Obsah (10)

§ 62§ 230§ 231§ 429§ 457§ 459§ 218§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 13.09.2018.a Tallinn Tsiviilasja number 2-18-5395 Tsiviilasi M. T. ja A. T.

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 09.04.2018 esitatud hagiavalduse kohaselt on A. T.lt (kostja) tsiviilasjas nr 2-15-15249 välja mõistetud elatis 10,5 kalendrikuul aastas 85% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast M. T. (hageja I) ja A. T. (hageja II) kasuks kokku kuni laste täisealiseks saamiseni (elatis ühe lapse osas on 10,5 kalendrikuul aastas 42,5% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast). Hagejate hinnangul on hagiavalduse esitamise ajaks kompromisskokkuleppe aluseks olnud asjaolud muutunud. Esiteks ei ole isal välja kujunenud regulaarseid kohtumisi ega ühiseid tegevusi lastega ning asetleidvate kohtumiste kulud ei vasta proportsionaalselt vähemmakstavale elatisele. Perioodil oktoober 2017 kuni märtsi lõpp 2018 ei ole M. T. isaga rohkem koos aega veetnud kui juhuslikud külaskäigud isa juurde, keskmiselt paar korda kuus. M. viibib seal tund või paar, kuid ei ööbi seal ega tekita isale mingil muul moel märkimisväärset kulu. Samal perioodil on A. isaga koos veetnud kaks nädalavahetust, käies isaga koos Saaremaal. Muud kohtumised on juhuslikud, kord või paar kvartalis käib isa koos A.ega ujumas või sugulaste-tuttavate juures külas, kuid see ei toimu sellises mahus, et vähendaks hagejate esindaja kulutusi või kohutusi lapse eest hoolitsemisel. Teiseks on lapsed jõudnud teismeikka, kus nende vajadused ja väljaminekud on võrreldes paari aasta taguse ajaga oluliselt muutunud. Aktiivses kasvueas lapsed vajavad igal hooajal uusi riideid ja jalanõusid, kuna eelmised on väikseks jäänud, lisaks vajavad nad varasemast rohkem hügieenitarbeid ning vahendeid, millega oma välimuse eest hoolitseda, kasvanud on kulutused hobidele ja vaba aja veetmisele, kuna sageli tuleb selles vanuses lastele osta juba täiskasvanute piletid. Riided ja jalanõud tuleb osta täiskasvanute osakonnast, mis muudab need hinnalt kallimaks kui laste riided ja jalanõud. Kolmandaks tegeleb üks hageja I väga aktiivselt võistlusspordi tasemel ujumisega. See toob endaga kaasa sellised kulutused nagu laagrite ja võistlusreiside osavõtutasud (nii Eesti-sisesed kui välismaal toimuvad võistlused ja laagrid), võistluste stardimaksud, treening- ja võistlustrikood, mis erinevad tavapärastest (nt üks võistlustrikoo maksab 200-300 eurot), spordiarstid, läbimõeldud 2 toitumine ja vitamiinid ning toidulisandid jne. Lisaks tarnspordikulud võistlustele, mis ei ole korraldatud klubi poolt. Neljandaks ei veetnud kostja eelmisel aastal ka suvevaheajal aega lastega koos kokkulepitud mahus, mis tähendab, et hagejate esindaja peab leidma vahendid laste kasvatamiseks suvel ning kostja panus tuleb alles sügisel. Hageja I igakuised kulud on hagiavalduse kohaselt järgnevad: eluasemekulud 120 eurot, kulutused toidule 220 eurot, kulutused transpordile 20 eurot, sidekulud 17 eurot, kulutused tervishoiule 30 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 15 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 90 eurot, muud vältimatud püsikulutused 340 eurot (s.o spordiklubi kuumaks 65 eurot, kulutused sotsiaalsetele tegevustele 30 eurot, treeningvahendid 15 eurot, laagrid/võistlused/stardimaksud 200 eurot, taskuraha 25 eurot, teenused, sh juuksur 5 eurot). Hageja II igakuised kulud on hagiavalduse kohaselt järgnevad: eluasemekulud 120 eurot, kulutused toidule 180 eurot, kulutused transpordile 10 eurot, sidekulud 17 eurot, kulutused tervishoiule 25 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 15 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 75 eurot, muud vältimatud püsikulutused 150 eurot (s.o sportimiskulud 50 eurot, kulutused sotsiaalsetele tegevustele 40 eurot, teenused, sh juuksur 20 eurot, tehnilised vahendid, sh jalgratas, arvuti, telefon 15 eurot, taskuraha 25 eurot. Hagejad paluvad hagiavalduses elatise väljamõistmist kostjalt miinimumsummas. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja leiab, et asjaolud ei ole oluliselt muutunud ega tekkinud uusi asjaolusid, mis tingiksid vajadust hagi esitada. Laste isal on väljakujunenud kohtumised lastega nii suures osas, kui laste vaba aeg koolikohustuste ja trennide kõrvalt seda võimaldab. Kostja on seisukohal, et asjaolud lastega koosviibimisega seonduvalt ei ole oluliselt muutunud. Hageja I käis ujumistreeningutel juba enne 2015 aasta kohtuliku kompromissi sõlmimist. Hagejate esindaja takistab kostjal ühise hooldusõiguse teostamist, kuna ei avalda lastega seonduvas mitte mingit infot, otsustades ainuisikuliselt, kui palju tütar treeningutel peab käima. Ühtegi treeninguvaba päeva kasvueas lapsel tema enda sõnul ei ole ja ta on isaga suheldes tihti öelnud, et on väsinud ja ei jaksa igal nädalavahetusel isa juurde tulla ning peab puhkama. Arvestades seda, et M. käib koolis, peale kooli ujumistreeningul ja lisaks on tal vaja õppida, on mõistetav, et peale ka nädalavahetustel toimuvaid treeninguid või võistlusi on laps väsinud ja tahab puhata ning seetõttu ta ei jõua igal nädalal regulaarselt isa juurde. Hageja II käib koolis ja lapse enda sõnul peale kooli kolm korda nädalas trennis, laps nädala sees isa juurde ei jõua, kohtutakse nädalavahetuseti ja selles osas ei ole midagi muutnud kompromissi sõlmimise järgsest ajast alates. Koolivaheaegadel on kõik kulud lastega koosviibimiseks laste isa kanda, kusjuures isa maksab kohtu poolt kinnitatud kompromissis kokkulepitud elatist ja peab samal ajal suutma sisustada koolivaheaegadeks Saaremaale sõidud, ostma toidud ja katma vaba aja veetmisega seotud kulud 3 lisaks igakuisele laste ema pangakontole makstavale elatisele (väljaarvatud suvise perioodi osas, kui laste isa ei pea küll elatist maksma, juhul kui elab koos lastega, ent kõik lastega seonduvad ülalpidamiskulutused on täielikult isa kanda). Selline olukord seab isa tunduvalt kehvemasse olukorda võrreldes laste ema kasutuses olevate suuremate ressurssidega. Hagiavalduses väljatoodud hageja I ja hageja II vajadusi väljendavad numbrid on hagejate esindajal tõendamata. Kostja on seisukohal, et laste vajadused on kompromissiga piisavalt kaetud, kuna kompromiss sõlmiti hagejatega nende täisealiseks saamiseni. Laste teismeikka jõudmine ja sellega kaasnevad muutused on tavapärane ja igati normaalne elukaare osa. Kostja varaline seisund ei ole võrreldes kohtu poolt 2015 aasta lõpul kinnitatud kompromissi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Kostjal on Tallinnas 2-toaline korter, mille soetas lahutuse järgselt ja mille eest tasub endiselt igakuiselt pangale kodulaenu (aastani 2026), kostjale kuulub Saaremaal suvemaja, milles elab osa aega aastast koos hagejatega. Kostja makstav elatis, mis on seotud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga, tõuseb iga kalendriaasta alguses, samas tempos ei ole suurenenud kostja töötasu. Hagejate esindaja töötasu on tunduvalt suurem kostja töötasust ja palgavahe on võrreldes 2015 aastaga samuti suurenenud. Hagejate esindajal on jätkuvalt võimalus laste ülalpidamiskulude katmisesse kostjast rohkem panustada nagu ka kompromissi sõlmimise ajal 2015 aasta lõpul. Kostja on teadlik, et lisaks töötasule laekub hagejate esindaja pangakontole ühiste laste eest igakuiselt peretoetusena riiklik lapsetoetus. Kostja hinnangul tundub püsikulutuste suurenemine kahe aasta taguse ajaga ülepaisutatud. Lisaks elatisele teeb kostja vastavalt võimalustele laste pangakontodele ülekandeid sihtotstarbeliseks kasutamiseks (nagu laagri, klassiekskursiooni jaoks) ja on premeerinud lapsi heade õppetulemuste eest. Ka on isa lastele kinkinud tähtpäevadeks kinkekaarte/sularaha ja andnud kummagi lapse oma tarbeks sularaha. Kostja on ostnud pojale arvutikuvar/televiisori ja kandnud pojale raha mobiiltelefoni ostmiseks, tütre kontole on kostja kandnud raha ujumislaagri jaoks ja poja klassiekskursioonile sõidu jaoks. Lastele antud ja nende pangakontodele ülekantud raha on mõeldud lastele kasutamiseks ja need on kostjal lastega läbi räägitud. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 4 3. Esmalt peab kohus vajalikuks selgitada, et oma esialgses hagiavalduses asjaolude kirjelduses on hagejad palunud määrata elatisraha suuruseks 50% miinimumpalgast aastaringselt ühe lapse kohta kuni lapse täiskasvanuks saamiseni erisusega, et kostja ei pea maksma elatisraha vähemalt 72 tundi järjest kestva koosviibimise puhul konkreetse lapse eest proportsionaalselt nende päevade arvuga, kui laps viibib isa juures ööpäevaringselt eeldusel, et sellest on hagejate esindajat teavitatud selle kuu viiendaks kuupäevaks, mil isa kavatseb lapsega aega veeta (kd I lk 3). Samas on hagiga soovitud elatise väljamõistmist siiski miinimumsummas ilma erisusteta (kd I lk 3 pöördel). 24.05.2018 esitatud dokumendis on hagejad kinnitanud, et soovivad elatist miinimummääras ning soovivad elatise siduda lahti isaga veetmise ajalisest mahust (kd I lk 70). 04.06.2018 eelistungil on hageja lepinguline esindaja kinnitanud, et nad on loobunud nõudest, mis puudutab erisust, et kostja ei pea tasuma elatisraha vähemalt 72 tundi järjest kestva koosviibimise puhul (kd I lk 88). Kohus selgitab, et ei käsitle nimetatud erisusest loobumist, kui nõudest loobumist

§ 429mõttes.

Hagejad on oma esialgses hagiavalduses palunud välja mõista siiski elatise miinimumsummas ilma erisuse nõudeta. Seega ei pea kohus vajalikuks eraldi loobumist vastu võtta ja selles osas menetlust lõpetada. 4. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2018 on kuutasu alammääraks 500 eurot, millest ½ on 250 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11 (p 25 ja 26) märkinud, et kui elatisehagi kohta on jõustunud kohtuotsus, seob see

§ 457

lg 1 järgi menetlusosalisi ja välistab reeglina samas asjas uuesti kohtusse pöördumise.

§ 459

lg 1 järgi on siiski võimalik esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi, kui maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(

1. te)varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. 5. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejad on kostja lapsed (kd I lk 5, 6). Hagejad ja kostja on sõlminud tsiviilasjas nr 2-15-15249 kompromissi, mille kohus kinnitas 25.11.2015 määrusega (kd I lk 41-42). Kompromissi p 1.1 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejatele elatist 10,5 kalendrikuul aastas 85 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kahe lapse osas kokku kuni laste täisealiseks saamiseni (elatis ühe lapse osas on 10,5 kalendrikuul aastas 42,5% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast). Punktis 1.4 leppisid pooled kokku, et igal aastal 1,5 kalendrikuu ulatuses (ajavahemikul 16. juuni- 31. juuli eest) laste isa elatist laste ülalpidamiseks laste 5 emale ei maksa eeldusel, et perioodil 01.06-31.08 veedavad lapsed kahepeale kokku isa juures vähemalt 60 kalendripäeva. Juhul, kui lapsed viibivad isa juures vähem, tuleb isal maksta elatist proportsionaalselt 60-st kalendripäevast isa juures vähem viibitud päevade arvuga koos 07.09 makstava elatisega. Pooled ei vaidle, et kostja on vastavalt kompromissile hagejatele elatist tasunud (tasumist tõendavad dokumendid kd I lk 44, 116). Samuti on kostja hagejatele teinud muid makseid (s.h telefoni ostmiseks, laagrite jaoks, välissõitude jaoks, taskurahaks; kd I lk 45-47, 118, 119). 6. 09.04.2018 esitasid hagejad hagi elatise suurendamiseks, paludes muuta elatise suurust, mida kostja maksab 25.11.2015 kompromissi alusel ja mõista kostjalt välja iga hageja kasuks elatis seaduses sätestatud miinimummääras. Hagejad tuginevad oma elatise suurendamise nõudes sellele, et: - hagejate kulud on ajas kasvanud tulenevalt hagejate vajaduste muutusest ning elukalliduse tõusust (s.t igakuised kulutused on suurenenud); - kostja ei ole hagejatega veetnud aega kokkulepitud mahus ning asetleidvate kohtumiste kulud ei vasta proportsionaalselt vähemmakstavale elatisele; - kostja majanduslik seisund võimaldab ülalpidamist anda. Kohus selgitab, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-119-15; Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Riigikohus on selgitanud, et kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-35-17, p 37.1). 7. Esmalt tuvastab kohus asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-15-15249 kompromissi sõlmimisel. Tsiviilasjas nr 2-15-15249 kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt palusid hagejad kostjalt välja mõista igakuise elatise miinimumsummas (kd I lk 32-33). Hagiavalduse kohaselt olid hageja I vajadused ühes kuus kokku summas 460 eurot, s.h eluasemekulud 120 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 15 eurot, sidekulud 5 eurot, kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 15 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, muud vältimatud püsikulutused (trenni kuumaksed ja osalemine võistlustel, lapse osalemine sõprade sünnipäevadel, osalemine kooli ekskursioonidel ja muu osalemine sotsiaalses elus) 6 65 eurot. Hageja II vajadused ühes kuus olid hagiavalduse kohaselt kokku 465 eurot, s.h eluasemekulud 120 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 15 eurot, sidekulud 5 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 15 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot, muud vältimatud püsikulutused (trenni kuumaksed ja osalemine võistlustel, lapse osalemine sõprade sünnipäevadel, osalemine kooli ekskursioonidel ja muu osalemine sotsiaalses elus) 70 eurot. Tsiviilasjas nr 2-15-15249 esitatud hagiga loeb kohus seega tõendatuks, et mõlema hageja ülalpidamiskulu 2015 aastal oli ca 460 eurot kuus ehk miinimummäärast suurem (2015 elatise miinimummäär oli 195 eurot). Kuna kompromissis leppisid pooled kokku elatise tasumise miinimumist väiksemas summas, siis tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega olid mõlema lapse vajadused kaetud ehk kompromissis märgitud elatise suurusega oli tagatud hagejatele vajalik ülalpidamine. Kuna elatis lepiti kompromissis kokku protsendina miinimumelatisest, saab muude asjaolude muutumatuna püsimisel lähtuda miinimumelatise muutumisel eeldusest, et lastele tuleb tagada elatis jätkuvalt sama protsendi ulatuses miinimumelatisest. Seega tuleb käesoleval juhul kindlaks teha, kas ja millised muud asjaolud on peale miinimumelatise muutumise veel tekkinud või muutunud. 8. Käesolevas tsiviilasjas on hagejad välja toonud, et elatise suurendamise aluseks on asjaolu, et hagejate kulutused on suurenenud. Kuna kostja on hagejate kulude suurusele esitanud vastuväiteid, siis tuleb kohtul esmalt hinnata hagejate kulude suurust ning anda seejärel hinnang, kas kulud on suurenenud sedavõrd, mis annaksid aluse elatise suurendamiseks. 8.1 Hageja I igakuised kulud on esialgse hagiavalduse kohaselt kokku 862 eurot, s.h eluasemekulud 120 eurot, kulutused toidule 220 eurot, kulutused transpordile 20 eurot, sidekulud 17 eurot, kulutused tervishoiule 30 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused koolikohustuse täitmisele 15 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 90 eurot, muud vältimatud püsikulutused 340 eurot (s.o spordiklubi kuumaks 65 eurot, kulutused sotsiaalsetele tegevustele 30 eurot, treeningvahendid 15 eurot, laagrid/võistlused/ stardimaksud 200 eurot, taskuraha 25 eurot, teenused, sh juuksur 5 eurot). 24.05.2018 esitatud menetlusdokumendis ja sellele lisatud tabelist nähtuvalt on hageja I kulutused aga igakuiselt kokku 759,67 eurot (kd I lk 74), s.o ca 100 eurot vähem, kui esialgses hagiavalduses. Nimetatud kulud koosnevad: riided, jalanõud 49,22 eurot; trenn 265,11 eurot (trenni kuumaks, võistluste stardimaksud, treeningvarustus, füsioterapeut, laagrid jms treeningutega seonduv); muud kulud 27,78 eurot (sõprade sünnipäevad, koolitarbed, juuksur, üritused klassiga); taskuraha 20,56 eurot; eluasemekulu 114 eurot; toit, s.h hügieen 222 eurot, ravimid 5 eurot; sidekulu 19 eurot; kütus 28 eurot; pere ühised kulud 9 eurot. 18.06.2018 esitatud dokumendis on hagejate esitatud tabelis muutunud muud kulud (31 eurot), trennikulud (263,44 eurot), riiete ja jalanõude kulu (50,67 eurot). Hageja I kulud on kokku 762,67 eurot. 7 Seega ei ole hageja I olnud järjepidev oma kulude suuruse märkimisel. Kohus selgitab, et kuigi miinimumelatise nõudmisel ei ole üldjuhul vajalik kulutusi tõendada, siis igakuiste kulude koosseis tuleb siiski võimalikult täpselt kohtule välja tuua. 8.2 Hageja II igakuised kulud on esialgse hagiavalduse kohaselt kokku summas 602 eurot, s.h: eluasemekulud 120 eurot, kulutused toidule 180 eurot, kulutused transpordile 10 eurot, sidekulud 17 eurot, kulutused tervishoiule 25 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 15 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 75 eurot, muud vältimatud püsikulutused 150 eurot (s.o sportimiskulud 50 eurot, kulutused sotsiaalsetele tegevustele 40 eurot, teenused, sh juuksur 20 eurot, tehnilised vahendid, sh jalgratas, arvuti, telefon 15 eurot, taskuraha 25 eurot. 24.05.2018 esitatud menetlusdokumendis ja sellele lisatud tabelist nähtuvalt on hageja II kulutused aga igakuiselt kokku 583,56 eurot (kd I lk 74), s.o ca 18 eurot vähem, kui esialgses hagiavalduses. Nimetatud kulud koosnevad: riided, jalanõud 57,44 eurot; trenn 40,11 eurot; muud kulud 62,89 eurot; taskuraha 26,11 eurot; eluasemekulu 114 eurot; toit 222 eurot; ravimid 5 eurot; sidekulu 19 eurot; kütus 28 eurot; pere ühised kulud 9 eurot. 18.06.2018 esitatud dokumendis on hageja II tabelis muutunud muud kulud (61,78 eurot) ning riiete ja jalanõude kulu (56,33 eurot). Hageja II kulud on kokku 581,33 eurot. 8.3 Tulenevalt hagejate poolt käesolevas tsiviilasjas esitatud dokumentidest ning tsiviilasjas nr 2-15-15249 esitatud hagiavaldusest ei ole oluliselt muutunud (s.h on ka vähenenud) hagejate kulud: - eluasemele (tsiviilasjas nr 2-15-15249 120 eurot kuus, 18.06.2018 esitatud dokumendi kohaselt 114 eurot kuus); - tervishoiule (tsiviilasjas nr 2-15-15249 10 ja 20 eurot kuus, 18.06.2018 esitatud dokumendi kohaselt 5 eurot kuus); - hügieenile (tsiviilasjas nr 2-15-15249 10 eurot kuus, hagiavalduses 10 eurot; 18.06.2018 esitatud dokumendis on hageja nimetatud kulud lisanud toidukulude alla); - riietele/jalanõudele (tsiviilasjas nr 2-15-15249 50 eurot ja 60 eurot kuus, 18.06.2018 esitatud dokumendi kohaselt 50,67 eurot ja 56,33 eurot kuus). Seega ei pea kohus vajalikuks eraldi kulusid eluasemele, tervishoiule, hügieenile ning riietele/jalanõudele hinnata. Nimetatud kulude suuruse ja olemasoluga on pooled tsiviilasja nr 2-15-15249 kompromissi sõlmimisega nõustunud ning üksnes nimetatud kulude olemasolu iseenesest ei ole aluseks elatise summa muutmiseks. Seega ei pea kohus vajalikuks eraldi anda ka oma hinnangut hageja poolt esitatud tõenditele, mis kajastavad nimetatud kulude maksumust (kd I lk 148-162; 191-200; kd II lk 1-3; 140-162). 8.4 Nähtuvalt hagejate esitatud hagiavaldusest ja täiendavatest menetlusdokumentidest on summaliselt suurenenud hagejate kulutused toidule, transpordile, sidele ning muudele kulutustele (s.h trenn, vaba aeg jne). 8.4.1 Toidukulud 8 Kohus on seisukohal, et asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Mõlemad hagejad on veel aktiivses kasvueas, kus üldteadaolevalt vajavad nad lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju. Kohus möönab, et arvestades hageja I aktiivse trennis käimisega, võib ta eelduslikult tarbida teatud perioodidel koguseliselt rohkem toitu ning tema toidulaud peab olema mitmekesisem, mis võib omakorda tuua kaasa täiendava kulu. Samas ei ole hagejad toonud välja, et hagejatel oleks mingi erivajadus, mis tingiks erilise dieedi. Kohtu hinnangul ei ole ka eluliselt usutav, et ca 3 aastaga on hagejate toidukulu nii suures ulatuses kasvanud. Ka aastal 2015 olid mõlemad hagejad kasvueas, kus toidulaud pidi olema mitmekesisem. Samuti nähtub tsiviilasjas nr 2-15-15249 esitatud hagiavaldusest, et aastal 2015 tegelesid mõlemad hagejad aktiivselt spordiga (kulude all on välja toodud trenni kuumaksed ja osalemine võistlustel). Arvestades asjaoluga, et hagejad söövad ka koolitoitu, peab kohus mõlema hageja puhul põhjendatud toidukuluks igakuiselt 150 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud summaga võimalik tagada hagejatele igapäevaselt ning ka aktiivsemal treeningperioodil mitmekesine ja tervislik toit. Kohus selgitab, et üldjuhul ei ole kulutusi toidule ega hügieenile vaja tõendada v.a juhul, kui lapsel on erivajadused. Kuna käesoleval juhul ei ole pooled välja toonud ega kohus tuvastanud, et hagejatel võiksid olla sellised erivajadused, mis tingiksid täiendavaid kulusid, siis ei pea kohus vajalikuks eraldi hinnata hagejate poolt kohtule esitatud pangaväljavõtteid toidu osas (s.h ka hügieen; kd II lk 29-111). 8.4.2 Transpordikulud Transpordikulude all on hagejad välja toonud, et nimetatud kulu on kütusekulu. Hagejad on esitanud kulu tõendamiseks hageja ema pangakonto väljavõtted, mille kohaselt on väljaminekud toimunud Cirkle K erinevates jaamades, Neste tanklas ning Rocca al Mares (kd II lk 18-26). Kohtu hinnangul ei ole hagejate poolt esitatud pangakonto väljavõtted käesoleval juhul asjakohaseks tõendiks. Pangakonto väljavõtetest ei ole aru saada, mida konkreetselt teenindusjaamadest on ostetud. Paljudes teenindusjaamades müüakse tänapäeval lisaks kütusele ka muid tarbeesemeid ja toitu. Isegi juhul, kui ostetud oleks ainult kütust, siis ei näita pangaväljavõtted, et just nimetatud kulu osas oleks olnud tarvidust hagejaid kuskile viia või tuua. Hagejate enda selgitused ei ole tõendiks. Samas on eluliselt usutav, et tänapäevases elus võivad aegajalt laste vajadused transpordile olla reaalsed, arvestades ka hageja I aktiivse võistlustel osalemisega. Hagejate poolt märgitud kulu on aga kohtu hinnangul ülepaisutatud. Kostja on välja toonud, et hagejate elukohast hagejate koolini on vahekaugus 3,4 km ning ka laste treeningud toimuvad kodu lähedal. Nimetatule ei ole hagejad vastuväiteid esitanud. Kohus arvestab siinkohal ka asjaoluga, et ühistransport Tallinnas on tasuta ning hagejad on sellises vanuses, kus nad on võimelised linnas ise liikuma (kooli, trenni). Kohtu hinnangul ei ole ka usutav, et igakuiselt osaleks hageja I võistlustel Tallinnast väljas. Samuti ei ole hagejad välja toonud, et hageja II käiks aktiivselt võistlustel Tallinnast väljas, kuid kütusekulu on hagejal II märgitud sama suur kui hagejal I. Peale aktiivse trennis ja võistlustel osalemise, ei ole aga hagejad välja toonud selliseid 9 asjaolusid, mis veenaks kohut selles, et transpordi vajadus on hagejatel oluliselt suurenenud võrreldes 2015 aastaga. Ka aastal 2015 käisid mõlemad lapsed trennis ja koolis ning samuti on viidatud 2015 aastal esitatud hagiavalduses võistlustel osalemisele. Arvestades eeltoodud asjaoludega ning mõlema lapse erinevale vajadusele (s.o hageja I aktiivsem võistlustel osalemine), loeb kohus hageja I põhjendatud kütusekuluks 15 eurot ning hageja II põhjendatud kütusekuluks 10 eurot kuus. 8.4.3 Sidekulud Hagejate selgitustest nähtuvalt koosnevad sidekulud kuludest internetile ning telefonile. Hagejad on esitanud kulude tõendamiseks hagejate ema pangaväljavõtted, millest nähtuvad ülekanded Elisa AS-le ning Starman AS-le (kd II lk 13-17). Kohus loeb usutavaks, et hagejad kasutavad nii telefoni kui ka internetti ning et hagejate ema tasub nimetatud teenuste eest. Samas ei tõenda nimetatud panga väljavõtted laste reaalset kulu nimetatud teenustele. Panga väljavõtetest ei nähtu, mille eest konkreetselt tasutud on (s.o millised teenused, mitme telefoni eest arvet tasutakse jne). Seega on tõendamata, et mõlemal hagejal kuluks igakuiselt 19 eurot sidekulude peale. Arvestades laste vanusega, on kohtu hinnangul usutav, et suurem osa suhtlusest käib lastel interneti vahendusel läbi suhtlusvõrgustike. Seega ei tohiks telefonikulu (s.o nt kõned, sms-
2. d)olla iseenesest kuigi suur. Kohus loeb nimetatud teenuste põhjendatud kuluks kokku 10 eurot (s.o hageja I osas 10 eurot ja hageja II osas samuti 10 eurot). 8.4.4 Muud kulutused (trenn, taskuraha, vaba aeg, koolitarbed, pere ühised kulud jne) 1) Trennikulutused hageja I puhul koosnevad 13.08.2018 esitatud dokumendi kohaselt ujumisklubi kuumaksust, laagrite tasust, varustusest, füsioterapeudi ja toidulisandite kulust, stardimaksudest, võistlusreisidest ning võistluslitsentsist. Hagejad on esitanud kohtule tõendina hagejate ema pangakonto väljavõtted, millest nähtuvad igakuised maksed summas 65 eurot MTÜ-le K. U. (kd I lk 167), laagrite osas maksed summas 548 eurot, 548 eurot ning 111 eurot (kd I lk 165, 171), varustuse osas maksed kokku summas 241 eurot (kd I lk 173-181, 165), füsioterapeudi osas treeneri e-kirja, millest nähtub, et hagejal I tuleb füsioterapeudi jaoks kaasa võtta 25 eurot (kd I lk 163); stardimaksude osas treeneri kirjad (kd I lk 164, 180a), võistluslitsentsi kohta e-kirja, mille kohaselt maksab litsents aasta peale 15 eurot (kd II lk 202). Kohus märgib, et stardimaksu osas on hagejad esitanud ka treeneri kirja (kd I lk 76), millest nähtub, et stardid lähevad kokku 20 eurot, 4 starti, s.o üks stardimaks 5 eurot. Samuti on esitatud kiri, milles välja toodud 3 starti ja stardimaks 7 eurot (kd I lk 164). 05.06 treeneri kirjast ei nähtu stardimaksude suurus (kd I lk 180 a). Seega loeb kohus tõendatuks, et stardimaksud on vahemikus 5 kuni 7 eurot ja keskmiseks stardimaksuks saab lugeda 6 eurot. Seega võib hagejate poolt välja toodud 23 stardi puhul lugeda põhjendatud kuluks 138 eurot (6*23), mis teeb igakuiseks kuluks 11,50 eurot (138/12). 10 Laagrite osas märgib kohus, et peab põhjendatud igakuiseks kuluks 100,58 eurot. Esitatud tõenditest nähtuvalt on hagejate seaduslik esindaja tasunud laagrite eest kokku 1207 eurot (548 + 548 +111), mis teeb igakuiseks kuluks 100,58 eurot (1207/12). Füsioterapeudi kulu on esitatud tõendite kohaselt ühekordne kulu ning kuulub pigem tervishoiu kulude alla, olles nimetatud kulude suurusega juba kaetud. Hagejad ei ole esitanud tõendeid, et hageja I peaks igakuiselt käima füsioterapeudi juures. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud lugeda nimetatud kulu igakuise elatise alla. Samuti ei ole kohtu hinnangul põhjendatud igakuise elatise alla lugeda toidulisandite kulu. Hagejad ei ole esitanud tõendeid, et toidulisandeid oleks vaja tarvitada. Ka nimetatu kuulub pigem tervishoiukulude alla ning on kaetud juba tervishoiu kulude juures märgitud summaga. Varustuse osas on esitatud kohtule üksnes pangaväljavõtted, millest ei nähtu, mida konkreetselt ja kellele on ostetud. Kuna hageja I tegeleb aktiivselt spordiga, siis loeb kohus usutavaks, et teatud vahendeid ja varustust tuleb ka hagejale I aegajalt osta. Kohus peab igakuiseks põhjendatud kuluks varustuse osas 15 eurot. Kuna hageja I tegeleb aktiivselt spordiga, siis on ka usutav, et hageja I käib võistlusreisidel. Selle kohta on hagejad esitanud tõendina Kalevi ujumiskoolile tehtud kande summas 64 eurot (selgitus- xxx; kd I lk 165). Hageja poolt esitatud treeneri kirjast „M. osalemine“ (kd I lk 164) ei nähtu aga osalemise kulu. Vastupidiselt on treener märkinud, et ööbimise eest midagi tasuma ei pea. Muude kulude kohta (nt transport) ei ole hageja seoses võistlusreisidega tõendeid esitanud. Seega loeb kohus võistlusreiside igakuiseks põhjendatud kuluks hageja I osas 5,33 eurot. Võistluslitsentsi osas loeb kohus igakuiseks põhjendatud kuluks 1,25 eurot, kuna esitatud tõendi kohaselt on kulu 15 eurot kogu aasta peale (15/12). Tuginedes eeltoodule ning hageja poolt esitatud tõenditele loeb kohus tõendatuks hageja I trennikulud igakuiselt summas 198,66 eurot (s.o ujumisklubi kuumaks 65 eurot; laagrid 100,58 eurot; varustus 15 eurot; stardimaksud 11,50 eurot, võistlusreisid 5,33 eurot; võistluslitsents 1,25 eurot). Kostja on esitanud menetluses Kalevi ujumiskooli vastuse, mille kohaselt ujumiskool aitab regulaarselt rahastada ja finantseerib lapse trennis ja võistlustel osalemist, ujumistrikoo ja treeningdresside ostu jms ca 400 euro ulatuses aastas (kd I lk 115), s.o ca 33,33 eurot kuus. Kohtul tuleb nimetatud asjaoluga arvestada. Seega võivad edaspidi hageja I kulutused selles osas olla väiksemad ning kohus peab põhjendatuks 33,33 euro osas trennikulusid vähendada. Seega jääb lõplikuks põhjendatud trennikulu suuruseks 165,33 eurot. 2) Trennikulutused hageja II osas koosnevad 13.08.2018 esitatud dokumendi kohaselt MTÜ T. K. jalgpalliklubi kuumaksust, P.T. J.kuumaksust ja sulgpalli väljaku rendikuludest. Samuti on selgitatud, et 2018 alustab hageja II treeninguid O. ujumisklubis. Hagejad on esitanud tõendina 3 makset P.-T. J. kokku summas 111 eurot, 4 makset K. J.koolile kogusummas 160 eurot, 4 makset OÜ-le S. palliväljakute broneerimise eest kogusummas 40 eurot (kd II lk 163-169). 11 Kohtu hinnangul on igasugune trenn lapsele vajalik ja kasulik. Kohus ei arvesta aga kulude hindamisel K. J. koolile tehtud maksetega, kuna need on tehtud aastal 2017, hagi on esitatud aprillis 2018 ning hageja II ei ole tõendanud, et ka 2018 nimetatud kulutused oleksid tekkinud või tekiksid. Samuti ei arvesta kohus palliväljaku broneerimise tasu igakuise kulu alla. Nimetatud tõendist ei nähtu, kelle või mille jaoks väljak broneeritud on. Samas puudub kohtul kahtlus, et hageja II on trenniga tegelenud ning võib sellega ka tulevikus tegeleda. Kohus arvestab, et üldjuhul ei toimu treeningud aastaringselt. Kohus loeb hageja II trennikulud põhjendatuks seega 40 euro ulatuses. 3) Hagejate poolt välja toodud muud kulud, s.h pere ühised kulud, vaba aeg, sõprade sünnipäevad, koolitarbed, juuksur, üritused klassiga loeb kohus mõlema hageja puhul põhjendatuks 30 euro ulatuses, arvestades, et koolikulud sellest on 15 eurot (ka 2015 esitatud hagiavalduses ning käesolevas tsiviilasjas esitatud esialgses hagiavalduses olid koolikulud 15 eurot). Arvestades laste vanustega on usutav, et lapsed käivad oma sõprade sünnipäevadel ja veedavad ka niisama vaba aega oma sõpradega. Kohus selgitab, et ema konto väljavõte pere ühistest kulutustest ei tõenda, et nimetatud kulutused on tehtud just hagejatele (kd I lk 182-190). Samuti ei tõenda konto väljavõte juuksuriteenuste eest tasumisest, et teenust on just hagejad saanud. Samas on kohtu hinnangul usutav, et ka perega veedetakse koos aega ning hoolitsetakse oma välimuse eest (nt juuksur) ja ka seal tekivad kulutused. Kohus arvestab aga ka asjaoluga, et paljud meelelahutusasutused pakuvad alaealistele lastele soodushindasid (s.h ka perepileti näol). Kohus ei pea vajalikuks eraldi hinnata pere ühiste kulutuste osas ja muude kulutuste osas esitatud tõendeid (kd I lk 182-190, kd II lk 117-139). Nimetatud tõendid kinnitavad üksnes, et pere viidab koos aega ning hagejatel on kulutused seoses vaba aja veetmisega. Hageja II on välja toonud muud kulud ka seoses telefoni ja arvutite vahetamisega ning parandamisega ning toa remondiga. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et igakuiselt on vaja teostada arvutil parandus või igal aastal toas remonti teha ning töökorras telefone ega arvuteid ei ole vajadust tihedalt välja vahetada. Samuti on välja toodud ka kulutused passile. Kohus selgitab, et kulutused passile on ühekordsed ja ei ole õige näidata neid püsikuluna igakuiste muude kulude all. Muude kulude all on väljatoodud ka kulud taskurahale. Kohtu hinnangul ei ole taskuraha põhjendatud arvestada elatise alla. Vanem saab ise otsustada, kui palju ning millises osas on ta suuteline oma lastele taskuraha andma. Kohtu hinnangul ei ole mõistlik, et teine vanem peaks kulusid seoses taskurahaga kandma. 8.5 Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et võrreldes kompromissi kinnitamise ajaga ei ole oluliselt muutunud ka hagejate põhjendatud toidukulud, transpordikulud ning sidekulud. Samuti ei ole hageja II osas oluliselt muutud põhjendatud muude kulude suurus. Hageja I osas on kasvanud muud kulud, eelkõige trenni kulud. Arvestades eeltooduga on hageja I põhjendatud igakuised kulud käesoleval ajal kokku 550 eurot ning hageja II põhjendatud igakuised kulud kokku 425,33 eurot. Arvestades, et 2015 aastal esitatud 12 hagiavalduses olid hageja I igakuised kulud suuruses 460 eurot ning hageja II kulud 465 eurot, siis on käesoleval juhul hageja I kulud suurenenud 85 euro ulatuses ning hageja II kulud vähenenud 39,67 euro ulatuses. 9. Kuigi tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja I igakuised kulutused on vähesel määral suurenenud, ei ole kohtu hinnangul siiski elatise suurendamine kulutuste suurenemise tõttu hageja I osas põhjendatud. 2015 aasta kompromissis lepiti elatis kokku protsendina miinimumelatisest. Aastal 2015 oli elatise miinimummääraks 195 eurot, aastal 2018 on elatise miinimummääraks 250 eurot. Seega on elatise miinimummäär tõusnud 55 euro võrra. Samuti on tõusnud hagejate emale laekuv lastetoetus ühe lapse pealt 45 eurolt 55 eurole. Kohtu hinnangul pidid pooled arvestama kompromissi sõlmimisel tingimusel, et see seotakse miinimumelatisega kuni hagejate täiskasvanuks saamiseni, ka hagejate minimaalse vajaduste suurenemisega. Kuna palga alammäär ning lastetoetus on tõusnud, siis ei anna alust pidada laste vajaduste suurenemist kahe aasta jooksul hagiavalduses toodud ulatuses põhjendatuks ka seoses elukalliduse ja teisme-eas laste kasvatamisega. Arvestades nimetatud asjaoludega ei ole hageja I ega ka hageja II nõue elatise suurendamine põhjusel, et kulud on suurenenud, põhjendatud. 10. Hagejad on hagiavalduses välja toonud elatise suurendamise põhjusena ka asjaolu, et kostja ei ole hagejatega veetnud aega kokkulepitud mahus ning asetleidvate kohtumiste kulud ei vasta proportsionaalselt vähemmakstavale elatisele. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud põhjus iseenesest elatise suurendamise aluseks. 2015 aasta elatise kompromissis on pooled kokku leppinud teatud ajavahemiku, mil kostja ei pea elatist tasuma juhul, kui hagejad viibivad kostja juures. Samuti on pooled kokku leppinud, et juhul, kui hagejad veedavad kostja juures vähem aega, siis tuleb kostjal ka selle perioodi eest elatist tasuda (kompromissi p 1.4). Seega, kui palju hagejad reaalselt kostja juures viibivad, ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul elatise suurendamise nõude lahendamisel oluline ning kohus ei pea vajalikuks hinnata ka poolte esitatud tõendeid selle kohta (kd I lk 24-31, 117, kd III lk 24). 11. Hagejad on elatise suurendamise nõude esitamisel lähtunud ka asjaolust, et kostja majanduslik seisund võimaldab ülalpidamist anda. Kohus märgib, et elatise suurendamise nõude lahendamisel tuleb kohtul eelkõige tuvastada, kas lapse vajadused on võrreldes eelmise kohtulahendiga muutunud. Kohus on eelnevalt leidnud, et laste vajadused ei ole võrreldes kohtulahendi tegemise ajaga sedavõrd muutunud, arvestades ka 2015 aastal sõlmitud kompromissi tingimustega. Pooled ei ole tõendanud, et kompromissis sisalduv elatise määr lepiti kokku just seepärast, et kostja majanduslik olukord oleks halb olnud. Seega ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul vajalik täiendavalt hinnata, kas vanemate varaline seisund on muutud, eelkõige puudub kohtul vajadus teha kindlaks, kas kostja on suuteline elatist tasuma. Kostja on olnud nõus jätkama elatise tasumist kompromissis sätestatud korras. Seega puudub käesoleval juhul vajadus hinnata ka tõendeid, mis puudutavad kostja majandusliku olukorda, m.h kostja tulusid ja kulusid (konto väljavõte kd I lk 120-132; 13 korteriühistule tasutud maksed kd I lk 133; E.E. AS-le tasutud maksed kd I lk 134; kindlustusmaksed kd I lk 135; maamaks kd I lk 136; kinnistu andmed kd I lk 137-138, tuludeklaratsioon kd III lk 27-30). 12. Hagejad on 09.07.2018 esitanud taotluse kostja tegelike sissetulekute ning rahalise seisu tuvastamiseks. Kohus märgib, et on palunud nimetatud andmete esitamist kostjalt 04.06.2018 istungil (kd I lk 89). Kostja on 15.06.2018 esitanud oma konto väljavõtte (kd I lk 120-132) ning 13.08.2018 2017 aasta tuludeklaratsiooni (kd III lk 27-30). Hagejal on olnud võimalus esitada nimetatud tõenditele ka oma seisukohti. Kuna kostja on vastavad tõendid kohtule esitanud, puudub vajadus hageja taotluse rahuldamiseks. Kohus jätab hageja 09.07.2018 esitatud taotluse rahuldamata. 13. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagejate hagi elatise suurendamiseks tuleb jätta rahuldamata. 14. 15.06.2018 esitatud dokumendis on kostja märkinud, et tal on kahtlus hagejate lepingulise esindaja kvalifikatsiooninõude täitmise osas. Hagejate lepinguline esindaja Erle Eks on menetluses esitanud volikirja ja haridust tõendava dokumendi (kd I lk 78, 82), mis kohtu hinnangul vastab

§ 218lg 1 p 2 märgitud nõuetele.

15. Kõik muud kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulud 16.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuigi kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, siis arvestades tsiviilasja olemust ning asjaolusid, on kohtu hinnangul õiglane jätta menetlskulud poolte endi kanda. Hagejateks on käesoleval juhul alaealised lapsed, kelle eest esitas hagi nende seaduslik esindaja. Kohus on seisukohal, et menetluskulude jätmise alaealiste laste kanda oleks käesoleval juhul ebaõiglane. 17.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus ka kindlaks menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik 14 kohtunik 15