Obsah (13)

§ 208§ 101§ 116§ 118§ 103§ 105§ 188§ 189§ 135§ 190§ 115§ 127§ 128

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-2510 Tsiv

) § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled ei vaidle, et hageja andis kostjale õmblustöödeks vajamineva materjali (kangad, nööbid, voodrimaterjalid). Seega oli kostja kohustuseks õmblustööd ja tegemist ei ole valmistatavate asjade müügiga

§ 208lg 1 mõttes.

3 8. Hageja hinnangul on kostja lepingut rikkunud, mistõttu on tal õigus kasutada õiguskaitsevahendeid. Hageja väitel on ta lepingust kehtivalt taganenud (

§ 101

lg 1 p 4) ning lepingu rikkumisest tulenevalt nõuab kahju hüvitamist (

§ 101lg 1 p 3).

Kohus on selgitanud kirjalikus eelmenetluses nõude eeldusi ja tõendamiskohustust (tl 95, 113). 9. Esmalt hindab kohus, kas töövõtuleping on lõppenud hagejapoolse taganemisega.

§ 116

lg 1 järgi lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (

§ 118

, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, s.t taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine

§ 116mõttes.

Puudub vaidlus, et kostja hageja tellimust ei täitnud ning hageja tellimuse täitsid kolmandad isikud. Selle tingis asjaolu, et kostja teatas 13.01.2015, et ei saa töid tähtaegselt teostada (13.01.2015 kl 6.39 e-kiri, tl 38, tõlge tl 42). Kostja leiab, et tema käitumine on vabandatav, sest töötjad streikisid. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei tõusetu rikkumise vabandatavuse küsimust (

§ 103

), sest

§ 105

järgi on võlausaldajal sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, lepingust taganeda. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või leping üles öelda, samuti alandada hinda. 10. Lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele poolele (

§ 188lg 1).

Kohtupraktikas on leitud, et põhikohustuse täitmise asemel kahju hüvitamise nõudmist saab tuvastatud asjaoludel vaadelda konkludentse taganemisena lepingust (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-31-08, p 16). 13.-18.01.2015 ei saanud hageja kostjaga ühendust ning 09.02.2015 kl 13.52 e-kirjas nõudis hageja kostjalt kahju hüvitamist (tl 39, tõlge 43). Seega on hageja konkudentselt lepingust taganenud kulutuste hüvitamise nõudmisega. Kostja leiab, et tegemist ei olnud olulise lepingu rikkumisega. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kostja teavitas hagejat enne tähtaja saabumist, et ei saa lepinglist kohustust täita. Tähtaja saabumisel kostja töid üle ei andnud. Reeglina tuleb töövõtulepingu puhul anda töövõtjale täiendav tähtaeg (

§ 116lg 4).

Käesoleval juhul ei pidanud hageja kostjale täiendavat tähtaega lepingu täitmiseks andma, sest kostja teatas, et ta oma kohustust ei täida. Seega on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks olnud tulemust. 11. Tulenevalt

§ 188

lg 2 esimesest lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.

§ 189

lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist (või üleantu väärtuse hüvitamist

§ 189

lg 2 järgi) ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. 12. Hageja nõuab kostjalt hinnavahe hüvitamist.

§ 135

lg 1 järgi kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Hageja tellis õmblustööd teiselt töövõtjalt tasuga 1988 GBP (tl 46). Vaidlustamata andmetel pidi hageja kostjale tasuma 934,25 GBP. Asendustehingust tuleneva hinna vahe on (1988 – 934,25) 1053,75 GBP. Hageja on arvutanud summad eurodesse 05.02.2018 kursiga 1,

1. 4 Kostja ei ole arvutuskäiku vaidlustanud. Kui kostja leidis, et asendustehingu tasu on ebamõistlikult kõrge ning tegemist ei ole turuhinnaga, siis tulnuks kostjal oma väidet tõendada. Kohtu hinnangul on asendustehing tehtud mõistlikul viisil ning see on tehtud taganetud lepingu asendamiseks. Asendustehingu tingimused ei pea olema identsed algse lepinguga, nt tarneaja osas. Hageja nõue asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1190,73 eurot.
2. Hageja nõuab kostjalt tagastamata voodrimaterjali 62,25 eurot ja kasutatud materjali väärtuse hüvitamist 395,50 eurot. Voodrimaterjali hinda tõendab hageja T. C.F.S.p.A. arvega nr 701470 (tl 48 pöördel – 49). Muu materjali hinda tõendab hageja U.W. Ltd arvega nr 111700 (tl 51 pöördel – 52, tõlge tl 59 pöördel-60). Nõude aluseks on

§ 189lg 2 p 2, 3.

Kuna lepingust taganemisel tekkis tagasitäitmise võlasuhe, siis oli kostja kohustatud õmblustöödeks saadud materjali hagejale tagastama. Poolte Skype’i vestluse ja e-kirjadega on tõendatud, et kostja kõiki lepingu täitmiseks saadud materjale hagejale ei tagastanud ega andnud ka üle uuele töövõtjale (tl 99 pöördel, tõlge tl 101 pöördel, e-kiri 25.02.2015 kl 17.04 ja kostja esindaja 26.02.2015 vastus, tl 40 pöördel, tõlge tl 44 pöördel). Skype’i vestluses arutavad pooled kanga asendamist ning kostja on vestluses avaldanud, et tema kaastöötaja võttis kanga kaasa. Osa toodetest jäi valmis õmblemata ning nende riiete materjali ei olnud võimalik enam kasutada, sest sellest olid tehtud väljalõiked. Teine töövõtja, kellega hageja tegi asendustehingu, on 22.01.2015 kl 18.19 e-kirjas avaldanud, et materjali ei ole piisavalt ning et tööde teostamiseks on vaja rohkem kui ühte nädalat (tl 103, tõlge tl 105). Kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud. Kanga „Tyrone Grey Classic“ hind oli 17,50 GBP/1 m. Tegemata jäänud pükstele oli arvestatud: 2 m pikkadele pükstele ja 1,5 m lühikestele pükstele. Seega oli raisatud materjali (tegemata jäi 7 paari pikki pükse ja 4 paari lühikesi pükse) 2 m x 7 x 17,50 = 245 GBP ja 1,5 m x 4 x 17,50 = 105 GBP. Hageja on arvutanud summad eurodesse 05.02.2018 kursiga 1,13. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et hageja on lepingust kehtivalt taganenud kostjapoolse olulise lepingu rikkumise tõttu. Kohus ei ole tuvastanud

§ 190lg-s 1 sätestatud hüvitamist välistavaid asjaolusid.

Seega on hageja nõue (62,25 + 395,50) 457,75 euro saamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 14. Hageja nõuab täiendava kahju hüvitamist.

§ 135

lg 3 järgi

§ 135

lõigetes 1 ja 2 sätestatu ei välista ega piira hinnavahet ületava kahju hüvitamise nõude esitamise õigust. Kohtupraktikast tulenevalt võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-173-12, p 15):  võlgnik on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1);  võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1);  võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128);  kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2);  kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3);  rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Hageja nõuab kostjalt otsese varalise kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamist (

§ 128lg 3, 4).

Kohus analüüsib kulutusi, mis hageja arvates on seotud kostjapoolse lepingu rikkumisega.

1. Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud tuluna (407,50 GBP) 460,47 eurot, mis tuleneb sellest, et tähtaja rikkumise tõttu pidi hageja tegema kliendile allahindluse. Allahindluse tegemist tõendab hageja B. C.le esitatud arvega nr 14011 (tl 52 pöördel, tõlge tl 60 pöördel). Kohtu 5 hinnangul on kostja sellise kahju eest vastutav, kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga ja ettenähtav ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kuna hageja rikkus oma teise lepingupartneri ees tähtajalist kohustust, siis sellest tulenevad leppetrahvid ja allahindlused on põhjuslikus seoses kostjapoolse rikkumisega. Seega on hageja nõue 460,47 euro saamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2. Hageja nõuab kostjalt transpordikulude (126 GBP) 142,38 eurot, telefonikõnede (35 GBP) 39,55 eurot, reisikulude (631,17 GBP) 713,22 eurot, Eestis kantud majutuskulude 122,44 eurot hüvitamist. Hageja on arvutanud summad eurodesse 05.02.2018 kursiga 1,
3. Hageja tõendab kulutusi kuludokumentidega (lennupiletid tl 46 pöördel – 47, 49 pöördel, tõlge tl 54 pöördel55, 57 pöördel, majutuskulud tl 50, 53, tõlge tl 58, 61, telefonikõned tl 50 pöördel, tõlge tl 58 pöördel, rongipilet tl 51, tõlge tl 59). Arvestades vaidluse asjaolusid leiab kohus, et eeltoodud kulutustest saab lugeda rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga hõlmatuks, ettenähtavaks ja põhjuslikus seoses olevaks telefonikõnedele tehtud kulusid 39,55 eurot. Muude kulude osas leiab kohus, et kostja ei saanud lepingu sõlmimise ajal ette näha, et temapoolse lepingu rikkumise tagajärjel lendab hageja Eestisse, millega kaasnevad kulud, mis on suuremad lepinguga saadavast tasust. Seega on hageja nõue 39,55 euro saamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
4. Hageja nõuab kulusid õigusabile (120 + 360) 480 eurot, mida tõendab esitatud võlanõude ja arvetega (tl 62, 65, 68, arvete tõlked tl 121-122). Kohtu hinnangul on kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamise nõude eeldused täidetud, sest õigusteenuse vajaduse tingis kostjapoolne lepingu rikkumine. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid kulu suurusele. Kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga ja ettenähtav ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Seega on hageja nõue 480 euro saamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5. Hageja nõuab kostjalt seadusjärgset viivist alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on

§ 101lg 1 p 6 ja § 113 lg 1.

Kohus rahuldab põhinõude summas 2628,50 eurot. Perioodi 15.02.2018 - 13.09.2018 eest on viivis (211 päeva) 121,56 eurot. Edasiulatuva viivise nõue on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele TsMS § 367 alusel. Menetluskulud

1. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi 73 % ulatuses. Hageja menetluskulud jäävad 73 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud jäävad 27 % ulatuses hageja kanda.
2. Tulenevalt menetluskulude jaotusest hindab kohus hageja menetluskulude suurust. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 325 eurot, tõlgikulud 53,25 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1480 eurot käibemaksuta (74 ja pöördel, tl 118 ja pöördel). Tegemist on menetluskuludega TsMS § 138 lg 2, § 143 p 1 ja § 144 p 1 alusel.
3. Kohus leiab, et riigilõiv 325 eurot on põhjendatud menetluskulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista summas 237,25 eurot (325 x 73 %). Samuti on põhjendatud tõlgikulud 53,25 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista summas 38,87 eurot (53,25 x 73 %).
4. Järgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kuludega seonduvat (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on 6 menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega tuleb maakohtul menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes.
5. Kohus nõustub hageja esindaja tunnitasu suurusega 120 eurot käibemaksuta. Hageja taotlusel mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta.
6. Kohus ei nõustu täies ulatuses menetluskulude nimekirjas märgitud hageja esindaja ajakuluga. Kohus ei pea mõistlikuks hagiavalduse koostamise ajakulu 4 tundi ja 30 min. Hageja lepinguline esindaja on pöördunud kostja poole ka kohtuväliselt. Seega olid esindajale vaidluse asjaolud teada (vt 24.11.2017 vastuskiri, tl 24). Selles osas on kohus rahuldanud hageja kohtueelsete õigusabikulude nõude 360 eurot. Kohus peab põhjendatuks hagiavalduse koostamise ajakulu (toimingud kuupäevadel 01.02-02.02.2018) 2 tundi. Lisaks vähendab kohus 30.05.2018 menetlusdokumendi koostamise ajakulu (toimingud kuupäevadel 29.0530.05.2018) ja peab põhjendatud ajakuluks 1 tund. Kohus ei pea põhjendatuks 28.02.2018 täiendatud hagiavalduse ja 15.03.2018 menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu kokku 2 tundi ja 30 min. Kohus leiab, et vandeadvokaadi puhul saab eeldada, et esitatakse nõuetele vastav hagiavaldus, mistõttu pole täiendav ajakulu puuduste kõrvaldamiseks põhjendatud. Lisaks märgib kohus, et menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu ei ole hüvitatav (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-77-14, p 12). Ülejäänud osas on hageja esindaja ajakulu põhjendatud. Seega on hageja esindaja kulu põhjendatud 4 tunni ja 20 min ulatuses. Tunnitasu 120 eurot arvestades tähendab see 519,60 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista summas 379,31 eurot (519,60 x 73 %). Vastavalt hageja taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda viivist (TsMS § 177 lg 4).
7. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu ei saa kohus kostja menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata.
8. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik 7