Tsiviilasi nr 2-18-8965 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Määruse tegemise aeg ja koht 17. september 2018, Tartu kohtumaja Tsiviilasi Kohtutäitur Reet Rosenthali avaldus T.S. m

§ 1771lg 3).

1. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulud, mida hüvitada, puuduvad.
2. Määrus toimetada kätte pooltele.
3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD
4. Kohtutäitur Reet Rosenthali esitas Tartu Maakohtule avalduse T.S. mootorsõiduki juhtumise õiguse peatamiseks ja selle andamise keelamiseks.
5. 15.09.2018 esitas avaldaja taotluse, milles soovis avalduse tagasi võtta. 05.09.2018 toimunud kohtuistungil avaldas võlgnik, et tal on uuest kooselust ka lapsed ja et ta on esitanud kohtule taotluse elatise vähendamiseks, kuid saab aru, et juba tekkinud elatisevõlgnevus tuleb siiski tasuda. Kuid juhtimisõiguse kaotus takistaks tal antud töökohal edasi töötamast ja siis kaoks üldse võimalus elatist tasuda. Võlgnik kinnitas, et tasub edaspidi igakuiselt elatise võla katteks vähemalt 300 eurot kuus ja 11.09.on esimene lubatud makse sooritatud. Riigikohus on asunud seisukohale, et PKS § 27 lg 3 sätestab vanemale kohustuse (ja õiguse) hoolitseda oma lapse eest ja teda kasvatada, PKS § 96 kohustab vanemat andma oma lapsele ülalpidamist.

§ 1771

lg 1 p 3 ja § 1774lg 2 p 3 näevad võlgnikule ette õiguse vastavalt kohtutäiturile ja kohtule põhjendada, miks õiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Selleks on võlgnikul samade sätete järgi eelkõige kaks võimalust: põhjendada, et tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut (vt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-1614071, p 17). Riigikohus on viidanud ka asjakohase seaduseelnõu seletuskirjale ning rõhutab veelkord, et seletuskirja kohaselt ei ole võlgniku õiguste piiramise meetme eesmärk võlgnikku karistada tehtu eest (elatise tasumata jätmine), vaid nimetatud meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma. Eeltoodust võib järeldada, et T.S. sai aru selle meetme eesmärgist mis on ennekõike võlgniku distsiplineerimiseks ja innustamiseks elatist maksma, sest tal on vahendeid ja võimalusi teenida, et oma elatisekohustust täita, kuid millegipärast on ta asunud enda sissetulekuid ja vara varjama. Kuna T.S. on sõlminud täituriga maksekokkuleppe ja tasunud juba esimese osamakse lubatud suuruses, siis vastavalt kokku lepitule võtab täitur esitatud avalduse tagasi. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus leiab, et kohtutäituri taotlus avalduse tagasivõtmise kohta on seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 esimene lause sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Seega saab kohtutäitur TsMS § 477 lg 6 alusel avalduse milles ta palub kohtul võlgniku juhtimisõiguse peatamist ka tagasi võtta. Hagi tagasivõtmise korral jätab kohus TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel hagi läbi vaatamata. Vastavalt TsMS § 426 lg 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
4. Kohus selgitab täiendavalt võlgnikule, et kohtutäitur võib ühe hoiatuse kehtivuse ajal esitada kohtule mitu avaldust võlgniku õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks (

§ 1771lg 3). 5. Ts

MS § 168 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Toimiku materjalidest ei nähtu, et oleks menetluskulusid, mida avaldajal tuleks hüvitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 2