TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev 3-18-841 12. september 2018 Kohtunik Kadri Palm Haldusasi OÜ Kildu Grupp kaebus Põllumajanduse Regis

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-18-841 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Kildu Grupp (endise ärinimega OÜ Kuusiku tall) esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) Eesti maaelu arengukava 2014-2020 ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arengu toetuse meetme 19.2 taotluse (tl-d 38-41p).
2. PRIA jättis
3. jaanuari
4. a otsusega nr 13-6/69 rahuldamata otsuse lisas toodud Eesti maaelu arengukava 2014-2020 ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arengu toetuse meetme 19.2 taotlused, sh OÜ Kildu Grupp taotluse (tl-d 19p-20p).
5. OÜ Kildu Grupp esitas
6. jaanuaril 2018 PRIA otsusele nr 13-6/69 vaide (tl-d 22-26), mille PRIA jättis
7. märtsi
8. a vaideotsusega nr 13-21.2/18/791-4 rahuldamata (tl-d 28-29), põhjendades vaideotsust kokkuvõtvalt järgmiselt. 3.
9. MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu hindamise töörühma koosoleku protokolli nr 110/04.12.2017 kohaselt kinnitati hindamise töörühma koosseis meetme 2 hindamiseks juhatuse koosolekul
10. oktoobril 2017 ning see koosnes 11 liikmest. Kuna üks hindaja ei esitanud töörühmale hindamislehti ja kõiki meetme 2 taotlusi, siis keskmine hinne arvutati kümne hindaja antud hindepunktide põhjal. OÜ Kildu Grupp taotlus jäi paremusjärjestuses
11. kohale, kuid rahastuseks esitati 7 taotlust. Kuna MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu taotluste menetlemise ja projektide valimise juhendi p 5.1.3 kohaselt on juhatusel õigus kõrvaldada liige hindamisprotsessist ja tema hindamistulemusi mitte arvestada, on hindamine toimunud vastavalt juhendile, loetud terve meetme 2 hindamistulemusi 10 hindaja põhjal ning seetõttu ka meetme 2 taotlejaid koheldud võrdselt ja ühetaoliselt. 3.
12. Vaide esitaja taotluste hindamine, hindepunktide andmine ja nende põhjendused on kooskõlas ning toimunud vastavalt juhendile, hindamiskriteeriumitele, LEADER määruse nõuetele ja Rohelise Jõemaa 2015-2023 strateegiale. PRIA ei saa anda hinnangut vaide esitaja taotlusele antud hindepunktide sisulisele õiguspärasusele, sealhulgas hindepunktide põhjendustele. 3.
13. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 79 lg 4 p-st 2 tuleneb PRIA-le kohustus teha projektitoetuse rahuldamata jätmise otsus rahaliste vahendite piires hindamistulemuste alusel välja valitud ja paremusjärjestusse seatud parimate taotluste osas. Kuna vaide esitaja taotlus tegevusgrupi paremusjärjestuse ettepaneku kohaselt rahaliste vahendite puudumise tõttu rahastamisele ei kuulunud, jättis PRIA taotluse õiguspäraselt rahuldamata.
14. OÜ Kildu Grupp esitas
15. aprillil 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA
16. jaanuari
17. a otsuse nr 13-6/69 ja
18. märtsi
19. a vaideotsuse nr 13-21.2/18/791-4 tühistamiseks (tl-d 1-4p).
20. Tartu Halduskohus võttis
21. mai
22. a määrusega OÜ Kildu Grupp kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks PRIA ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (tl-d 33-33p).
23. PRIA esitas
24. juunil 2018 vastuse kaebusele (tl-d 34-36p).
25. Kaebaja esitas
26. augustil 2018 täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja (tl-d 150-153, 157-158). 2 3-18-841
27. PRIA esitas vastuväited kaebaja täiendavatele seisukohtadele
28. augustil 2018 (tl-d 162-163). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
29. Kaebaja taotleb PRIA
30. jaanuari
31. a otsuse nr 13-6/69 tühistamist kaebajat puudutavas osas ning PRIA
32. märtsi
33. a vaideotsuse nr 13-21.2/18/791-4 tühistamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt. 1) PRIA ei ole otsust põhjendanud ning on rikkunud kaalutlusreegleid ja uurimiskohustust. PRIA ei ole otsuse tegemisel analüüsinud kaebaja väiteid projekti uuendusliku lähenemise kohta ega märkinud, kui palju on vastavas piirkonnas sarnaseid spordiväljakuid, puhkealasid ja ratsakeskusi. Ka ei ole koostöökogu ega PRIA selgitanud, mille alusel on üks hindaja jätnud oma hinnangu edastamata ning millisel õiguslikul alusel on asjaomane hindamine õigusaktidega kooskõlas. PRIA on eiranud kehtestatud hindamiskriteeriume, pole lähtunud projekti tegelikust sisust ega teostanud kontrolli MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu poolt kaalutusreeglite järgmise üle. 2) Kriteeriumis nr 6 oli ainuvõimalik lähtuda esitatud kaebaja majandusaasta aruandest ning selle põhjal ei olnud võimalik vaid ühe punkti andmine. Omakapital ei ole negatiivne ning hindajad on vääralt andnud vähem punkte asjaolu tõttu, mida ei esine. Samuti on asjakohatud ja ebaselged põhjendused, miks hindamiskriteeriumi nr 6 all on üks hindaja andnud kaebajale 3-st võimalikust punktist 0 punkti. Juhul kui omafinantseering ei ole tõendatud, on ette nähtud 2 punkti, mitte 0 punkti. Maksuvõlgade olemasolu ja ärinime muutus nimetatud kriteeriumi puhul ei hinnata. Ka ei pidanud punkti 5 juures eraldi esitama kirjalikku dokumenti kasumiprognoosi kohta, mistõttu etteheited on ka selles osas kohatud. Seejuures ei saa kajastada investeeringut, mis ei ole kindel ja mis sõltub taotletava toetuse saamisest, möödunud majandusaasta rahavoos. PRIA ega MTÜ ei ole põhjendanud, miks ei peaks toimiv äriühing saama vajadusel laenu. 3) Mitmed hindajad on ekslikult leidnud, et projektil ei ole uuenduslikku lähenemist. Kaebaja ei soovi ehitada tavalist ratsakeskust koos puhke- ja sportimisvõimalustega, vaid projekt sisaldab adrenaliinimängude väljakut, invaväljakut, lemmikloomaväljakut, matkaautode spetsiaalset parklat jne, mis Viljandi maakonnas puuduvad täielikult. Olukorras, kus kahel juhul on antud uuenduslikkuse kriteeriumi all 0 punkti, kuid samal ajal on ülejäänud kaheksa hindajat andnud uuenduslikkuse kriteeriumi all maksimaalsed punktid, pole hindamine jälgitav. 4) Hindamiskriteeriumi nr 4 juures hinnangu andmisel ei mõista kaebaja, miks on erinevate partneritega toimuv koostöö halb ning miks selle eest antakse vähem punkte. Hindamislehed ei anna loogilisi vastuseid küsimusele, miks anti kaebajale maksimaalsest võimalikust vähem punkte. 5) Hindamist ei viinud läbi kogu 11-liikmelise komisjoni koosseis. Juhul, kui üks liige taandati, oleks komisjon pidanud määrama uue liikme, et komisjoni liikmete arv vastaks käskkirjas kinnitatud komisjoni liikmete arvule. Koostöökogu
34. veebruari
35. a juhatuse otsusega kinnitatud taotluste menetlemise ja projektide valimise juhend ei võimalda töörühma liikmel projekti mitte hinnata ning teha seejärel ümberarvestusi väiksema arvu hindamiste põhjal.
36. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised. 3 3-18-841 1) PRIA vormistab toetuse rahuldamata jätmise otsuse nn massotsusena mitme taotleja kohta korraga ühe otsusena. Massotsuse tegemine kitsendab võimalusi esitada iga taotluse kohta täpsemad põhjendused, mistõttu teeb PRIA otsuses viite enda kodulehel asuvatele hindamistulemustele. Seega on
37. jaanuari
38. a otsus põhjendatud ja kooskõlas Riigikohtu praktikaga, kuna otsuses kajastuvad põhjenduseks vajalikud miinimumnõuded. Taotluse rahuldamata jätmine rahaliste vahendite puudumisel ei eeldagi pikka ja põhjalikku motivatsiooni. 2) Tulenevalt maaeluministri
39. oktoobri
40. a määrusest nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus“ (määrus nr 11) PRIA käesolevas asjas taotlusi ise ei hinda, vaid seda teeb määruse nr 11 § 39 kohaselt kohaliku tegevusgrupi hindamise töörühm. PRIA kontrollis, kas antud hindepunktid on hindamiskriteeriumitega kooskõlas ning kas tegevusgrupi töökordasid on hindamisel järgitud menetluse, taandamise, otsuste vastuvõtmise jms osas. 3) Kaebaja vaidlustab hindamistulemuste sisulise õiguspärasuse, mille kohtulik kontroll on piiratud. Hindamiskomisjoni liikmetele on antud ulatuslik hindamisruum ja nende hinnang on subjektiivne lähtuvalt neile teadaolevast informatsioonist, elukogemusest, projektitaotlusest jne kogumis, sh ka kogu Eesti mastaabis. Kaebaja ei ole esitanud kaebuses sellised argumente, mis viitaksid ilmselgele veale hindamisel ja paremusjärjestuse moodustamisel, et tema taotlus tuleks uuesti hindamisele saata. 4) Hindamislehtede põhjal ei andnud hindamiskriteeriumis 6 üks hindaja 1 punkti võimalikust 0-3 punktist ainult negatiivse omakapitali märke põhjal, vaid kogumis vastavalt põhjendustele eelarve selguse ja realistlikkuse kohta. Seejuures on ebaõige kaebaja väide, et kaebajal puudub rahavoog. Neljanda hindamiskriteeriumi all on hindajate põhjendused hindepunktidele sarnased ja hinnanguks peamiselt 1 punkti võimalikust maksimaalsest punktist
41. 5) MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu taotluste menetlemise ja projektide valimise juhendi p 5.1.3 kohaselt on juhatusel õigus kõrvaldada liige hindamisprotsessist ja tema hindamistulemusi mitte arvestada. Kuna üks hindaja ei esitanud töörühmale hindamise järgselt hindamislehti ja kõiki meetme 2 taotlusi, siis keskmine hinne arvutati kümne hindaja antud hindepunktide põhjal. MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu juhatuse koosoleku protokolli nr 17/2-2 kohaselt kinnitati meede 2 paremusjärjestus ning otsustati kinnitada meetme 2 hindamiskomisjoni liikmete arvuks
42. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
43. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
44. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas
45. oktoobril 2017 LEADER-meetme raames antava projektitoetuse avalduse. Kavandatavaks tegevuseks või investeeringuobjektiks oli Kildu ratsakeskus-külalistemaja spordi- ja puhkeala rajamine (tl 38p). Rajatav spordi- ja puhkeala koosnes projektitoetuse avalduse kohaselt järgmistest ehitistest ja rajatistest: 1) rannavõrkpalliväljak; 2) tänavakorvpalliväljak; 3) sulgpalliväljak; 4) tiik ning sinna juurde kuuluv rannaala koos vajaliku inventariga; 5) 8 neljakohalist kämpingut; 6) saun; 7) toitlustusala; 8) telkimisala; 9) matkaautode parkimisala; 10) hobuspordi tarbeks väliväljak; 4 3-18-841 11) adrenaliinimängude väljak (paintball, laserlahing jne); 12) parklad keskuse ja selle puhkeala külastajatele; 13) koerte hoidmise- ja mänguväljak (tl 40p).
46. Maaeluministri
47. oktoobri
48. a määruse nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus“ (määrus nr 11) § 39 lg 1 sätestab, et projektitaotlusi hindab § 21 lg 4 p-s 6 nimetatud töörühm § 21 lg 4 p-s 3 nimetatud hindamiskriteeriumite alusel. Kohtu hinnangul ei nimeta määruse nr 11 § 21 lg 4 p 3 siiski täpseid hindamiskriteeriume, vaid sätestab üldiselt, et kohaliku tegevusgrupi toetust saanud kohalik tegevusgrupp avalikustab tegevuspiirkonna elanikele oma veebilehel neli nädalat enne projektitaotluste vastuvõtu algust teabe strateegia meetme ning projektitaotluse hindamiskriteeriumite ja hindamise korra, sealhulgas projektitaotluste paremusjärjestuse koostamise korra kohta, mille järgi hindab kohalik tegevusgrupp projektitaotlusi. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kohalik tegevusgrupp MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu oli avalikustanud määruses nr 11 nõutava teabe strateegia meetme ning projektitaotluste hindamiskriteeriumite ja hindamise korra.
49. MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu hindamise töörühm hindas kaebaja taotluse hindamiskriteeriumite täitmist. Hindamise töörühma koosoleku protokollist nr 1-10/04.12.2017 nähtub, et hindamise töörühma koosseis meetme 2 hindamiseks kinnitati juhatuse koosolekul
50. oktoobril 2017 alljärgnevalt: Kaja Leppik MTÜ, Marika Valter MTÜ, Tiina Soosaar EV, Martin Sempelson MTÜ, Olavy Sülla EV, Marianne Kuusk EV, Kaialiis Roostalu KOV, Hannes Puusepp MTÜ, Siim Avi KOV, Reena Rist EV ja Mart Tõnismäe KOV, s.o 11 hindajat (tl 141). Seega oli kohalik tegevusgrupp määranud projektitaotluste hindamiseks ja taotluste paremusjärjestuse kohta ettepaneku tegemiseks organi, kes on eraldiseisev organ kohaliku tegevusgrupi juhatusest (juhatuse liikmete nimekiri tl 134) ning kelle liikmed ei ole kohaliku tegevusgrupi juhatuse liikmed või kohaliku tegevusgrupi töötajad. Sellega oli kohtu hinnangul tagatud funktsioonide lahusus ning seeläbi ka läbipaistvam menetlus. Samuti vastas töörühm määruse nr 11 § 5 lg-te 2 ja 3 nõuetele, mille kohaselt töörühma liikmed on esindatud nii, et kohaliku omavalitsuse üksuse esindajate ja riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute esindatus on alla 50% ning iga ühegi huvirühma hääleõigus ei oleks esindatud üle 49%.
51. Hindamise töörühma koosoleku protokollist nähtub, et S. Avi ei esitanud hindamislehti, mistõttu hindas kõiki taotlusi 10 hindajat. Seetõttu arvutati ka keskmine hinne kümne hindaja antud hindepunktide põhjal. Hindamise töörühm luges kaebaja taotluse küll vastavaks strateegiale, rakenduskava meetme 2 meetmelehele, hindamiskriteeriumitele ja nende miinimumnõuetele, aga andis paremusjärjestuses sellele
52. koha, keskmise hindega 13,30 (tl 142p). MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu hindamise töörühm tegi MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu juhatusele ettepaneku rahuldada taotlused ning rahastada vastavalt meetme eelarvele 7 taotleja suhtes, kelle seas kaebajat ei olnud (tl 143). Kuivõrd taotlusvoorus esitati meetmesse 2 kokku 23 taotlust, neist tähtaegselt ja nõuetekohaselt 18 taotlust, kokku summas 1 870 682,02 eurot, on selge, et meetme eelarve 554 299,08 euro puhul ei saanud kõiki taotlusi rahuldada (tl 141p).
53. MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu juhatus otsustas
54. detsembril 2017 konsensuse alusel, et kaebaja taotlus vastab küll MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu strateegiale, rakenduskava meetme 2 meetmelehele, hindamiskriteeriumitele ja nende miinimumnõetele, kuid eelarveliste vahendite lõppemise tõttu tuleb teha taotluse mitterahuldamise otsus (tl 135p). Määruse nr 11 § 41 lg 4 sätestab, et kui projektitoetuse taotleja ja projektitaotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et projektitoetuse taotleja, projektitaotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, teeb PRIA Euroopa Liidu ühise 5 3-18-841 põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 79 lg 4 alusel projektitaotluse rahuldamata jätmise otsuse. ELÜPS § 79 lg 4 p 2 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui nõuetele vastavat taotlust ei rahuldata sama paragrahvi lg 1 kohaselt. ELÜPS § 79 lg 1 p 2 näeb ette, et kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad toetuse saamiseks esitatud nõuetele ning taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, rahuldatakse toetusteks ettenähtud vahendite piires toetuse andmise tingimuste kohaselt hindamistulemuste alusel välja valitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud parimad taotlused. Nendest sätetest tulenevalt tegi PRIA
55. jaanuaril 2018 otsuse nr 13-6/69, milles selgitas, et kuna kaebaja taotlus kohaliku tegevusgrupi paremusjärjestuse ettepaneku kohaselt hindamistulemuste alusel meetmes ettenähtud vahendite piires rahastamisele ei kuulunud, jäetakse kaebaja taotlus rahuldamata. Seejuures selgitas PRIA, et täpsemat teavet hindamistulemuste kohta on võimalik saada kohalikust tegevusgrupist (tl 20). Kohus selgitab, et tulenevalt määruse nr 11 §-st 40 ei hinda PRIA projektitaotluse vastavust kohaliku tegevusgrupi strateegiale ja rakenduskavale, vaid lähtub kohaliku tegevusgrupi paremusjärjestuse ettepanekust ega kaldu sellest üldjuhul kõrvale. PRIA ise hindamist läbi ei vii, vaid arvestab paremusjärjestuse moodustamisel kohaliku tegevusgrupi ettepanekut. PRIA kontrollib vaid nende projektitaotluse, projektitoetuse taotleja ja toetatava tegevuse vastavust siseriiklikes ja EL õigusaktides sätestatud nõuetele, kes paremusjärjestuse ettepaneku kohaselt kuuluksid täielikule või osalisele rahuldamisele arvestades strateegia meetme eelarves projektitoetusteks ettenähtud vahendite suurust. Kuivõrd kaebaja projektitaotlus paremusjärjestuse ettepaneku kohaselt täielikult ega ka mitte osaliselt rahuldamisele ei kuulunud, oli PRIA kontrollikohustus vähenenud.
56. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et projektitaotluste hindamist ei viinud läbi kogu MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu hindamise töörühma esialgne koosseis. Pooled on erineval seisukohal, kas töörühma oleks pidanud määrama uue liikme kui selgus, et hindaja S. Avi ei esitanud hindamislehti.
57. MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu
58. veebruari
59. a juhatuse otsusega kinnitatud Rohelise Jõemaa Koostöökogu taotluste menetlemise ja projektide valimise juhendi ehk reglemendi p-de 5.12 ja 5.13 (vastustaja on vaideotsuses ja vastuses kaebusele ekslikult viidanud p-dele 5.1.2 ning 5.1.3) kohaselt on igal töörühma liikmel kohustus hinnata kõiki temale hindamiseks suunatud projekte, samas on reeglite tahtliku eiramise tuvastamise korral juhatusel õigus kõrvaldada reeglite vastu eksinud liige hindamisprotsessist ning jätta arvestamata tema poolt antud hindepunktid (tl 146). Käesolevas asjas ei esitanud töörühma liige S. Avi hindamislehti, millest võib järeldada, et ta ei andnud ka hindepunkte. Kuigi asja materjalidest ei nähtu, et S. Avi eiras reegleid tahtlikult, on hindamise töörühma koosoleku protokollist nr 1-10/04.12.2017 järeldatav, et ta on kõrvaldatud hindamisprotsessist. Nii on protokollis märgitud, et hindaja S. Avi ei esitanud hindamislehti, mistõttu on kõiki taotlusi hinnanud 10 hindajat ning keskmine hinne arvutatakse kümne hindaja antud hindepunktide põhjal (tl 141). MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu juhatuse
60. detsembri
61. a koosoleku/istungi protokollist nr 1-7/2-2 nähtub, et kuna S. Avi ei esitanud hindamislehti, on MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu juhatus kinnitanud konsensuse alusel hindamiskomisjoni liikmete arvuks 10 (tl 134p). Kohtu hinnangul ei tulene taotluste menetlemise ja projektide valimise juhendist, et S. Avi asemele oleks tulnud võtta uus töörühma liige. Kuna kõigi taotlejate projekte hindas 10 hindajat, koheldi taotlejaid võrdselt ja ühetaoliselt. Seetõttu nõustub kohus vastustajaga, et 10 hindaja hindepunktide arvestus 11 hindaja asemel ei saanud mõjutada hindamistulemusi meetme taotlejate, sh kaebaja, jaoks.
62. Kaebaja on seisukohal, et PRIA on
63. jaanuari
64. a otsuse tegemisel rikkunud põhjendamiskohustust. Kohus selgitab, et Riigikohtu halduskolleegiumi
65. aprilli
66. a 6 3-18-841 otsusest nr 3-3-1-77-12 ja
67. aprilli
68. a otsusest nr 3-3-1-16-14 tuleneb, et PRIA asjades on piiratud põhjendamiskohustus, kuna taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks töö ebamõistlikult keeruliseks. Kuigi selline menetluskord muudab PRIA otsuse vaidlustamise keerulisemaks, leevendab probleemi toetuse taotleja kohustus esitada enne kohtusse pöördumist vaie (ELÜPS § 110 lg 1). PRIA läbiviidavate haldusmenetluste erisuse tõttu on piisav, kui haldusaktis esitatakse üksnes konkreetsed asjaolud, mis on viinud otsuse tegemiseni ning asjakohased kaalutlused tuuakse välja vaideotsuses. Kohus leiab, et PRIA on
69. jaanuari
70. a otsuses nr 13-6/69 toonud välja konkreetsed asjaolud, mis on viinud toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuseni – kuna kaebaja taotlus kohaliku tegevusgrupi paremusjärjestuse ettepaneku kohaselt hindamistulemuste alusel meetmes ettenähtud vahendite piires rahastamisele ei kuulunud, jäeti taotlus rahuldamata. On ilmselge, et kui rahalised vahendid puuduvad, siis ei ole võimalik toetust määrata, olgugi, et taotleja ja taotlus on vastavaks tunnistatud.
71. Vaidlusaluses vaideotsuses on vastustaja toonud välja ka asjakohased kaalutlused, mh selgitanud hindamiskriteeriumitega seonduvat. Kohtule ei nähtu, et PRIA oleks lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest, mis tekitaksid kahtluse otsuse ratsionaalsuses. Kohus nõustub vastustajaga, et PRIA haldusjärelevalve ulatus katab üksnes tegevusgrupi tegevuse formaalse nõuetekohasuse kontrolli, ega saa anda hinnangut vaide esitaja taotlusele antud hindepunktide sisulisele õiguspärasusele, sh hindepunktide põhjendustele. Seda ei saa teha ka kohus, sest hinnanguliste otsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohtul puudub pädevus ise kindlaks määrata, kui palju punkte pidanuks kaebaja hindamiskriteeriumite eest saama. Kohtul on võimalik hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi. Praegusel juhtumil see nii ei ole.
72. Hindepunktide sisulise kujunemise kohta, st miks konkreetses kriteeriumis anti just see hindepunkt ja põhjendus, PRIA hinnangut anda ei saa, kuigi on püüdnud seda vaideotsuses ja vastuses kaebusele teha. Kohus nõustub vastustaja selgitustega.
73. Kaebaja ei mõista, miks on hindamiskriteeriumi nr 4 juures üks hindaja märkinud: „Erinevate partneritega koostöö“ (tl 8p) ning andnud kolmest punktist ühe punkti. Kaebajale on arusaamatu, miks on erinevate partneritega toimuv koostöö halb ning miks selle eest antakse vähem punkte. Sama kehtib ka hindaja puhul, kes on märkinud hindamislehele: „Jätkusuutlik“ (tl 9p), kuid siiski andnud 2 punkti. PRIA on selgitanud, et hindajate põhjendused hindepunktidele on sarnased ja hinnanguks peamiselt 1 punkti võimalikust maksimaalsest punktist
75. Kaebajale jääb selgusetuks, kuidas oli esitatud projekti võimalik mitte-uuenduslikuks pidada. Hindamiskriteeriumi nr 5 „Uuenduslikkus“ osas tuli taotlejal kirjeldada/selgitada projekti uuenduslikkust, nt majanduse mitmekesistamine, uued teenused, uus kasutusviis, uued meetodid või rakendus, uus lähenemine probleemile jne (tl 147p). Selle kriteeriumi eest oli hindajatel võimalik anda 0 punkti juhul, kui uuenduslikkus puudub või pole kirjeldatud/selgitatud või 1 punkt juhul, kui projekt omab uuenduslikke lähenemisi, uuenduslikkus on kirjeldatud ja selgitatud (tl 155p). Kaks hindajat leidsid, et kaebaja projektil puudub uuenduslikkus, seejuures antud hindepunkte ei põhjendatud, konstateeriti vaid, et „Projektil puudub uuenduslik lähenemine.“ (tl 7); „Projekt ei oma uuendusliku lähenemist.“ (tl 10p). Seevastu kaheksa hindajat olid seda meelt, et projekt on uuenduslik. Põhjendused olid pooltel juhtudel samuti üldsõnalised: „Uuenduslikkus ja lisandväärtus kirjeldatud“ (tl 7p); „Omab uuenduslikke lähenemisi, uuenduslikkus on kirjeldatud ja selgitatud.“ (tl 8); „Omab 7 3-18-841 uuenduslikku lähenemist“ (tl 9); „Uuenduslikkus on selgitatud ja põhjendatud.“ (tl 10). Kuid oli ka konkreetse põhjendusega hindajaid: „Uudne lähenemine puhke- ja sportimisvõimalustele.“ (tl 8p); „Erinevad uued mänguväljakud“ (tl 9p); „Uuenduslik – tehnoloogiad, materjalid. Matkaautode parkla, Koerte väljak.“ (tl 11); „Uuenduslikkus välja toodud – koerte hoidmise- ja mänguväljakut.“ (tl 11p).
76. PRIA on vaideotsuses selgitanud, et projektikirjelduses on muuhulgas märgitud, et Eestis on mitmeid ratsakeskusi ning on ka üsna palju spordiväljakuid ja puhkealasid. Kildu ratsakeskus-külalistemaja puhul on need kaks asja kokku pandud. Kas selline kooslus on uuenduslik, on iga hindaja subjektiivne otsus. PRIA märkis, et kaks hindajat on andnud
77. kriteeriumis 0 punkti ning leidnud, et projektil puudub uuenduslik lähenemine. Kuna hindamiskriteeriumi 5 kohaselt tähendab 0 punkti, et uuenduslikkus puudub või pole kirjeldatud/selgitatud, siis on hindepunktide andmine toimunud
78. kriteeriumiga kooskõlas. Kohus nõustub vastustajaga.
79. Kaebaja on teinud etteheite, et hindajad ei ole hindamiskriteeriumi nr 6 puhul lähtunud asjakohastest andmetest ning hindamistulemused on seetõttu ebaõiglased. Hindamiskriteerium nr 6 puudutab eelarvet ja ajakava – kulud peavad olema põhjendatud, selged, üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud eesmärgi saavutamiseks (tl 147p). Asja materjalidest nähtub, et erinevad hindajad on andnud kaebaja taotluse eelarve selgusele ja ajakava realistlikkusele erinevaid, isegi vastuolulisi, hinnanguid. Sellele kriteeriumile on ühe hindaja poolt antud 0 punkti selgitustega: „Eelarve ei anna kindlust omafinantseeringu osas. Puudub kindlus olukorra osas, kui eelarvest ei suudeta kinni hoida. Samuti ei näita kassavoogude aruanne võimet katta omaosalust. Segadust tekitab asjaolu, et ettevõtte ärinimi on muudetud ning 19.11.2017 kuupäeva seisuga on ettevõttel Kildu Grupp Oü