KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg ja 13.september 2018. a, Kalevi 1, Tartu koht Tsiviilasja number 2-18-5024 Tsiviilasi Servet OÜ hagi Redeem Nordics OÜ vastu l

) §-de 361 lg 1, 428 lg 1 p 3, 429 lg 1 ning 431 lg 1 alusel

1. Uuendada menetlus tsiviilasjas nr 2-18-
3. Võtta vastu Servet OÜ loobumine hagist Redeem Nordics OÜ vastu leppetrahvi ja viivise nõudes.
4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-18-5024 hagist loobumise tõttu.
5. Tagastada Servet OÜ kontole nr XXX pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 1700 (üks tuhat seitsesada) eurot.
6. Jätta menetluskulud hageja kanda.
7. Toimetada käesolev määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused 2.04.2018.a. esitas Servet OÜ kohtusse hagiavalduse Redeem Nordics OÜ vastu üürilepingutest tuleneva leppetrahvi ja viivise nõudes, taotledes ühtlasi menetluse peatamist kuni kohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-18-2452 kohtulahendi jõustumiseni. 4.05.
8. a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja peatas hageja taotlusel menetluse. 4.07.
9. a esitas hageja kohtusse avalduse tsiviilasjas nr 2-18-5024 menetluse lõpetamiseks ja riigilõivu tagastamiseks. Avalduse kohaselt on tsiviilasjas nr 2-18-2452 (avalduses ekslikult 2-18-5452) menetlus lõpetatud kompromissiga, milles muuhulgas hageja loobus käesoleva hagi esemeks olevast nõudest. Seega puudub tsiviilasja menetlemiseks vajadus, mistõttu palub hageja kohtul menetluse käesolevas tsiviilasjas lõpetada.

§ 361

lg 1 kohaselt uuendab kohus peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Vastavalt

§ 361

lg 3 ja 4 loetakse menetlus uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega ning uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi. Tsiviilasjas nr 2-18-2452 menetluse lõpetanud kompromissimäärus on jõustunud 26.06.2018. a. Kohus peatas menetluse tsiviilasjas nr 2-18-5024 kuni tsiviilasjas nr 2-18-2452 tehtava kohtulahendi jõustumiseni, seega tuleb

§ 361

lg 1 alusel menetlus käesolevas tsiviilasjas uuendada, kuivõrd menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.

§ 361

lg 4 kohaselt jätkub menetluse sealt, kus see pooleli jäi, seega käesolevas asjas eelmenetluse staadiumis. Hageja leiab oma 4.07.2018. a avalduses, et käesolevas menetlusstaadiumis on võimalik jätta hagiavaldus menetlusse võtmata, mistõttu taotleb menetluse lõpetamist hagiavalduse menetlemata jätmise teel ning hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamist

§ 150lg 1 p 2 alusel täies ulatuses, s.o 3 400 eurot.

Kohus selgitab, et kuna 4.05.2018. a määrusega on tsiviilasi juba menetlusse võetud, pole käesolevas menetlusstaadiumis võimalik hagiavalduse menetlusse võtmata jätmine. Hagiavaldust menetlusse võtmata poleks olnud võimalik ka tsiviilasjas nr 2-18-5024 menetluse peatamise otsustamine kuni tsiviilasjas nr 2-18-2452 tehtava kohtulahendi jõustumiseni, sest peatada saab vaid kohtu menetluses oleva tsiviilasja menetlust. 2

§ 429

lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 3 järgi peab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist teatama kostjale avalduse esitamisest, määrates talle vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohtul ei ole õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul hageja taotlust menetluse lõpetamiseks edastada. Kuna kostjal ei ole eeldatavalt menetluskulusid tekkinud, sest seoses menetluse peatamisega ei ole kostja sisuliselt menetluses osalenud, peab kohus võimalikuks hageja taotluse lahendamise ilma, et kostja oleks taotluse suhtes oma seisukohta avaldanud. Muuhulgas arvestab kohus ka asjaoluga, et tsiviilasja nr 2-18-2452 raames hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissileping sisaldab ka käesoleva hagi esemeks olevast nõudest loobumist. Kohus leiab, et hagist loobumises ei ole midagi seadusevastast ja selle võib vastu võtta.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja, tulenevalt

§ 432

uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluskulud Tulenevalt

§ 173

lg 1 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, vastavalt osundatud paragrahvi 2. lõikele tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 168

lg 4 ja 5 sätestavad, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul ei loobu hageja hagist seetõttu, et tema nõue oleks pärast hagi esitamist rahuldatud, seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Hagist loobumise avalduses on hageja esitanud taotluse poole tasutud riigilõivust tagastamiseks, muude menetluskulude väljamõistmist hageja ei taotle. Vastavalt

§-le 150 lg 2 p 2 ja lg 4 tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. 3