatud elatisest 186 eurot 2017.a novembri ja detsembri kummagi kuu eest välja 94% 186-st eurost, seega 350 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.