← Eesti

2-18-5535/6

Obsah (9)§ 62§ 444§ 440§ 448§ 468§ 173§ 174§ 168§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (hagi õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 28. mai 2018, Tallinn

§ 62lg 2).

Kohtu selgitused

§ 444

lg 3 järgi võib kohus teha õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat: 1. Hageja esitas 10.04.2018 Harju Maakohtule hagi, mille kohus võttis menetlusse 17.04.2018 määrusega. Kostja võttis 17.05.2018 Harju Maakohtule esitatud esimeses menetlusdokumendis hagi õigeks. 2.

§ 440

lg 1 ja lg 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus rahuldab hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ilma kohtuistungit pidamata. 3. Otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga saab taotleda

§ 448lg 2 ja 3 alusel.

Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 1).

See ei välista poolte kokkulepet täitmise aja ja tingimuste kohta. 4. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

5.

§ 168

lg 6 näeb ette, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja on avaldanud, et hageja ei ole kostja poole pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks. Samas hageja toob esile, et nõuab kostjalt vaid kostja poolt vaidlustamata kuluartikleid. Hageja tõi esile, et kostja on ka varasemalt jätnud tasumata korteriühistu teenuste eest perioodil jaanuar 2016 kuni jaanuar 2017 (pooled sõlmisid Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-16-14023 kompromissi, mille kohus kinnitas 10.04.2017 määrusega) ning kostja ei tasu hageja poolt osutatud teenuste eest. Kostja ei ole mh vaielnud vastu asjaolule, et on tarbinud korteriühistu teenuseid. 2 Kohus leiab, et

§ 168

lg 6 alusel jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ja samuti kostja menetluskulud tema enda kanda. Asjaolu, et kostja on varasemas tsiviilmenetluses (kohtuasjas nr 2-16-14023) sõlminud kompromissi ja käesolevas menetluses võtnud koheselt hagi õigeks, samuti kostja vastuväited viitavad kohtu arvates sellele, et kostja soovib oma kohustusi täita, kuid ebakõlad tekkivad ühistu tegevuse aluste selgitamisel ja nendest arusaamisel. Ühistu tihedam suhtlemine oma liikmetega ja tegevuste selgitamine võib aidata kohtusse pöördumisi vältida. Seega jäävad kõik menetluskulud poolte endi kanda. 6.

§ 178

lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. 7. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.