KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 25. september 2018. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-22725 Tsiviilasi A. S.i kohustustest vabastamise m

) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Sama sätte lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 175

lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast enne, kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus kuulas võlgniku ning selleks soovi avaldanud võlausaldajad ära 22.08.2018.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on esitanud 22.04.2013 koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning ühtlasi kinnitanud, et kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

Kohus märgib täiendavalt, et on 24.04.2013 pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses selgitanud võlgnikule tema kohustusi ning usaldusisiku kohustusi. Seega on võlgnik olnud teadlik enda kohustustest ja kohustuste rikkumise tagajärgedest menetluse algusest saadik. Kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on

§ 175

lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Riigikohus on (3-2-1-46-13, p 11; 3-2-1-19-16, p 14; 3-2-1-4916, p 15) märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik pole 5 aasta kestel tagasi maksnud võlgnetavast summast mitte midagi. Võlgnik on selgitanud seda enda raske tervisliku seisundi ning osalise töövõime kaotusega. Võlgniku sõnul ei võimalda ta tervislik seisund pikalt istuvat tööd teha ning ta on võimeline töötama üksnes osalise tööajaga. Ühtlasi on võlgnik esile toonud, et tal on töötu naine ning kaks ülalpeetavat last. Viimase aruande kohaselt on võlgniku töötasu ca 140 eurot. Võlgnik töötab ettevõttes xxx OÜ. Võlausaldaja Swedbank AS on 13.07.2018 avalduses esile toonud järgmist. Võlausaldaja leiab, et võlgnik võib varjata tulusid ning on esitanud kohtule puudulikud andmed. Võlgniku tööandja xxx OÜ (mille osanikuks ja juhatuse liikmeks on võlgniku ema L. Š., isikukood xxx)

1. a majandusaasta aruandest selgub, et ettevõttes oli 2017 aastal 2 töötajat ning nende tööjõukuludeks kokku 16 572,00 eurot (sh palgakulu 12 358,00 eurot). Arvestades asjaolu, et ettevõttes on üksnes kaks töötajat, kellest üks on võlgnik, siis võiks võlausaldaja hinnangul 2 eeldada, et võlgniku töötasu on suurem kui aruandes näidatud 140 eurot. Võlgnikul on üleval maksuvõlg, milleks on raskeveokimaks summas 105,93 eurot. Raskeveokimaksu maksab, kas vara omanik või vastutav kasutaja. Seega jääb võlausaldajale arusaamatuks, kas võlgnikul on varana mõni raskeveok, mis võib olla liisingus vms. Praegusel juhul puuduvad asjas andmed, et võlgnik oleks otsinud tasuvamat tööd (ei ole esitatud andmeid, millistele töökohtadele võlgnik on kandideerinud ning kui ei ole, siis miks). Töötasu summas 140 eurot kuus ei saa pidada mõistlikult tulutoovaks tegevuseks. Aruande kohaselt ületavad võlgniku kulud tema tulusid, mistõttu tekib võlausaldaja hinnangul põhjendatud küsimus, kas võlgnikul on veel tulusid, mille arvelt kulusid katta. Aruande kohaselt on võlgniku töötasu suuruseks 140 eurot. Samas ei nähtu võlgniku esitatud kontoväljavõttelt talle töötasu laekumine. Seega on tõendamata töötasu suurus. Eeltoodust tulenevalt palus võlausaldaja kohustada võlgnikku esitama eelmainitud ebakõlade kõrvaldamiseks täiendavaid tõendeid. Kohus kohustas võlgnikku tõendid esitama hiljemalt 24.09.
2. Täpsemalt kohustas kohus vastama võlausaldaja Swedbank AS küsimustele; esitama lapse arvelduskonto väljavõtte, kuhu laekub võlgniku enda sõnul tema töötasu; esitama pankadest arvelduskontode väljavõtted ning selgitama, mis asjaoludel on võlgnik raskeveokimaksu kohustatud tasuma. Võlgnik saatis kohtule 24.09.2018 e-kirja, kus avaldas, et võlausaldaja Swedbank AS küsimusi ei oska ta kommenteerida; lapse arvelduskonto väljavõtet ei pea võlgnik esitama; pankade väljavõtteid ei saa esitada, sest selle eest tuleb maksta ja pangas peab järjekorras liiga kaua ootama. Raskeveokimaksu osas selgitas võlgnik üldsõnaliselt, et tema olevat lihtsalt pandud vastutavaks kasutajaks autole, kuid seda autot enam pole. Võlgnik esitas Luminor Bank AS arvelduskonto väljavõtte perioodi 01.03.2018-23.08.2018 kohta, millelt nähtub jääk 0,13 eurot. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kohustustest vabastamise menetluses on võlgnikul kohustus esitada kõik kohtu poolt küsitud ja asjasse puutuvad andmed seoses oma varalise seisundiga (

§ 173lg 2).

Antud juhul on võlgnik esitanud väga üldsõnalisi ning kontrollimatuid selgitusi enda varalise seisundi kohta ning otseselt keeldunud esitamast konkreetselt kohtu poolt küsitud andmeid. Võlgnik on ise avaldanud 22.08.2018 ärakuulamisel, et tema sissetulek laekub tema lapse arvelduskontole, kuid võlgnik on keeldunud seda kohtule avaldamast. Kohus on seisukohal, et võlgniku varalise seisundi kohta andmete esitamisest keeldumise aluseks ei saa olla asjaolu, et väidetavalt on pangas järjekorrad liiga pikad ning arvelduskonto väljavõtte eest tuleb tasuda 4 eurot. Kohus selgitab, et arvelduskonto väljavõtte saab ka isik ise välja printida ning selleks ei pea tingimata pangakontoris viibima ja pangakontoris teenustasusid maksma. Samuti on võlausaldaja tõstatanud 13.07.2018 selged küsimused, mis on tõusetunud antud menetluses tuvastatud andmetest, kuid võlgnik pole küsimustele vastuseid andnud ega selgitanud usutavalt asjaolusid, mis puudutavad tema varalist seisundit. Kohus leiab, et eeltoodust nähtub võlgniku soovimatus ja keeldumine esitada andmeid oma tegeliku varalise seisundi kohta. Antud olukorras omab tähendust asjaolu, et võlgniku ärakuulamisel 22.08.2018 on võlgnikule tema varalise seisundi kohta esitatud selged küsimused, millele võlgnik pole suutnud vastata või on andnud äärmiselt ebaselgeid ja kontrollimatuid vastuseid. Vaatamata korduvale tähtaja pikendamisele pole võlgnik esitanud kohtu poolt küsitud andmeid. Kohtu hinnangul on võlgniku vastav tegevus käsitletav andmete varjamisena oma tegeliku varalise seisundi kohta. Käesolevaks hetkeks on kohustustest vabastamise menetluse kestnud üle 5 aasta.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on 3 rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Antud juhul on võlgnik tahtlikult keeldunud esitamast kohtu poolt küsitud ja tema varalist seisundit puudutavaid andmeid. Seetõttu on vastav käitumine käsitletav süüliselt

§ 173

lg 2 kohustuste rikkumisena, sest võlgnik pole võimaldanud välja selgitada tegelikku varalist seisundit. See on omakorda kaasa toonud võlausaldajate huvide kahjustamise, sest kohustuste täitmist pole 5 aasta kestel mingilgi määral toimunud. Seega esineb

§ 175

lg 2 p 2 sätestatud alus jätta võlgniku avaldus kohustustest vabastamiseks rahuldamata. Eeltoodu alusel tuleb füüsilisest isikust võlgniku A. S.i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning keelduda teda vabastamast tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 4