Obsah (7)

§ 371§ 75§ 70§ 372§ 663§ 173§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Indrek Parrest, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 21.09.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-4372 Tsiviilasi XX hagi YY

) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik

1. XX esitas 18.12.2017 Harju Maakohtule hagi YY vastu võlgnevuse 128 642,40 euro nõudes. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja YY elukohaks Hispaania, XXX.
2. 23.04.2018 edastas kohus kostjale kohtunõude, mille kohaselt kohus palus kostjal teatada kohtule hiljemalt 10 päeva jooksul alates 23.04.2018 kirja kättesaamisest, kas kostja alaline elukoht on Eesti Vabariigis või Hispaanias ja esitada seisukoht selles osas, kas XX poolt kohtule esitatud hagi allub Hispaania või Eesti kohtule.
3. 4.05.2018 esitas kostja seisukoha kohtualluvuse osas. Kostja kinnitas, et tema alaline elukoht on Hispaanias. Esimese astme kohtu määrus
4. Harju Maakohtu 29.05.2018 määrusega keelduti avaldust

§ 371

lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmast ja jäeti hageja menetluskulud tema enda kanda. 5. Maakohus leidis, et antud tsiviilasi ei kuulu Eesti Vabariigi kohtu kohtualluvusse. 6.

§ 75lg 1 kohaselt kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

Vastavalt

§ 75

lg 2 kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.

§ 70

lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

§ 70

lg 4 p 1 kohaselt kohaldatakse käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti mh Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1215/

2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) tuleb vastavalt selle artiklile 81 kohaldada alates 10.01.2015 alanud menetlustes. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 artikkel 4 lg 1 kohaselt kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtusse ning artikkel 5 lg 1 järgi saab isikuid, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, teise liikmesriigi kohtusse kaevata üksnes määruse II peatüki 2.-
3. jaos sätestatud korras.
4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 1215/2012 artikli 4 lõike 1 kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja YY elukohaks Hispaania, XXX. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt on kostja deklaratsiooni järgne aadress Andaluusia, XXX.
5. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-123-12 leidnud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Sellisel juhul on võimalik ka kostjal avaldada seisukoht enda elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ka rohkem informatsiooni. Kohus saab hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule. Kohus küsis kostja seisukohta kohtualluvuse osas. Kostja kinnitas, et tema alaline elukoht on Hispaanias ning asus seisukohale, et käesolev hagi ei allu Harju Maakohtule. Kostja märkis, et antud asjas on määruse nr 1215/2012 artikli 4 lõike 1 kohaselt pädev vaidlust lahendama Hispaania kohus.
6. Maakohus selgitas, et hageja ja kostja olid kaaslaenusaajad. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 kohaselt olid hageja ja kostja laenuandja ees solidaarvõlgnikud. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Antud juhul täitis laenulepingust tuleneva kohustuse hageja. VÕS § 69 lg 2 sätestab, et solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. 2 Eeltoodu alusel tuleneb hageja nõue kostja vastu seadusest, st VÕS § 69 lg-st 2, mitte laenulepingust endast.
7. Kuivõrd hagi ei allu Eesti kohtule, ei ole Harju Maakohus pädev asja lahendama. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 artikli 4 p 1 kohaselt tuleb hagi kostja vastu esitada kostja elukoha järgi Hispaania kohtule.

§ 371

lg 1 p 2 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Kohus keeldub hagi menetlusse võtmast. 12.

§ 372

lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et hagi ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Hagejal on õigus taotleda hagi esitamiselt tasutud riigilõivu tagastamist. Määruskaebus

1. Hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada.
2. Hagi esitamise ajal oli kostja alaline elukoht XXX, Tallinn.
3. 06.09.2016 sõlmisid hageja ja kostja XXX kinnistu jagamise ja kaasomandi lõpetamise lepingu. Nimetatud lepingu tulemusel kanti hageja omandisse kinnistud XXX, Tallinn ja XXX, Tallinn. Kostja omandisse kanti kinnistu XXX, Tallinn, kus kostja tegutseb OÜ C juhatuse liikmena tänaseni.
4. Tänaseks on kohtu andmetel rahvastikuregistris kostja YY elukohateate alusel märgitud elukohaks Hispaania, CCC.
5. Kohus on asunud ekslikult seisukohale, et alalise elukoha tõendamiseks piisab sellest, kui oma elukoht mingile aadressile registreerida. Eesti õiguspraktikas on aastaid selgitatud, et aadressi kanne rahvastikuregistris on vaid üks tõend, mida hinnatakse koos teiste tõenditega kogumis, mis usaldusväärselt viitavad mujal elamisele. Eesti Rahvastikuregistrist nö. välja registreerimine toimub üksnes isiku enda avalduse põhjal, milles ta avaldab, et ei ela enam Eestis ja teatab oma uue elukohta. Keegi nende asjaolude vastamist tegelikkusele Rahvastikuregistris kannete tegemisel ei kontrolli ja registrikandel ei saa seetõttu olla eraldi mingit määravat õiguslikku tähendust.
6. Euroopa Liidu kodanikel on õigus asuda alaliselt teise liikmesriiki elama kas perekondlikel või töisel põhjusel. Selleks peab Euroopa Ühenduse kodanik taotlema elamisluba (elamisõigust). Euroopa Liidu kodaniku elamisluba (isikutunnistus või muu dokument) tõendab Euroopa Liidu kodaniku alalist elamist Euroopa Liidu liikmesriigis. Hispaanias tuleb elamisloa taotlemiseks esitada järgmised dokumendid: Korteri üürileping (contrato de arrendamiento); linnavalitsuse tõend sissekirjutuse kohta (certificado de empadronamiento), politseitõend (certificado para policia). Nende dokumentide olemasolu tõendavad isiku kavatsust asuda alaliselt elama Hispaaniasse. Hispaania alalisele elanikule antakse sotsiaalkindlustuse number (seguridad social). Eespool nimetatud dokumentide alusel väljastatakse elamisluba, mis tõendab kostja alalist elamist Hispaanias Brüsseli määruse mõttes. Kostjalt kohtule saadetud e-kiri ei ole kindlasti nende asjaolude tõendamiseks piisav tõend, see on pelgalt kostja enda paljasõnaline väide.
7. Seega Eesti Rahvastikuregistri kanne ei tõenda, et kostja ka tegelikult Hispaanias Brüsseli määruse mõistes alaliselt elab. Kui kostja eesmärk on kohtupidamisest kõrvalehoidmine, siis kohtualluvuse muutmisel peab ta tõendama, et ta tegelikult ka elab Hispaanias. Kostja ei ole seda tõendanud.
8. Lisaks eelnevale ei ole kindel, et Hispaania kohus võtab läbivaatamisele vaidluse, mille pooled elavad tegelikult Eestis. Sellisel juhul, kui kummagi riigi kohtud leiavad, et ei ole pädevad asja lahendama, jääksid hageja õigused täiesti kaitseta ja hagejal ei olekski võimalik oma nõuet kostja vastu maksma panna. Menetluse edasine käik 3
9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 22. Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas

§-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.

1. Ebaõige on hageja seisukoht, et hagi esitamise ajal oli kostja alaline elukoht Tallinnas. Toimiku materjali kohaselt esitati hagi kohtule 16.12.
2. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on kostja elukoht Hispaanias alates 23.11.2017, seega enne hagi esitamist.
3. Õige on hageja väide, et aadressi kanne rahvastikuregistris on vaid üks tõend alalise elukoha kohta, mida tuleb hinnata koos teiste tõenditega. Käesoleval juhul ei ole aga hageja esitanud ühtki tõendit selle kohta, et kostja elab tegelikult Tallinnas XXX, nagu hageja väidab. Äriühingu registreeritud aadress ei tõenda juhatuse liikme elukohta. Kui kostjal ka puudub ametlik elamisluba Hispaanias elamiseks, ei tõenda see iseenesest seda, et kostja alaline elukoht on Eestis. Rahvastikuregistri ning Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt on kostja lahkunud elama Hispaaniasse ning seda ümberlükkavaid tõendeid hageja esitanud ei ole.
4. Kui hageja esitas hagi kostja vastu Eesti kohtusse kostja elukoha järgi, siis on hageja kohustus ka tõendada, et kostja alaline elukoht on Eestis. 26.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis hageja menetluskulud tema enda kanda ja ringkonnakohtul pole alust määrust selles osas muuta. Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jäävad

§ 171

lg 1 alusel hageja määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud samuti tema enda kanda. Kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots