← Eesti

3-18-1356/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september 2018, Tartu Kohtuasja number 3-18-1356 Kohtuasi Martin Villemsi kaebus Tartu Vangla tegevuse peale RESOLUTSIOON Tagastada Martin Villemsi kaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD
  2. Martin Villems esitas
  3. aprillil 2018 ja
  4. aprillil 2018 Tartu Vanglale taotluse tema ohutaseme muutmiseks riskihindamisel. M. Villemsi hinnangul ei ole põhjendatud tema ohutase „kõrgohtlik“.
  5. Tartu Vangla jättis
  6. mai 2018 otsusega M. Villemsi taotluse rahuldamata. M. Villems esitas
  7. mail 2018 vaide. Tartu Vangla jättis
  8. juuni 2018 vaideotsusega nr 1-11/147-2 vaide rahuldamata.
  9. M. Villems esitas
  10. juulil 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla
  11. juuni 2018 vaideotsuse nr 1-11/147-2 tühistamiseks ja ohutaseme muutmise kohustamiseks. Kaebaja leiab, et riskihindamise tulemusel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed, nt avavanglasse ümberpaigutamise piirang. Kaebaja ei nõustu, et tema ohutase on hinnatud kõrgohtlikuks, kui varasemalt on ta Tartus Vanglas viibimise ajal hinnatud alati ohtlikuks. Kaebaja viitab mh kuritegelikku ühendusse mitte kuulumisele ning kuriteo kaasosaliste ohutasemetele. KOHTU SEISUKOHT
  12. Kaebaja vaidlustab kaebaja riskihinnangus märgitud ohutaset (s.o kõrgohtlik). Halduskohtu hinnangul puudub kaebajal õigus eraldiseisvalt vaidlustada riskihinnangus märgitud ohutaset.
  13. Riskihinnang ei ole faktiväide, vaid prognoosotsustus.
  14. Reeglina individuaalset täitmiskava või riskihindamist eraldiseisvalt vaidlustada ei saa, kuna tegemist on programmilise dokumendiga, millel vahetu mõju kinnipeetava õigustele puudub. Riskihindamine sisaldab üksnes hinnanguid asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad kinnipeetava ohtlikkusele, kuid riskihindamine ega selle tulemus ei tekita, muuda ega lõpeta otseselt kinnipeetava õigusi ega kohustusi. Kinnipeetava õigusi mõjutab vahetult vangla konkreetne tegevus, mida on kinnipeetaval õigus vaidlustada. Riskihinnang ei ole faktiväide, vaid prognoosotsustus. Riskihinnang iseseisvalt ei piira kaebaja õigusi. Vangla konkreetse keelava või piirava tegevuse vaidluse raames saab kohus hinnata, kas tegevuse aluseks olnud teave kaebaja ohtlikkuse kohta on loodud kooskõlas kehtiva õigusega. Kaebaja märgib, et riskihinnangu alusel võidakse piirata tema avavanglasse paigutamist. Halduskohtu hinnangul on kaebajal võimalik vaidlustada täitmiskavas märgitud ohtlikkuse tase koos vangla otsustusega, millega keeldutakse isiku avavanglasse paigutamisest või ennetähtaegsest vabastamisest (vt Tartu Ringkonnakohtu
  15. mai
  16. a otsus asjas nr 3-162033, p 14).
  17. Kuna põhinõudes puudub kaebajal kaebeõigus, ei oleks alust ka vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja ei ole välja toonud, et vaideotsus rikuks tema õigusi eraldiseisvalt, sõltumata vaide esemest.
  18. Eeltoodu tõttu tagastab halduskohus kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.