Obsah (6)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 173§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 13.09.2018.a Tallinn Tsiviilasja number 2-18-6048 Tsiviilasi С.-L. S. hagi R

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 18.04.2018 esitatud hagiavalduse kohaselt on С.-L. S. (hageja) I. A. ning R. S.i (kostja) ühine alaealine laps. Kostja hagejaga koos ei ela. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 28.05.2009 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-16076 kohustus kostja tasuma hagejale ülalpidamiseks elatist 2500 krooni ehk 159,78 eurot kuus. Kuna võrreldes varasema kohtulahendi tegemise aja seisuga on seadusega sätestatud elatise miinimummäär tõusnud, siis on hagiavalduse eesmärgiks suurendada kostjalt väljamõistetud elatist summas, mis vastab kehtivale elatise miinimummäärale. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista elatise summas 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, alates 19.04.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 13.07.2018 dokumendis tõi hageja välja igakuised kulutused, milleks on: toit 130 eurot; trenn/huviring 100 eurot; trennivarustus (esinemiskostüümid, jalanõud) 5 eurot; sidevahendid (mobiil, internet) 20 eurot; riided, jalanõud 30 eurot; hügieenitarbed 10 eurot; kooliga ekskursioonid 10 eurot; võistlused väljaspool Eestit 15 eurot; taskuraha 40 eurot; eluasemekulud (üür, kommunaalmaksed) 171 eurot; vitamiinid 6 eurot; kooli õppevahendid 10 eurot. 2 Kostja vastus Kostja hageja nõudega ei nõustunud. Kostja tõi vastuses välja, et kostjal on veel kaks last, kellega ta koos elab. Kostja brutopalk on 1300 eurot ning sellest ei jagu. Kohustuslikest maksetest on kostjal tasuda ka kaks laenu veel kaks aastat. Peale selle tuleb igakuiselt tasuda söök ja kommunaalarved. Kostja on nõus tasuma edasi elatist, mida ta on senimaani tasunud. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2018 on kuutasu alammääraks 500 eurot, millest ½ on 250 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta).
2. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja on kostja laps (tlk 6, 8). Tsiviilasjas nr 2-09-16076 on 28.05.2009 koostatud maksekäsk, mille kohaselt kohustati kostjat tasuma hagejale elatist 2500 krooni (s.o 159,78 eurot) kuus alates 13.04.2009 kuni hageja täisealiseks saamiseni 17.10.2021 (tlk 7). Hageja palub muuta elatise suurust, mida kostja maksab 28.05.2009 maksekäsu alusel ja mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis seaduses sätestatud miinimummääras. Hageja tugineb oma hagis sellele, et seaduses sätestatud elatise miinimummäär on oluliselt muutunud. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 459 lg 1 alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust 3 mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

1. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-119-15; Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11).
2. Esmalt tuvastab kohus asjaolud, mis olid aluseks tsiviilasjas nr 2-09-16076 tehtud 28.05.2009 maksekäsu koostamisel. Maksekäsu määrusest nähtuvalt ei ole kostja esitanud vastuväiteid makseettepanekule, mille tõttu on kohus koostanud maksekäsu 2500 krooni ulatuses. Kohus loeb seega, et kostja on maksekäsu kiirmenetluses omaksvõtnud hageja igakuised kulutused 5 000 krooni ulatuses (s.o 319,56 eurot, millest ½ on 159,78 eurot). Käesolevas tsiviilasjas on hageja oma igakuisteks kulutusteks märkinud: toit 130 eurot; trenn/huviring 100 eurot; trennivarustus (esinemiskostüümid, jalanõud) 5 eurot; sidevahendid (mobiil, internet) 20 eurot; riided, jalanõud 30 eurot; hügieenitarbed 10 eurot; kooliga ekskursioonid 10 eurot; võistlused väljaspool Eestit 15 eurot; taskuraha 40 eurot; eluasemekulud (üür, kommunaalmaksed) 171 eurot; vitamiinid 6 eurot; kooli õppevahendid 10 eurot. Kokku seega 547 eurot. Elatise suurendamiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumini ei ole vaja üldjuhul tõendada, et lapse vajadused on suurenenud. Kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või lapse igakuine elatis olla üldjuhul väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, annab lisaks lapse vajaduste ja/või vanema(te) varalise seisundi muutumisele ka seaduses sätestatud miinimumelatise muutumine alust nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused. Käesoleval juhul on elatis välja mõistetud aastal 2009, mil kuupalga alammääraks oli 4350 krooni, s.o elatise miinimummääraks 2175 krooni (139,01 eurot). Igal järgneval aastal on kuupalga alammäär ja ühes sellega ka elatise miinimummäär suurenenud ning käesoleval ajal on elatise miinimummääraks 250 eurot. Seega on elatise miinimummäär võrreldes kohtumääruse tegemise ajaga oluliselt muutunud, kuid hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatis ei ole suurenenud. Seega on kohtu hinnangul elatise suurendamine käesoleval juhul põhjendatud.
3. Kostja on esitanud vastuväited, et tal on lisaks hagejale veel 2 ülalpeetavat, 2 laenukohustust ning oma sissetulekust ei ole tal võimalik kõigile ülalpeetavatele võrdselt ülalpidamist jagada. Kohus selgitas kostjale tõendamiskoormist 28.05.2018 kohtukirjas (tlk 23). PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane 4 vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole oma väidete tõendamiseks tõendeid esitanud ega välja toonud kõiki igakuiseid kulutusi summaliselt nii endale kui ka oma ülalpeetavatele. Kostja on välja toonud üksnes, et tema igakuiseks sissetulekuks on töötasu 1300 eurot (bruto) ning et ta tasub igakuiselt kahte laenu kogusummas ca 400 eurot. Nimetatud asjaolud nähtuvad ka kohtu poolt tehtud päringust krediidiasutustele (tlk 37). Nimelt omab kostja arvelduskontot ja krediidikontot Swedbank AS-s. Konto väljavõtte kohaselt laekub kostjale igakuiselt töötasu OÜ-lt C.ca 857 euro ulatuses. Lisaks on OÜ C. maksnud kostjale preemiat jaanuaris 2364,50 eurot ning aprillis 2086,10 eurot. Kohustustest läheb arvelduskontolt maha igakuiselt 2 laenumakset kokku ca 400 euro ulatuses. Samuti nähtub kohtu poolt teostatud päringutest, et kostjale kuulub kinnistu V.maakonnas (tlk 77), 2 sõiduautot (Opel Omega, Audi A4, tlk 75,76). Seega ei saa kohtu hinnangul väita, et kostja oleks keskmiselt halvemas majanduslikus olukorras. Kohus peab vajalikuks m.h selgitada ka, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-2115 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei esine asjas erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
4. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Pärnu Maakohtu 28.05.2009 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-16076 väljamõistetud igakuist elatist tuleb muuta järgnevalt: välja mõista kostjalt igakuiselt elatis hageja kasuks alates 19.04.2018 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis alates 01.01.2018 on 250 eurot kalendrikuus, kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 17.10.2021). Elatise summa tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval hageja arvelduskontole, selgitusega „elatis“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist tasutakse. 5
5. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist

§ 459lg 1 alusel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. 10. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada summadega, mida kostja on menetluse käigus hagejatele tasunud. Seega, juhul kui kostja poolt on kohtumenetluse kestel hagejale makstud elatist, siis nimetatud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulud 11.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja on palunud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Seega leiab kohus, et põhjendatud on menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus märgib, et tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et pooltel oleks menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 6