KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september 2018, Tallinn

) § 50 lg 2 kohaselt saab ehitise kasutamise otstarvet muuta üksnes kasutusloaga, kuid mitteeluruumi nr 22 kasutamise otstarbe muutmiseks puudub kehtiv kasutusluba. Mitteeluruumile nr 22 ei ole ette nähtud iseseisvat sisse- ja väljapääsu hoone tagahoovi kaudu, mistõttu on kasutusteatises esitatud valeandmeid ning

§ 55p 10 alusel tulnuks ehitisregistri kande tegemisest keelduda.

6. Tallinna linn vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus see jätta rahuldamata.

§ 48

lg-st 6 ja §-st 55 ei tulenenud vastustajale ühtegi alust kasutusteatise registreerimisest (st heakskiitmisest) keeldumiseks. Kasutusotstarbe muutmist lubava korteriühistu otsuse puudumine ei ole kasutusteatise registreerimisest keeldumise aluseks. Black Dog Jooga OÜ taotles endale kuuluva mitteeluruumi ärilise kasutamise otstarbe muutmist, ilma et sellega kaasneks mingeid ehitusloa või -teatise kohustuslikke ehitustöid. Kõik kaasomanikud on olnud teadlikud, et korter nr 22 on mitteeluruum ja sellel on äriline otstarve. Kasutusotstarve „muu teenindushoone“ ei too kaasa suuremat huvide riivet, kui kasutusotstarve „büroohoone“, sest ka büroodes tegeletakse sageli klientide teenindamisega (nt advokaadi- ja notaribürood). F. R. Kreutzwaldi tn 12 oli varasemalt tervikuna ärihoone (kasutusotstarve „büroohoone“) ning alles 17.09.2010 kinnitatud ehitusprojekti ja väljastatud ehitusloa nr 45372 alusel ehitati hoonesse 21 korterit ja 3 büroopinda. 7. Black Dog Jooga OÜ palus kirjalikus seisukohas jätta kaebus rahuldamata. Korteriühistul puudub oma liikmete huvides halduskohtusse pöördumise õigus. Kinnistu sihtotstarve on 90% elamumaa ja 10% ärimaa, mistõttu ei saa korteriomanikud eeldada, et tegemist on ainuüksi korterelamuga, vaid nad peavad arvestama ka äripindade kasutamisest tulenevate erisustega. Arvestades, et kõnealuse korteriomandi näol on tegemist mitteeluruumiga, ei ületa taotletud kasutusotstarbega kaasnev kaasomandi osa kasutus tavakasutusest tekkivaid mõjusid ning kaasomanikud on kohustatud seda taluma. Mitteeluruumi nr 22 ametlik sissekäik/sissepääs on -1 korruselt (st iseseisva sissepääsu kaudu maja hoovist), mis ei ole seotud ühegi teise majas asuva korteriomandiga. Kolmas isik on korduvalt taotlenud juurdepääsu läbi sisehoovi, olles valmis rajama omal kulul jalgvärava, kuid korteriühistu tegevuse tõttu on seni ainsaks võimaluseks teenindada kliente hoone peaukse, esimese korruse trepikoja ja lifti kaudu. Kolmas isik palkas võimalike häiringute vältimiseks turvafirma ning alates 08.03.2017 liigub koos kolmanda isiku klientidega F. R. Kreutzwaldi tn 12 fuajees mehitatud valve. Uus kasutusotstarve ei erine ehituslikult ega ka mõju poolest oluliselt varasemast büroo kasutusotstarbest. Kasutusotstarbe muutmisega ei kaasnenud teavitus- ega loakohustuslikke ehitustöid.

näeb kasutusotstarbe muutmiseks ette teavitamismenetluse ning registrisse kantud kasutusotstarbe saab lugeda õiguslikult siduvaks. 8. Tallinna Halduskohus jättis 25.08.2017 otsusega kaebuse rahuldamata ja mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 1040 eurot. KÜ-l Kreutzwaldi 12 on praeguses asjas korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg-st 1 tulenevalt kaebeõigus, sest kaasomanike enamus otsustas 29.11.2016 üldkoosoleku protokolli p 3 kohaselt pöörduda seoses mitteeluruumi nr 22 kasutusotstarbe muutmisega kohtusse. Seega on ilmne, et kaebaja esindab korteriühistu liikmete ühiseid huve. Vaidlust ei ole selles, et TLPA on kaebaja ja F. R. Kreutzwaldi tn 12 korteriomanikud menetlusse kaasanud. Kasutusotstarbe muutmisest keeldumiseks ei esinenud ühtegi

§-s 55 loetletud alust. Tallinna Kesklinna Valitsuse kooskõlastuse puudumine ei saanud tingida kasutusteatise registreerimisest keeldumist, sest kooskõlastamata jätmine oli põhjendamatu (kuna kasutusotstarbe muutmisega ei kaasnenud ehitustegevust, siis puudus ka vajadus esitada projektdokumentatsioon). TLPA-l tuli kontrollida, kas kasutusotstarbe muutmisega kaasneb teiste F. R. Kreutzwaldi tn 12 3

§ 55

ei sätesta kasutusotstarbe muutmisest keeldumise alusena teiste korteriomanike nõusoleku puudumist. Kolmas isik on taotlenud üksnes temale kuuluva mitteeluruumi kasutusotstarbe muutmist, mitte kogu hoone kasutusotstarbe muutmist. Teised kaasomanikud olid teadlikud, et mitteeluruumil nr 22 on äriline otstarve. Kaasomanike vahelised vaidlused kaasomandi kasutamisest (sh juurdepääs korteriomanditele) on eraõiguslikud ning need lahendatakse kaasomanike vahelise kokkuleppega. Kolmas isik ei ole esitanud kasutusteatises valeandmeid. F. R. Kreutzwaldi tn 12 hoone põhiprojektist nähtub hoovist eraldi sissepääs mitteeluruumi nr

1. Küsimus, kas autotunneli kaudu on võimalik jalakäijatel pääseda sisehoovi ning sealt eraldi sissepääsu kaudu ruumi nr 22, on kaasomandi kasutamise küsimus ega väära kasutusteatise kaaskirjas toodud väidet, et ruumile nr 22 on ette nähtud eraldi sisse- ja väljapääs hoone tagahoovi kaudu. Kuigi kasutusloas on märgitud mitteeluruumi nr 22 kasutusotstarbeks büroohoone, siis kui kasutusotstarbe muutmiseks on õiguspäraselt läbitud kasutusteatise menetlus ning kasutusteatise alusel on ehitisregistrisse kantud ruumi uus kasutusotstarve, on mitteeluruumi omanikul õigus kasutada seda ruumi kasutusteatises märgitud kasutusotstarbel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. KÜ Kreutzwaldi 12 palub 25.09.2017 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Korteriomandi nr 22 kasutusotstarbe muutmine suurendab oluliselt kogu maja mõtteliste osade kasutuskoormust ning omab seetõttu olulist negatiivset mõju teistele korteriomanikele. Kohus on keskendunud üksnes mõnele üksikule negatiivsele mõjule (nt lõhnaküünlad ja üldpindade amortisatsioon), kuid pole hinnanud kõiki mõjusid tervikuna. Joogastuudio tunniplaani alusel hakkab majas viibima palju võõraid inimesi ajavahemikul kell 10.00–21.00, sealhulgas puhkepäevadel. Joogatunnis on korraga kohal 10 või enam inimest, kes saabuvad majja õhtul kell 21.00 ja lahkuvad kell 22.00 või hiljem, mis ei sarnane ühegi bürooruumi kasutamisega. Seega erineb teenindusruumi kasutamise mõju oluliselt bürooruumi kasutamise mõjust teistele kaasomanikele. Samuti ei vasta kasutusotstarbe muutmine ehitusloale, mis on

§ 55p 3 4

§ 55p 10).

Kasutusteatise menetlus on formaalõiguslik ning kui TLPA küsis kasutusteatisele kooskõlastust (

§ 48

lg 5 p 2) ja Tallinna Kesklinna Valitsus jättis kasutusotstarbe muutmise kooskõlastamata, siis puudus TLPA-l pädevus ise otsustada kooskõlastuse andmisest keeldumise õiguspärasuse üle (

§ 55p 8).

Lisaks oli kooskõlastuse andmata jätmine õigustatud, sest kasutusotstarbe muutmine teenindusruumiks ei ole võimalik ilma uue projektdokumentatsioonita, milles on esitatud ruumi muutuvat kasutuskoormust arvestavad juurdepääsulahendused. Joogatunnid toimuvad korteriomandi nr 22 plaanil puhkeruumina tähistatud 52,1 m2 suuruses ruumis, milles aktiivse füüsilise tegevuse toimumine eeldab teistsugust ventilatsioonilahendust. Oluliselt suureneb maja üldpindade (uksed, koridori põrandad, liftid ja seinad) hoolduskulu ja kiireneb maja amortisatsioon. Häiritud on majaelanike kodurahu (joogastuudioga samal tasapinnal asub teine korteriomand), suureneb varguste oht ja levida võivad ebameeldivad aroomid (uimastava / rahustava toimega lõhnaküünlad). Arvestades teiste korteriomanike huvide ja omandi riive intensiivsusega (tulenevalt tänavalt eraldi sissepääsu puudumisest), ei saa mitteeluruumi nr 22 kasutusotstarbe muutmine toimuda lihtsustatud menetluses, vaid seda saaks muuta üksnes korteriühistu üldkoosoleku otsusega. F. R. Kreutzwaldi tn 12 hoones spordisaali laadse tegevuse harrastamine on hoone arhitektuurilise fassaadiga täielikult kokkusobimatu. Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ järgi on joogaga ehk rühmavõimlemisega tegelemiseks kohane võimla kasutusotstarve (kood 12651), mitte teenindusruum (kood 12339). Varguste oht on jätkuvalt olemas, sest kolmas isik ei ole turvafirmat palganud mitte varguste ärahoidmiseks, vaid oma klientide kaitseks, keda kaebaja juhatuse liige väidetavalt tülitab. Kasutusotstarbe muutmine eeldab kõigi kaasomanike nõusolekut. Teenuste osutamine sisehoovis oleva välisukse kaudu ei ole võimalik ja vastupidist ei saa tuletada asjaolust, et ehitusprojektis on tähistatud ruumi nr 22 välisukse ees asuval lasteväljakul noolega ruumi sissepääsu suund. Eluruumide omanikud ostsid arendajalt korteriomandid teadmises, et ruumis nr 22 on võimalik vaid büroo pidamine. 10. Tallinna linn vaidleb 08.11.2017 kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Vastustaja jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Joogastuudio kliendid hakkavad kaasomandi mõttelisi osi kasutama sihipäraselt hoonesse ja joogastuudiosse sisenemiseks ning sealt väljumiseks, nagu see oli varasemalt võimalik büroo klientidel. Kolmas isik ei osuta joogateenust kaasomandi mõttelistel osadel. Kõik korteriomanikud on olnud teadlikud hoones äripindade olemasolust ning pidid mõistma sedagi, et mitteeluruumini nr 22 jõudmiseks tuleb nii selle omanikul kui ka tema klientidel kasutada kaasomandi mõttelisi osi ning seda olenemata teenuse osutamise kellaajast. Mitteeluruumi nr 22 on lisaks olemas hoovist eraldi sissepääs. Kasutusteatise heakskiitmine on Tallinna linnas TLPA pädevuses ning kui teine linnaasutus on õigusliku aluseta leidnud, et kasutusteatise esitaja pidanuks esitama ka projektdokumentatsiooni, siis on pädeval asutusel õigus jätta põhjendamatu märkus tähelepanuta.

§ 55p-s 3 on peetud silmas olukorda, kus ehitatud ei ole ehitusloale vastavalt.

Praegusel juhul ei kaasnenud kasutusotstarbe muutmisega mingeid teatamis- või loakohustuslikke töid. Kasutusotstarbe muutmine ei mõjuta maja (endise büroohoone) ehituslikku ja arhitektuurset seisundit. Väidet, et jooga puhul on ainuvõimalik spordihoone kasutusotstarve, kaebaja halduskohtus ei esitanud ja see väide on ka sisuliselt põhjendamatu. Ehitise kasutusotstarbe määratlemine on pädeva asutuse kaalutlusotsus. 11. Black Dog Jooga OÜ palub 21.08.2018 seisukohas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kolmanda isiku tegevusega ei kaasne kahjulikke mõjutusi 5

jõustumisest (01.07.2015) ei ole kasutusotstarbe muutmiseks tarvis korteriomanike enamuse nõusolekut. Kasutusotstarbe muutmise seos hoone arhitektuurse lahenduse ja fassaadiga jääb arusaamatuks. Kasutusteatise heakskiitmisest keeldumiseks ei esinenud ühtegi

§-s 55 loetletud alust. Kõik kaebaja vastuväited puudutavad kaasomandi mõtteliste osade kasutamise reguleerimist ning ei ole seotud ehitisele esitatavate nõuetega (

§ 11

). Kasutusteatisel on õiguslik tähendus ja tähtsust ei oma asjaolu, et varasemat kasutusluba ei ole osaliselt kehtetuks tunnistatud.

§ 55

p 8 alusel saab kasutusloa andmisest keelduda vaid siis, kui kasutusteatis on jäetud põhjendatult kooskõlastamata. Ehitise kasutamise otstarvete nimetused on sõnastatud avaralt ja lähtuda tuleb eelkõige eesmärgist. Jooga ei ole klassikaline sport ja rühmavõimlemine sportlikus mõttes. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. KÜ Kreutzwaldi 12 apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata.
2. TLPA väljastas F. R. Kreutzwaldi tn 12 ehitisele 17.11.2011 kasutusloa nr 11859 (tl 4444p), millel on ehitise kasutamise otstarbeks märgitud „büroohoone, muu kolme või enama korteriga elamu“. Korteriomandi kasutusotstarve muutmist vastavalt

§ 47

lg-te 2 ja 4 alusel esitatavale kasutusteatisele ei välista iseenesest asjaolu, et hoonele eelnevalt väljastatud kasutusloal ei ole uut kasutusotstarvet märgitud. Kasutusteatise esitamise järel ja ehitise uuel otstarbel kasutama asumisel kaotab kasutusluba vastavas osas kehtivuse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 31.07.2015 määrus nr 3-15-1646, p 11). Seega ei takista F. R. Kreutzwaldi tn 12-22 korteriomandi kasutusotstarbe muutmist kolmanda isiku esitatud 10.08.2016 kasutusteatise nr 1611301/02883 (tl 7-8) alusel asjaolu, et varasemas kasutusloas oli mitteeluruumi nr 22 kasutusotstarbeks büroohoone.

§ 48

lg 6 kohaselt lähtutakse kasutusteatise kontrollimenetluses kasutusloa andmisest keeldumise alustest (

§ 55

). 14.

§ 47lg 3 kohaselt esitatakse kasutusteatis üldjuhul kohaliku omavalitsuse üksusele.

Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määruse nr 36 „Tallinna Linnaplaneerimise Ameti põhimäärus“ § 6 lg 1 p-de 7 ja 9 kohaselt on TLPA pädevuses nii ehitusvaldkonna loamenetluste korraldamine kui ka ehitusjärelevalve teostamine ja ehitiste vastuvõtmise korraldamine. Seega on TLPA kasutusteatise / kasutusloa menetluses pädevaks asutuseks Tallinna linnas. TLPA kaasas 15.08.2016 teavitusega (tl 9) kasutusteatise menetlusse

§ 48

lg 5 p 3 alusel KÜ Kreutzwaldi 12 ja korteriomanikud ning küsis

§ 48lg 5 p 2 alusel kasutusotstarbe muutmise kohta 16.09.2016 kooskõlastusi Päästeameti Põhja päästekeskuselt 6

§ 55p 8 alusel keelduma.

Tuleb märkida, et juba

§ 55

p 8 sõnastusest nähtub, et kasutusteatise heakskiitmisest keeldumise aluseks saab olla üksnes see, kui kooskõlastav asutus on jätnud selle „põhjendatud juhul“ kooskõlastamata. Haldusakti või toimingu õiguspärasuse eest vastutab siiski haldusakti andja või toimingu sooritaja ning kooskõlastusprotseduuri olemasolu ei võta pädevalt asutuselt kohustust teha õiguspärane otsus. Tegemist ei olnud ka olukorraga, kus Tallinna Kesklinna Valitsuse kooskõlastus olnuks õigusaktidest tulenevalt nõutav. Vastustaja on samuti õigest leidnud, et Tallinna Kesklinna Valitsuse seatud tingimus, et kolmas isik peab esitama täiendava projektdokumentatsiooni, ei olnud sisuliselt põhjendatud, sest mitteeluruumi nr 22 kasutusotstarbe muutmisele ei eelnenud ja muutmine ka ei tinginud mingeid teatamis- või loakohustuslikke ümberehitusi (sh ventilatsiooni või juurdepääsude osas). Seega ei olnud üheski osas tegemist uue ehitisega ning

§ 48

lg-test 4 ja 6 ning § 50 lg-st 4 ja § 52 lg-st 3 tulenevalt puudus järelikult kohustus esitada kasutusotstarbe muutmisel ka ehitusprojekt. Vajalik projektdokumentatsioon on vastustajale esitatud juba F. R. Kreutzwaldi tn 12 hoone rekonstrueerimiseks antud TLPA 17.09.2010 ehitusloa nr 45372 ja rekonstrueeritud hoonele TLPA 17.11.2011 kasutusloa nr 11859 väljastamise menetluste raames. 15. F. R. Kreutzwaldi tn 12 katastriüksuse sihtotstarve on 90% elamumaa ja 10% ärimaa ning mitteeluruumi nr 22 kasutusotstarbe muutmine ühest ärilisest funktsioonist teiseks seda ei mõjuta, sest ruumi kasutatakse jätkuvalt mitteeluruumina. Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 lisas toodud kasutusotstarvete loetelus ei ole büroohooneid (kood 12201) täpsemalt liigitatud, küll aga on teenindushoonete all eristatud ilu- ja isikuteenuste hoonet (kood 12331), sõidukite teeninduse hoonet (kood 12332) ja muud teenindushoonet (kood 12339). Kuna ilu- ja isikuteenusteks on sotsiaalministri 20.12.2000 määruse nr 86 „Tervisekaitsenõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele“ § 1 lg-st 2 tulenevalt alust lugeda üksnes juuksuri-, maniküüri-, pediküüri-, kosmeetika-, solaariumi- ja saunateenuseid ning ilmselgelt ei ole joogastuudio näol tegemist sõidukite teenindamisega, siiski saabki tegu olla vaid muu teenindushoonega. Ehkki kahtlust ei ole selles, et jooga hõlmab spirituaalsete ja meditatiivsete praktikate kõrval ka erinevaid kehalisi harjutusi, puudub siiski alus lugeda kolmanda isiku tegevust puhtalt sportlikuks (st rühmavõimlemiseks) ja ruumi kohaseks kasutusotstarbeks „spordihall, võimla“ (kood 12651). Kolmanda isiku veebilehelt (https://blackdog.ee/) nähtuvalt tegeletakse regulaarsete jooga treeningtundide kõrval ka joogaõpetajate koolitamise ja erialaste õpitubade korraldamisega. Kuivõrd sama tegevust on sageli võimalik paigutada ka mitme erineva kasutusotstarbe nimetuse alla, siis tuleb iga kord konkreetsete asjaolude alusel hinnata, millisele kasutusotstarbele tegevus kõige paremini vastab (vt Riigikohtu 17.06.2015 otsus nr 3-2-1-3-15, p 18). Olukorras, kus Black Dog Jooga OÜ tegevust arvestades oleks mitteeluruumi nr 22 ilmselt võimalik liigitada nii muuks spordihooneks (kood 12659), muuks haridus- või teadushooneks (kood 12639) kui ka muuks teenindushooneks, siis ei ole põhjust pidada valeks TLPA nõustumist kasutusteatises märgitud muu teenindushoone kasutusotstarbega.

-st ei tulene piirangut, et kaasomandis oleva ehitise osa kasutusotstarbe muutmine on võimalik üksnes kaasomanike enamuse nõusolekul. TLPA ei ole piirdunud

§ 48

lg 2 kohase kasutusteatise lihtsustatud aktsepteerimisega, vaid on

§ 48

lg 5 p 3 alusel kaasanud arvamuse andmiseks kõik kaasomanikud ja lähtunud kasutusteatise menetlemisel

§ 48lg 6 alusel kasutusloa kohta sätestatust. TLPA-l tuli kaasomanike seisukohtadega küll arvestada 7

§ 54

lg 7), kuid kaasomanike vastuseis ei ole iseenesest kasutusteatise heakskiitmisest keeldumise aluseks (

§ 55

). Samuti ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust, et korteriühistu liikmete 28.07.2016 üldkoosoleku protokolli (tl 19-21) p 3 kohaselt nõustus korteriomanike enamus mitteeluruumi nr 22 kasutamisega üksnes büroona ja kõnealust otsuse punkti ei ole vaidlustatud, sest TLPA sai kasutusteatise registreerimise menetluses lähtuda üksnes seaduses sätestatud keeldumise alustest. Kehtivast üldkoosoleku otsusest võib tuleneda ühistu juhatusele kohustus esitada vastuväited ruumi kasutusotstarbe muutmisele (mida KÜ Kreutzwaldi 12 juhatus on 25.08.2016 ka teinud – tl 10-12p), kuid sellest ei saa tuleneda TLPAle õiguslikku piirangut kasutusotstarbe muutmiseks.

1. Ringkonnakohus jagab halduskohtu järeldust, et mitteeluruumi nr 22 kasutusotstarbe muutmisega ei ole praegusel juhul kaasnenud teiste F. R. Kreutzwaldi tn 12 korteriomanike õiguste ülemäärast riivet ning seda esmajoones põhjusel, et tegemist on olnud algusest peale äripinnaga. Kuigi mingil määral käib kliente kindlasti enamikes bürooruumides (kontorites), tuleb teenindusruumide puhul siiski eeldada mõnevõrra sagedasemaid kliendikülastusi. Sellele viitab näiteks asjaolu, et nii varasema majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ lisa 1 „Ehitise tuleohutusest tulenev ehitiste liigitus“ kui ka kehtiva siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ lisa 1 „Hoonete liigitus tuleohutuse järgi“ kohaselt kuulub teenindushoone IV kasutusviisi alla (nn kogunemishooned ehk sellised ruumid, mis on nähtud ette suuremale kasutajate hulgale ja mille kasutajatelt ei saa eeldada ruumide head tundmist), kuid büroohoone V kasutusviisi alla (ruumid, mille kasutajad eeldatavalt tunnevad ruume hästi). Pelgalt äriruumide kasutusotstarve ega ka tänavalt eraldi sissepääsu olemasolu või selle puudumine ei määra ära äriruumide lahtiolekuaegu ja külastajate hulka. Black Dog Jooga OÜ kasutab kaasomandi osasid (trepikoda, sisehoov) nende kasutusotstarbe kohaselt ja üldpindade kasutamist kolmanda isiku klientide poolt tänavalt mitteeluruumi jõudmiseks ei saa iseenesest pidada teiste kaasomanike õigusi ülemäära kahjustavaks. Kaasomandi korrashoidu ja hooldust ning sellega seotud kulude jagamine on kaasomanike kokkuleppe küsimus, mille juures saab ja tuleb arvestada ka elamus asuvast mitteeluruumist tuleneda võiva täiendava kasutuskoormusega. Pole alust eeldada, et joogastuudio tegutsemisega kaasneks teistele kaasomanikele märkimisväärset negatiivset mõju (nt müra ja ebameeldivad lõhnad). Tuleb arvestada, et muu teenindushoone kasutusotstarve ei võimalda kasutada ruume sellisel otstarbel, mis peaks ilmselgelt olema ehitisregistris eraldi märgitud (nt tantsusaal vmt), ning vastavalt on ka teiste eluruumide omanikel õigus nõuda, et kolmas isik ja tema kliendid hoiduksid tegevustest, mille toime teistele korteriomanikele ületab „muu teenindushoone“ tavakasutusest tekkivad mõjud (vt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 30 lg 1 ja 2, § 31 lg-d 1 ja 4). Olenemata sellest, millised olid tegelikkuses kolmanda isiku poolt turvatöötaja palkamise motiivid, on ilmne, et turvatöötaja viibimine F. R. Kreutzwaldi tn 12 hoones võimaldab samaaegselt tagada nii kolmanda isiku tegevuskoha külastajate kaitset kui ka järelevalvet nende liikumise üle, mis ennetab varguste toimepanemise võimalikkust. Ehkki F. R. Kreutzwaldi tn 12 hoone on kahtlemata väärika ajaloo ja esindusliku fassaadiga, ei saa sellest kuidagi järeldada, et joogastuudio asumine hoone keldrikorrusel oleks mõeldamatu. Kuna kasutusotstarbe muutmisega ei kaasne mingit ehitustegevust, siis puudub sellel mõju hoone arhitektuurile.
2. Apellandi soovitud juurdepääsulahenduste määramine kui kaasomandi kasutamise küsimus kuulub vajaduse korral lahendamisele kaasomanike kokkuleppel või maakohtus. Projekteerimis- ja ehitustegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud ehitisega seotud dokumentatsioon ei asenda AÕS-s sätestatud kaasomanike enamuse otsust või kaasomanike 8

§ 55p-le 10.

1. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb KÜ Kreutzwaldi 12 apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25.08.2017 otsus muutmata.
2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele ning kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8). HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et KÜ Kreutzwaldi 12 on tasunud apellatsioonimenetluses riigilõivu 15 eurot (tl 133) ja kandnud esindajakulusid 900 eurot (tl 139-143). Kuigi Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid OÜ 03.10.2017 arvel nr 504-T (tl 142) on viidatud tsiviilasjale nr 2-17-7813, saab arve spetsifikatsioonis märgitud teenuse sisust (apellatsioonkaebuse koostamine) ja osutamise ajast (22.09.2017, 25.09.2017) järeldada, et tegemist on üksnes vormilise eksimusega. Haldusasjas nr 3-17-470 on apellatsioonkaebus esitatud 25.09.2017, kuid tsiviilasjas nr 2-17-7813 ei ole nimetatud kuupäeval tehtud ühtegi toimingut ja vaidlus oli sel ajal jätkuvalt maakohtu menetluses (Harju Maakohtu 20.12.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-17-7813 jõustus edasi kaebamata 20.02.2018). Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja muutmata halduskohtu otsus, millega jäeti kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Tallinna linna võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Kolmas isik Black Dog Jooga OÜ on palunud apellatsioonimenetluses kantud esindajakulude katteks mõista KÜ-lt Kreutzwaldi 12 välja 490 eurot ilma käibemaksuta (tl 150-154p). Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis peab kolmanda isiku menetluskulud HKMS § 108 lg 8 alusel kandma apellant. Esindajakulud on arve spetsifikatsioonist nähtuvalt seotud praeguse asja menetlemisega ringkonnakohtus ning nende suurus on tervikuna põhjendatud. HKMS § 109 lg-st 5 tulenevalt ei välista menetluskulude hüvitamist Black Dog Jooga OÜ-le see, et advokaadibüroo arve on adresseeritud Topauto AS-le. (allkirjastatud digitaalselt) 9