TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Haldusasja number 3-18-1225 Määruse kuupäev 18. september 2018 Kohtunik Kadri Palm Haldusasi Haljala valla taotlus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti trahv

) § 248 lg 1 kohaselt määrab kohus kohtulahendi või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Viidatud säte lubab kohtuotsuse süülise mittetäitmise eest trahvida menetlusosalist, kellele ettekirjutus on suunatud.

§ 177

lg 5 esimese lause järgi kehtib jõustunud kohtuotsus ka isiku kohta, kes on saanud pärast kaebuse esitamist menetlusosalise õigusjärglaseks.

1. Riigikohtu halduskolleegium on
2. mai
3. a kohtumääruses nr 3-3-1-11-14 selgitanud, et jõustunud kohtulahendi täitmata jätmine tähendab kohtulahendi resolutsioonis sisalduva ettekirjutuse täitmata jätmist. Seega saab kohus kohtulahendi täitmata jätmise eest trahvi määrata, kui selles süüdiolev menetlusosaline on jätnud täitmata kohtuotsuse resolutsioonis sisalduva ettekirjutuse (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-27-06, p 12). 13.

§ 162

lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt määrab kohus vajaduse korral otsuse resolutsioonis kindlaks otsuse täitmise tingimused ja esialgse õiguskaitsega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema arusaadav ja täidetav ka ilma otsuse muude osadeta (

§ 162lg 4).

1. Seega on otsuse keskseks osaks resolutsioon, milles kohus võtab kohtumenetluse tulemusena menetlusosalistele kohustusliku seisukoha kaebuse nõudes. Olukorras, kus kaebaja on kohtusse pöördunud kohustamiskaebusega (sh heastamis- ja keelamiskaebusega kui kohustamise eriliigiga) ning kohus rahuldab selle, loob kohustamisotsuse ettekirjutus vastustajale kohustuse seoses kaebaja poolt nõutava haldusakti või toiminguga. Tühistamisnõudega kohtusse pöördumisel ja sellise nõude rahuldamise korral lõpetab kohus haldusakti või –lepingu kehtivuse ning tühistamise korral loetakse fiktiivselt, et tühistatud haldusakt ei ole kunagi kehtinud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul trahvimäärusega sanktsioneeritav otsus, millega kohus on rahuldanud kohustamiskaebuse või selle eriliigi ehk millega kohus on teinud vastustajale ettekirjutuse toimingu sooritamiseks või sellest hoidumiseks.
2. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et asjas nr 3-16-797 tehtud Tartu Halduskohtu
3. detsembri
4. a kohtuotsus jõustus
5. jaanuaril 2017 ning see kehtib ka Haljala valla kui Vihula valla õigusjärglase kohta. Tartu Halduskohtu
6. detsembri
7. a kohtuotsusest nr 3-16-797 ilmneb, et kohus menetles Vihula valla kaebust PRIA
8. detsembri
9. a otsuse nr 17-6/409 tühistamise ja asja uueks läbivaatamiseks kohustamise nõudes. Kohtuotsuse resolutsioonist tulenevalt rahuldas kohus Vihula valla kaebuse osas, milles kaebaja nõudis PRIA
10. detsembri
11. a otsuse nr 17-6/409 p-de 2 ja 3 tühistamist, seejuures jäi nõue PRIA
12. detsembri
13. a otsuse nr 17-6/409 p 1 tühistamiseks läbi vaatamata ning kohustamisnõue rahuldamata. PRIA
14. detsembri
15. a otsuse nr 17-6/409 p-d 2 ja 3, mille peale esitatud tühistamiskaebuse kohus rahuldas, käsitlesid toetuse summas 11 791,28 euro tagasinõudmist 3 Vihula Vallavalitsuselt ning nimetatud summa võrra väljamaksmisele kuulunud toetuse summa vähendamist ja seega 22 307,09 euro väljamaksmise otsustamist.
16. Kohus möönab, et haldusorgani tegevus ei ole olnud nõuetekohane, kuid samas ei esine piisavaid aluseid PRIA suhtes rahatrahvi kohaldamiseks. Arvestades Tartu Halduskohtu
17. detsembri
18. a kohtuotsuse nr 3-16-797 resolutsiooni, ei sisalda kohtu hinnangul Tartu Halduskohtu otsus ettekirjutust, mille täitmata jätmist oleks võimalik rahatrahviga sanktsioneerida. Haldusasjas nr 3-16-797 pöördus kaebaja küll kohustamiskaebusega kohtusse, kuid kohus ei ole PRIA-le teinud ettekirjutust, mille täitmata jätmist saaks PRIA-le ette heita. Seepärast jätab kohus kaebaja taotluse PRIA-le rahatrahvi määramiseks rahuldamata.
19. Vastusena PRIA
20. augusti
21. a seisukohale, mille järgi trahvi määramist reguleerivad sätted ei näe ette menetluskulude jaotamist ja väljamõistmist, juhib kohus menetlusosalise tähelepanu, et PRIA seisukoha lükkab ümber mh Riigikohtu praktika, kus on jaatatud menetluskulude väljamõistmise võimalikkust trahvi määramise menetluses (vt nt Riigikohtu halduskolleegium
22. märtsi
23. a kohtumäärus asjas nr 3-17-643). Et

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, kuid PRIA ei ole kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 4