← Eesti

1-15-4671/294

Obsah (11)§ 3891§ 255§ 22§ 389§ 12§ 63§ 73§ 68§ 16§ 17§ 3762

1-15-4671 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2018. a Tallinn Kriminaalasja number 1-15-4671 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov, lii

§ 3891

lg 2, 3 - § 22 lg 3 ja

§ 255lg 1 järgi Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 16.

jaanuari

  1. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitajad Prokuratuur, kannatanu Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, süüdistatavate kaitsja vandeadvokaat Jaanus Tehver Martin Tuulik AIVAR BÄRG, isikukood 36608170225, Kriminaalkorras varem karistamata, Elukoht: XXX; XXX Prokurör Süüdistatavad KASPAR TARTO, isikukood 37902160243, Kriminaalkorras varem karistamata, Elukoht: XXX; Töökoht: XXX Kaitsja Vandeadvokaat Jaanus Tehver Kannatanu volitatud esindaja Merlin Paas Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a kohtuotsus Aivar Bärg’i ja Kaspar Tarto suhtes jätta muutmata ja süüdistatavate kaitsja, prokuröri ning kannatanu apellatsioonid rahuldamata. Määrata Advokaadibüroole Tehver & Partnerid (reg. number 10935306) seoses vandeadvokaat Jaanus Tehver’i poolt Kaspar Tarto’le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot (s.h. käibemaks). Jätta KrMS § 185 lg 2 teise lause alusel Kaspar Tarto apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riigi kanda. Määrata Aivar Bärgi valitud kaitsjale vandeadvokaat Jaanus Tehverile makstud mõistliku suurusega tasuks 2600 eurot (tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks), s.o kokku 3120 (kolm tuhat sada kakskümmend) eurot. Jätta KrMS § 185 lg 2 kohaselt apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud Aivar Bärgi kanda. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Aivar Bärgi ja Kaspar Tartot süüdistatakse

§ 22

lg 3 - 3891 lg 2 ja lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et nemad aitasid Marko Kalevile kaasa, tema poolt maksuhaldurile teadvalt O OÜ jaanuar – märts 2012.a valeandmeid sisaldavate käibedeklaratsioonide esitamisele, mille tõttu jäi deklareerimata 20% maksustatavat käivet 4 125 059,48 eurot ning tasumata käibemaksu 825 011,9 eurot. 1.

  1. Nimelt Aivar Bärg, olles OÜ S (reg.kood XXXXXXXX, juriidiline aadress XXX) juhatuse liige, kes äriseadustiku (RT I 1995, 26, 355; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) § 180 lg 1 ja § 183 tulenevalt on vastutav äriühingu juhtimise ja esindamise ning raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õiguse eest ning kes oli maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) § 8 lg-st 1 lähtuvalt kohustatud tagama OÜ S maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise, sh ka äriühingu tegevuse tõepärase arvestuse ning maksuhaldurile nõuetele vastavate maksudeklaratsioonide esitamise, organiseeris kütuse, mille tegelik omanik oli O OÜ (reg nr XXXXXXXX, juriidiline aadress XXX, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 20.09.2011 registreerimisnumbriga XXXXXXXXX, juhatuse liige Marko Kalev) aktsiisilaost väljaviimist viisil, millega jäeti O OÜ poolt käibemaks kütuse müügilt riigieelarvesse tasumata. 1.
  2. Kaspar Tartot süüdistatakse

§ 22

lg 3 – 3891 lg 2 ja lg 3 järgi selles, tema aitas variisikuid värvates Marko Kalevile kaasa, tema poolt maksuhaldurile teadvalt O OÜ jaanuar – märts 2012.a valeandmeid sisaldavate käibedeklaratsioonide esitamisele, mille tõttu jäi deklareerimata 20% maksustatavat käivet 4 125 059,48 eurot ning tasumata käibemaksu 825 011,9 eurot. Kaspar Tarto roll variisikute IS, VJ ja TJ värbamisel seisnes selles, et tema tegi neile kas ise või läbi Janno Simmeri ettepaneku asuda juhatuse liikmeks ettevõtetes (G OÜ, S OÜ, D OÜ ja B OÜ), mida kasutati maksupettuse toimepanemisel ja maksis neile selle eest sularahas rahalist tasu. Samuti tema organiseeris peale variisikute nõusoleku saamist asuda juhatuse liikmeks nende notari juurde mineku, leppis variisikuga kokku notari juurde minemise aja ja sõidutas neid sinna oma autoga, et variisikud saaks enda nimele vormistada äriühingud, mida hiljem kasutati Marko Kalevi jt poolt maksupettuse eesmärgil. Samuti käis tema koos IS, VJ ja TJ-ga krediidiasutustes (pangas), et variisikud saaks avada ettevõtetele, mida kasutati maksupettuse toimepanemiseks, arvelduskontod ja seejärel sai variisikutelt oma valdusesse arvelduskontodega seotud pin-kalkulaatorid koos pin koodidega, mille edastas seejärel ML-le. 2

(31)Samuti käis tema koos IS, VJ ja TJ-ga kodakondsus- ja migratsiooniametis ning tema korraldusel tegid variisikud endale id-kaardi, mille seejärel loovutasid koos pin- koodidega temale ja millised tema seejärel andis üle ML-le. Samuti tema korraldusel allkirjastas VJ ca 50 tühja A4 paberilehte, millised seejärel VJ andis temale üle ja mida hiljem kasutati Marko Kalevi jt poolt maksupettuse toimepanemisel näiliselt toiminud majandustehinguid kinnitavate dokumentide koostamisel. Samuti organiseeris Kaspar Tarto variisiku IS ja tema elukaaslase MM reisikulude (vähemalt 2000 eurot) ja igakuise elamiskulude tasumise, et IS koos elukaaslasega saaks 2012 suvest kuni 2013 kevadeni viibida Austraalias. Selle eesmärk oli takistada tema viibimist Eesti Vabariigis ja kohtumist maksuhalduri esindajatega seoses IS nimel olevate OÜ-dega G ja D, mis oleks suurendanud toimepandud maksupettuse ilmsikstulekut. Samuti organiseeris Kaspar Tarto variisiku VJ ja tema elukaaslase TT reisikulude ja elamiskulude tasumise, et isik saaks 2011 november - 2012 aprill viibida Hispaanias Tenerifel ja tegi sellel eesmärgil perioodil 06.01.2012-23.04.2012 sularahas sissemakseid (vähemalt 5360 eurot) TT arvelduskontole. Selle eesmärk oli takistada VJ viibimist Eesti Vabariigis ja kohtumist maksuhalduri esindajatega seoses VJ nimel oleva OÜ-ga B, mis oleks suurendanud toimepandud maksupettuse ilmsikstulekut. Eelnimetatud variisikud (IS, VJ, TJ) olid vajalikud selleks, et Marko Kalevi kontrollitud kütuse näilikus müügiahelas saaks nimetatud variisikute nimel teha äriühingute vahel tehinguid ning mille tulemusel oleks maksuhalduri võimalike etteheidete korral keerulisem äriühinguid G OÜ, S OÜ, D OÜ ja B OÜ seostada Marko Kaleviga. 1.3. Marko Kalev kütuse (diiselkütus ja bensiin) hulgimüüki, jättis O OÜ nimel käibemaksu õigesti deklareerimata ja tasumata. S OÜ aktsiisilaos, kus O OÜ hoiustas kütust (diiselkütus ja bensiin), müüdi 0% käibemaksumääraga kütus O OÜ-lt G OÜ-le (reg.kood XXXXXXXX, juhatuse liige ajavahemikul 15.12.2011 kuni 24.08.2012 IŠ), D OÜ-le (reg.kood XXXXXXXXXXX juhatuse liige ajavahemikul 19.01.2012 kuni 24.08.2012 IŠ) S OÜ-le (reg.kood XXXXXXXXXX, juhatuse liige ajavahemikul 05.04.2011 kuni 24.08.2012 TJ), s.o. reaalset majandustegevust mitteomavatele varifirmadele, mis olid Marko Kalevi kontrolli all. Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 11 lg 1 kohaselt on käive tekkinud või teenus on saadud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist: 1) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; 2) kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine. Et jätta mulje nagu kütus oleks üle antud G OÜ-le, D OÜ-le ja S OÜ-le vormistati fiktiivseid kütuse üleandmise akte. Aivar Bärgi korraldusel vormistas S OÜ laopidaja fiktiivsete kütuse üleandmise aktide alusel kütuse üleandmise G OÜ-le, D OÜ-le ja S OÜ-le. Seejärel, et G OÜ, D OÜ ja S OÜ saaks kütuse S OÜ aktsiisilaost välja viia, vormistati nimetatud ettevõtete nimel kooskõlastatult Marko Kaleviga kütuse väljastamise kinnitused omatarbeks, mille Aivar Bärgi juhtimisel S OÜ edastas Maksu- ja Tolliametile. Seejärel viidi G OÜ, D OÜ ja S OÜ nimel kütus S OÜ aktsiisilaost välja R OÜ (reg.kood XXXXXXXXXX juhatuse liige RP) kommertslattu. Vedelkütuse seaduse kohaselt peavad kütuse müügiga tegelevad ettevõtted omama majandustegevuste registris (MTR) registreeringut. Maksu- ja Tolliametil on õigus nõuda MTR-i kandmisel kütusekäitlejalt tagatist. Vedelkütuse seaduse kohaselt võis aktsiisiladu kuni 31.03.2012 lubada sellel isikul, kellel puudub vastava tegevusala märge, kütust väljastada tarbimisse vaid juhul, kui isik on esitanud aktsiisilaopidajale vastava kinnituse, et tarbimisse lubatavat kütust ei müüda, vaid kasutatakse omatarbeks. MTRi registreeringut ei nõuta, kui kütus võõrandatakse aktsiisilaos. Selleks, et vältida tagatise maksmise kohustust ja vältida S OÜ aktsiisilao tegevusloa ära võtmist vormistati S OÜ-st kütuse väljaviimisel kütuse väljaviimine omatarbeks. 3
(31)R OÜ kommertslaos vormistati üleandmise-vastuvõtmise aktidega pandilepingu alusel näilik kütuse üleandmine Z OÜ-le (reg.kood XXXXXXXXXXX, juhatuse liige IS), millel samuti puudus reaalne majandustegevus ja mille juhatuse liige ja ettevõtet näilikult esindanud isik JM olid variisikud, kes Z majandustegevust reaalselt ei juhtinud ja tehingutest midagi ei teadnud. Z OÜ nimel deklareeriti maksuhaldurile 20% maksumääraga müüki, kuid tasumisele kuulunud summa jäeti riigieelarvesse tasumata. R OÜ kommertslaos vormistati kütuse üleandmine Z OÜ-lt suures osas B OÜ-le (reg.kood XXXXXXXXXXX), juhatuse liige ajavahemikul 04.08.2011 kuni 24.08.2012 VJ, kes B OÜ majandustegevusega kursis ei olnud ja kelle nimel tehti näilikke tehinguid Marko Kalevi huvides. B OÜ nimel liikus kütus edasi müügiahela lõppklientidele. Samuti liikus B OÜ nimel kütus edasi näilikult läbi F OÜ (reg.kood XXXXXXXXXXX, juhatuse liige ajavahemikul 19.01.2010 kuni 28.03.2012 KN), milline ettevõte oli samuti Marko Kalevi sisulise kontrolli all, tegelikele kütuse müügiahela lõppklientidele. O OÜ näiliku müügiahela lõppklientideks olid muuhulgas O OÜ, J AS, OÜ M, OÜ T, OÜ R. B OÜ, F OÜ ja müügiahela lõppklientide vaheliste tehingute kohta koostatud arvetel oli kütuse müük näidatud 20% käibemaksumääraga. KMS § 15 lg 3 p 12 kohaselt on käibemaksumäär 0% aktsiisikaupadega teostavate tehingute puhul, kui tehinguga ei kaasne kauba aktsiisilaost väljatoimetamist. KMS § 3 lg 6 p 6 sätestab, et ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba omanik peab maksma käibemaksu tema poolt aktsiisikauba aktsiisilaost väljatoimetamisel ilma aktsiisikauba võõrandamiseta. KMS § 15 lg 1 sätestab, et käibemaksumäär on 20 % maksustavast väärtusest. Tulenevalt eeltoodust kuulub O OÜ poolt näilikult variettevõtetele G OÜ-le, D OÜ-le ja S OÜ-le müüdud kütus maksustamisele 20% maksumääraga, sest kogu näilik müügiahel oli O OÜ huvides ning Marko Kalevi kontrolli all. G OÜ-le, D OÜ-le ja OÜ-le S müüdud kütus viidi aktsiisilaost välja ja müüdi lõppklientidele. O OÜ ja tegelike lõppklientide vahelises näilikus müügiahelas kasutatud juriidilistele isikutele ainult näidati fiktiivsetel dokumentidel kütuse müüki ja liikumist, seda neile sisuliselt müümata. O OÜ oleks pidanud deklareerima 20% määraga müüki, kuna kaupa ei müüdud arvetel kajastatud äriühingutele omatarbeks, vaid viidi maksukohustuslase enda teadmisel ja organiseerimisel aktsiisilaost välja kolmandatele isikutele. Sellest tulenevalt ei olnud O OÜ-l õigus kajastada 0% määraga müüki G OÜ-le, D OÜ-le ja S OÜ-le, kütuse müümine neile omatarbeks oli näilik. Kokku on Marko Kalev jaanuaris, veebruaris ja märtsis 2012 O OÜ käibedeklaratsioonides deklareerinud 0% maksumääraga müüki summas 3 432 438,94 eurot, mille hulgas deklareeriti osaliselt müügitehingud D OÜ-le, G OÜ-le ja S OÜ-le. Kohtueelse menetluse käigus kogutud andmetest, ülaltoodud maksetest ja arvetest on perioodi jaanuar 2012 kuni märts 2012 müük G OÜ-le, D OÜ-le ja OÜ-le S kokku 4 125 059,48 eurot, mis oleks pidanud olema maksustatud 20% maksumääraga. KMS § 24 lg 1 kohaselt peab isik maksukohustuslasena registreerimise päevast alates täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvutatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Marko Kalev jättis mh Aivar Bärgi ja Kaspar Tarto kaasabil deklareerimata jaanuaris, veebruaris ja märtsis 2012 O OÜ 20% määraga maksustatavat käivet summas 4 125 059,48 eurot ja sellelt arvestatud käibemaksu summas 825 011,9 eurot. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes O OÜ raamatupidamisest on Marko Kalev deklareerinud O OÜ maksudeklaratsioonides 0% määraga maksustatavat käivet vääralt enam 2649327,85 eurot G OÜ, D OÜ ja S OÜ tehingutelt. 4
(31)Seega süüdistatakse Aivar Bärgi selles, et ta aitas kaasa Marko Kalevile ja O OÜ-le maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamisele maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tõttu jäi maksudena laekumata 825 012 eurot, millega pani toime

§ 22lg 3- § 3891 lg 2 ja lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

01.01.2011 kuni 31.12.2014 kehtinud

§ 389

-1 lg 2 järgi oli selline tegevus karistatud kui laekumata jäi vähemalt 320 000 eurot. Alates 01.01.2015 on samasugune tegevus karistatud

§ 389

-1 lg 2 järgi, kui tegemist on eriti suure kahjuga (üle 400 000 eur) vastavalt

§ 12-1 p 3 järgi.

Kaspar Tarto kasutamine variisikute värbamisel oli vajalik, et variisikud ei oskaks nimetada ega omaks kokkupuudet faktiliste äriühingute juhtidega. Seega hõlbustas Kaspar Tarto oma tegevusega Marko Kalevi poolt kuriteo toimepanemist ja see on käsitletav ainelise kaasabina. Seega süüdistatakse Kaspar Tartot selles, et ta aitas kaasa Marko Kalevile ja O OÜ-le maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamisele maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tõttu jäi maksudena laekumata 825 012 eurot, millega pani toime

§ 22lg 3- § 3891 lg 2 ja lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

01.01.2011 kuni 31.12.2014 kehtinud

§ 389

-1 lg 2 järgi oli selline tegevus karistatud kui laekumata jäi vähemalt 320 000 eurot. Alates 01.01.2015 on samasugune tegevus karistatud

§ 389

-1 lg 2 järgi, kui tegemist on eriti suure kahjuga (üle 400 000 eur) vastavalt

§ 12-1 p 3 järgi.

2. Samuti süüdistatakse Aivar Bärgi ja Kaspar Tartot

§ 255

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – vähemalt kolmest isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegelikku ühendusse kuulumises, mis tegutses 2011 aasta juulist kuni vähemalt 2012 aasta märtsi lõpuni ja mis oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on suunatud

§ 3891

lg 2 järgi teise astme kuritegude toimepanemisele, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat. Aivar Bärg ja Kaspar Tarto kuulusid kuritegelikku ühendusse, mille eesmärgiks oli pakkuda käibemaksu tasumata jätmise läbi odavamalt kütust ning teenida seeläbi kuritegelikku tulu. Kütuse müümiseks kirjeldatud skeemi järgi oli Marko Kalevil loodud konkreetsete isikutevaheliste ülesannete jaotusega kuritegelik ühendus, kus rollide jaotus oli järgnev. Marko Kalevi ülesandeks oli kogu müügiahela juhtimine, tema andis korraldusi Aivar Bärgile, RPle, ML-le ja Sven Soesonile. Marko Kaleviga kooskõlastati tehinguid ja toiminguid, tema otsustas kuritegeliku ühenduse poolt kasutatud juriidiliste isikute nimel olulisemad küsimused. Marko Kalev oli ise O OÜ juhatuse liige ja korraldas igapäevaselt selle ettevõtte nimel tegevust, samuti oli Marko Kalev OÜ P juhatuse liige, mida kasutati maksupettusega saadud rahaliste vahendite väljavõtmiseks. Samuti tasus Marko Kalev kuritegelikku ühendusse kuuluvatele isikutele rahalisi vahendeid nende tegevuse eest. 2.1. Kaspar Tarto ja Janno Simmeri ülesandeks oli värvata ja juhendada variisikuid. Variisikuteks värbasid Janno Simmer ja Kaspar Tarto IŠ, TJ, VJ. Nemad organiseerisid variisikute vormistamise äriühingute juhatuse liikmeteks, juhendasid variisikuid pangakontorites äriühingutele pangakontode avamisel, juhendasid variisikuid ja organiseerisid fiktiivsete lepingute sõlmimise. Samuti oli nende ülesandeks tekitada võimalus anda värvatud variisikute nimel allkirju, mis võimaldas näilikult nende nimel fiktiivseid tehinguid teha. Samuti oli nende ülesandeks muuta värvatud variisikute kättesaamine maksuhaldurile raskemaks, organiseerides selleks värvatud isikute viimise välismaale ja tasudes värvatud variisikute VJ ja IŠ elamiskulude eest välismaal. 5

(31)2.
  1. Aivar Bärgi ülesandeks oli korraldada tööd OÜ-s S. Osaliselt oli Aivar Bärgi töökohaks aadressil XXX, Tallinn asuv kontoriruum. Aivar Bärg on OÜ S juhatuse liige. Aivar Bärgi ülesandeks oli korraldada XXX terminali tööd. OÜ S aktsiisilaos toimus kütuse omaniku vahetus O OÜ-lt anti kütus üle varifirmadele, kelle nimelt viidi kütus aktsiisilaost omatarbeks välja. Aivar Bärgi ülesandeks oli ka ühenduse toetamine kütusevaldkonna tehnilise ja spetsiifilise oskusteabega, mis olid vajalikud kütuseterminalide toimimiseks. 2.
  2. Seega Aivar Bärg ja Kaspar Tarto kuulusid vähemalt kolmest isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mis oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud

§ 3891

lg 2 sätestatud teise astme kuritegude toimepanemisele, millega panid toime

§ 255lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu otsus

  1. Harju Maakohtu
  2. jaanuari 2018.a. otsusega mõisteti Aivar Bärg süüdi

§ § 22 lg 3 –

§ 3891

lg 2, 3 ja § 255 lg 1 järgi ning kohaldades

§ 63

lg 1 sätteid karistati vangistusega 3 aastat.

§ 73

lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Aivar Bärg ei pane 3aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Sama otsusega mõisteti Kaspar Tarto

§ 22

lg 3 -

§ 3891lg 2, 3 järgi õigeks.

Kaspar Tarto mõisteti süüdi

§ 255

lg 1 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat.

§ 68

lg 1 alusel loeti Kaspar Tarto poolt kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 24.09.2012.a kuni 10.01.2013.a, s.o 3 kuud 17 päeva karistusest kantuks ja määrati, et kandmata karistus on 2 aastat 8 kuud 13 päeva vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel jäeti Kaspar Tartole mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Kaspar Tarto ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Mõisteti VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja § 1045 lg 4 alusel Aivar Bärg’ilt välja solidaarselt Harju Maakohtu 16.03.2016 otsusega (kriminaalasi nr 1-16-325) süüdi mõistetud Marko Kaleviga Eesti Vabariigi kasuks 1 110 023.52 eurot, sh intress 285 011.62 eurot. Jäeti Aivar Bärg’i mittevaralise kahju nõue summas 3000 eurot rahuldamata. Mõisteti Aivar Bärgilt välja riigituludesse: - KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha - 1250 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud kaitsjatasu – 5856 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrati Aivar Bärgil kriminaalmenetluse kulude kogusummas 7106 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul järgmiselt: esimesel 11 kuul tasuda igas kuus 592.17 eurot,

  1. kuul 592.13 eurot. Mõisteti Kaspar Tartolt välja riigituludesse: - KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha – 1250 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud kaitsjatasudest (5870.40 eurost) ½ 2935.20 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati Kaspar Tartol kriminaalmenetluse kulude kogusummas 4185.20 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul järgmiselt: esimesel 11 kuul tasuda igas kuus 348.77 eurot,
  2. kuul 348.73 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti ekspertiisitasu 359 eurot (IX tõendite kd lk 26) ja Kaspar Tarto määratud kaitsjale määratud kaitsjatasudest 2935.20 eurot (5870.40 – 2935.20) ja tunnistajatele makstud päevaraha ning sõidu- ja ööbimiskulud kokku 293.39 eurot riigi kanda. KrMS § 181 lg 1 alusel määrati hüvitada Eesti Vabariigi eelarvelistest vahenditest Kaspar Tartole seoses

§ 22

lg 3 –

§ 3891lg 2,3 järgi esitatud süüdistuses õigeksmõistmisega tema poolt 6

(31)valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasust (14400 eurot, sh. käibemaks) ½ , s.o. 7200 eurot. ESITATUD APELLATSIOONID Prokuröri apellatsioon 4. Prokuratuuri apellatsioonis vaidlustatakse Harju Maakohtu 16.01.2018 otsus osas, millega Kaspar Tarto mõisteti

§ 3891lg 2, 3 § 22 lg 3 süüdistuses õigeks.

Prokurör leiab, et maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõige kohaldamine on kaasa toonud süüdistatava alusetu õigeksmõistmise. 4.1. Maakohus leidis, et kuigi Kaspar Tarto tegevuses seonduvalt IŠ ja VJ variisikuteks värbamisega on tuvastatav kaasaaitamise objektiivne külg, siis subjektiivne külg (tahtlus täideviimise põhiteole) on tõendamata. Seonduvalt TJ variisikuks värbamisega leidis aga kohus, et tõendamata on ka kaasaaitamisteo objektiivne külg. Nendel põhjustel mõistis maakohus Kaspar Tarto maksukuriteole kaasaaitamises täielikult õigeks. Maakohus möönis otsuses, et Kaspar Tarto pidi variisikuid (IS ja VJ) värvates aru saama sellest, et mingisugust maksupettust nende (variisikute ja varifirmade) abil toime pannakse. Kuna aga tal puudus detailsem teadlikkus, milles Marko Kalevi poolt toimepandav maksukuritegu seisnes, millises ulatuses ja milline firma maksupettust kavatseb toime panna, siis on tema tahtlus selles osas tuvastamata. Samuti leidis kohus, et kuna ei ole tuvastatud ja tõendatud see, et millised teadmised olid Kaspar Tartol kütuse omatarbega seoses, kui palju ta tundis käibemaksuseadust ja vedelkütuse seadust, kas ta oli teadlik sellest, et kütuse ostmisel aktsiisilaos ei pea maksma 20%-list käibemaksu, siis ka need välistavad tema kui kaasaaitaja nö kahekordse tahtluse. Prokuröri hinnangul on maakohus omistanud kaasaaitaja Kaspar Tarto tahtluse (mis puudutab täideviija põhitegu) tuvastamiseks liiga kõrgeid tõendamisstandardeid. Prokuröri hinnangul maksukuriteole kaasaaitaja peab vähemalt kaudse tahtluse vormis möönma võimalust, et täideviija paneb tema abil toime maksukuritegu, mitte aga seda, et ta teaks konkreetselt kas tema (kaasaaitaja) teopanusega pannakse toime

§ 3891

koosseisu esimene või teine alternatiiv (kas maksukohustuse vähendamine või tagastusnõude tekitamine). Sellise nõude esitamine maksukuriteo kaasaaitajale eeldaks juba seda, et ta omab väga detailset ülevaadet maksukuriteo täideviija maksuarvestusest ja deklaratsioonidele kantud valeandmetest, kuid see ei oleks kooskõlas mh Riigikohtu enda seisukohtadega, et kaasaitaja peab kuriteosündmust ette nägema selle ebaõigussisu olulisemates joontes (st, et kaasaaitaja poolt värvatud variisikutega pandi toime just maksupettust, mitte aga näiteks liisingkelmust vms). Samuti ei pea maksukuriteole kaasaaitaja puutuma ise vahetult kokku valeandmeid sisaldavate maksudeklaratsioonidega ning samuti sellele eelnenud maksuarvestuse ja raamatupidamisega. Piisab sellest, kui kaasaaitaja teopanus avaldab mõju põhjusliku seose ahela arengule ja toetab selle arengut ning kaasaaitaja vähemalt kaudse tahtluse vormis saab sellest ka aru. Seetõttu ei ole Kaspar Tarto tahtluse tuvastamisel olulised need asjaolud, mis puudutavad käibemaksuseaduse ja vedelkütuse seaduse tundmist või omatarbeks aktsiisilaost kütuse väljastamisega seotud regulatsiooni. 4.2. Prokurör on jätkuvalt seisukohal, et Kaspar Tarto teadis detailselt, millega tema poolt värvatud variisikute nimel olevad variettevõtted tegelevad. Kohus on oma otsuses ka mitmed neid kinnitavaid asjaolusid ka õigesti tuvastanud. Esiteks viitab kohus õigesti tunnistajate ütlustele, et Kaspar Tarto juba variisikuid värvates rääkis neile, et nende nimel olev ettevõte hakkab tegelema kütuseäriga, sh omatarbeks soetatud kütuse müügiga. DV (keda Kaspar Tarto üritas värvata, kuid kes ei olnud nõus variisikuks hakkama) kohtuistungil antud ütlustest tulenes, et töö pidi seisnema mingi kütusega seonduva firma tegemises 7

(31)ja siis lihtsalt allkirjade panemises. IŠ kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et kõik need firmad, mis tema nimele vormistati, pidid tegelema kütusega selliselt, et kütust ostetakse enda tarbeks ja siis müüakse edasi. VJ kohtuistungil antud ütluste järgi pidi ettevõte, mis tema nimele kirjutati, tegelema kütusega. Samuti on oluline ära märkida, et Kaspar Tarto poolt värvatud variisikute IŠ ja TJ ettevõtted G, D ja S olid esimesed lülid pikas pettuseskeemis, kes tegid esimeste lülidena näilisi tehinguid maksukuriteo täideviijaga O OÜ-ga (juhatuse liige Marko Kalev). Samuti just Kaspar Tarto oli see, kes organiseeris variisikud O OÜ kontorisse (XXX) lepinguid allkirjastama- seega pidi Kaspar Tarto ise saama samuti eelnevalt detailset infot selle kohta, kuhu ja milleks on variisikuid vajalik toimetada. Samuti on maakohus õigesti tuvastanud, et Kaspar Tarto korraldas variisikute IŠ ja VJ nö pakkumineku erinevatesse välisriikidesse just sellel eesmärgil, et maksuamet ei saaks variisikuid seoses nende nimel olevate ettevõtetega küsitleda ning tasus neile selle eest märkimisväärselt suuri summasid (elamiskulud + sõidukulud). Ka see viitab otseselt sellele, et ta pidi olema teadlik variisikute nimel toimepandud maksupettustega. Seega Kaspar Tarto pidi teadma, et maksualast kuritegu pannakse toime seoses kütuseäriga. 4.3. Prokurör ei nõustu maakohtu seisukohaga, et ei ole tõendatud Kaspar Tarto poolt TJ värbamise teo objektiivne külg, st ei ole tõendatud, et TJ värbamisega OÜ S juhatuse liikmeks oleks olnud seotud Kaspar Tarto. Tõsi on see, et TJ ei kinnitanud erinevalt teistest variisikutest, et tema värbamisega oleks olnud seotud Kaspar Tarto. 29.02.2016 on TJ kohtus kinnitanud, et „Kunagi mingil sõbral oli abi vaja, et mingi firma minu nimele teha. Tulin lihtsalt vastu talle ja nii ta läks“. Seega ei ole vaidlust selles, et ka TJ näol oli tegemist variisikuga, kes sarnaselt IŠ-le ja VJ-le tema nimel olevast ettevõttest midagi sisuliselt ei teadnud. Samas on TJ kohtus kinnitanud, et tunneb Kaspar Tartot, samuti Janno Simmerit ning on nendega aeg-ajalt kokku puutunud. Samas leiab prokurör, et isegi kui variisik TJ ise ei kinnitanud Kaspar Tarto seotust enda värbamisega, mille põhjus ja motiiv ei ole antud juhul oluline, siis on asjas kogutud muid tõendeid, mis lubavad kogumis jõuda järeldusele, et Kaspar Tarto oli seotud TJ variisikuks värbamisega ja pani sellega toime ka maksukuriteole kaasaaitamise. Esiteks tõendab modus operandi seda, et TJ värbamise taga pidi olema Kaspar Tarto ja Janno Simmer. Maakohus on lugenud tõendatuks selle (objektiivselt), et Kaspar Tarto oli seotud IŠ ja VJ värbamisega (kes seda ka kinnitasid). TJ ja OÜ S täitsid maksupettuse skeemis täpselt seda rolli, mida varasemalt olid teinud IS ja tema ettevõtted G ja D. OÜ S positsioon maksupettuse skeemis oli täpselt sama, mis varasemalt IS ettevõtetel OÜ G ja D ning OÜ S võeti maksupettuse täideviijate poolt kasutusele peale seda kui varasemaid varifirmasid oli juba mõnda aega kasutatud ning sooviti välja vahetada. Samuti pidi TJ loovutama oma id-kaardi koos paroolidega, mida kasutati hiljem tema nimel sõlmitud dokumentide allkirjastamisel. Seega on loogiline ja eluliselt usutav, et kõikide variisikute värbamisega (sh TJ) tegelesid samad isikud - Kaspar Tarto. Teiseks aga tõendab Kaspar Tarto seost nii TJ/ OÜ-ga S kui ka antud maksupettusele kaasaaitamisega laiemalt jälitustegevuse käigus pealtkuulatud telefonikõned 13.03.2012 kell 10:20 ja 16:38 (uuritud 14.03.2016 istungil), kus Kaspar Tarto ja KL omavahel vestlevad ning kus Kaspar Tarto soovib OÜ S, mille juhatuse liige on TJ, nimel minna L juurde lepingut sõlmima (L oli O esindaja). Kaspar Tarto viitab telefonikõnes ka sellele, et ta tahaks teha lepingu ka Rakvere ja teistega (27.06.2013 jälitusprotokolli lk 264-265). Asjas on uuritud OÜ OK O ja S OÜ (esindaja TJ) vahel sõlmitud kütuse müügilepingut kuupäevaga 13.03.2012, samuti käendusleping 13.03.2012 TJ ja O vahel summas 500 000 eurot. Seega kuupäevaliselt langeb nii telefonikõne kui ka lepingu sõlmimise aeg kokku. Samuti on TJ kinnitanud ka kohtus ülekuulamisel, et käis Stockmanni vastas mingit lepingut sõlmimas (O kontor asus XXX Tallinn Stockmanni vastas). Kuna Kaspar Tartot ei olnud võimalik maakohtus küsitleda (vt täpsemalt 27.04.2016 protkolli), siis ei olnud võimalik ka nimetatud telefonikõnede kohta tema versiooni teada saada. 8
(31)4.
  1. Kokkuvõtvalt asub prokurör seisukohale, et apellatsioonis nimetatud rikkumised on kaasa toonud Kaspar Tarto suhtes osaliselt põhjendamatu kohtuotsuse tegemise maakohtu poolt, mistõttu esineb seaduslik alus selle tühistamiseks. Samuti leiab apellant, et tõendid, mis on kohtueelses menetluses kogutud ja kohtus uuritud, on piisavad, et Kaspar Tarto temale esitatud maksukuriteo kaasaaitamise süüdistuses süüdi tunnistada ning vastavalt toimepandule tuleb teda ka karistada. Samuti tuleb temalt välja mõista Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud tsiviilhagi ning apellatsiooni rahuldamise korral ka menetluskulud selles ulatuses, mis maakohus jättis riigi kanda. 4.
  2. Prokurör palub tühistada Harju Maakohtu 16.01.2018 kohtuotsus Kaspar Tarto õigeksmõistmises

§ 3891

lg 2, 3 § 22 lg 3 järgi, teha selles osas uus otsus ja mõista ta nimetatud kuriteos süüdi; Mõista Kaspar Tartole

§ 3891

lg 2, 3 § 22 lg 3 ettenähtud teo eest karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat.

§ 63

lg 1 alusel mõista talle lõplikuks karistuseks 3 aasta pikkune vangistus mis jätta

§ 73

alusel täielikult täitmisele pööramata kui ta ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kaitsja apellatsioonid 5. Süüdistatava Kaspar Tarto kaitsja vandeadvokaat Jaanus Tehver vaidlustas maakohtu otsuse Kaspar Tarto suhtes järgmistes osades: a) osas, millega Kaspar Tarto mõisteti süüdi

§ 255

lg 1 järgi ja kohaldati karistus selle kuriteo toimepanemise eest;

  1. b)osas, millega Kaspar Tartolt mõisteti välja menetluskulud;
  2. c)osas, millega jäeti riigilt Kaspar Tarto kasuks välja mõistmata Kaspar Tarto poolt kantud menetluskulud (valitud kaitsjale makstud tasu). 5.1. Kaitsja leiab, et maakohus on Kaspar Tarto süüdimõistmise aluseks olevad asjaolud ebaõigesti tuvastanud ning on seejuures valesti kohaldanud materiaalõigust ja oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Kaitsja leiab, et maakohtus uuritud tõendid ei võimalda teha järeldusi, millele maakohus on oma süüdimõistva otsuse rajanud. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et Marko Kalev ja tema kontrolli all olnud reaalselt tegutsenud äriühingute juhatuse liikmed Aivar Bärg (S OÜ juhatuse liige) ja Reimo Piirsalu (R OÜ juhatuse liige) ning nendele lisaks Janno Simmer, Kaspar Tarto, ML ja Sven Soeson moodustasid kuritegeliku ühenduse, milline alustas tegevust 2011.a. suvel.

§ 255lg 1 sätestatud kuritegu peab olema toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega.

Kaitsja leiab, et käesolevas kaasuses puudub tõenduslik alus järeldamaks, et Kaspar Tarto teadis kuritegeliku ühenduse olemasolust ja omas vähemalt kaudset tahtlust sellesse kuulumise suhtes.

§ 255lg 1 sätestatud tegu on vältav süütegu ning seega kuulub tõendamisesemesse ka kuriteo toimepanemise aeg (Kr

MS § 62 p 1). Antud juhul ei selgu maakohtu otsusest Kaspar Tartole inkrimineeritud

§ 255lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise aeg.

Seega on maakohus jätnud olulise tõendamiseseme asjaolu tuvastamata ja otsuses kajastamata, mis on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2 järgi. 5.2. Maakohus märkis otsuses, et "vaatamata sellele, et kohtul puudusid tõendid selle kohta, kui detailselt ja konkreetselt Kaspar Tarto teadis toimepandavatest maksukuritegudest, pidas ta siiski võimalikuks varifirmade kaasabil maksukuritegude toimepanemist Marko Kalevi poolt ja möönis neid". Kaitsja leiab, et kohtu järeldus, mille kohaselt pidas Kaspar Tarto võimalikuks varifirmade kaasaabil maksukuritegude toimepanemist Marko Kalevi poolt ja möönis neid, mitte kuidagi põhjendatud. Otsusest ei selgu, millised on need asjaolud, millest kohus järeldas nimetatud kaudse tahtluse tunnuste olemasolu Kaspar Tarto tegevuses, ning millistele tõenditele maakohus seejuures tugines. Mitte ühestki käesolevas asjas uuritud tõendist ei nähtu, et Kaspar Tarto pidas võimalikuks enda kuulumist kuritegelikku ühendusse ning möönis seda. Kuriteo subjektiivse külje tuvastamise 9

(31)osas on kohtuotsus jäetud põhjendamata (mis on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2 järgi) ning ühtlasi on kohus seejuures ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi (

§ 16

lg 4 ja

§ 255lg 1 koostoimes).

Kaitsja rõhutab, et Kaspar Tarto ei tundnud üldse Marko Kalevit, s.t. ta ei olnud teadlik sellise isiku olemasolust - järelikult ei saanud Kaspar Tarto ka kuidagi pidada võimalikuks maksukuritegude toimepanemist Marko Kalevi poolt ja neid möönda. Lisaks sellele on vaieldamatu, et mistahes isiku poolt maksukuritegude toimepanemise võimalikuks pidamine ja selle möönmine ei saa tähendada kuritegelikku ühendusse kuulumise toimepanemist kaudse tahtlusega.

§ 255

lg 1 sätestatud kuriteo subjektiivse külje tuvastamine eeldab, et kohus loeb tõendatuks selle, et süüdistatav pidas võimalikuks enda kuulumist kuritegelikku ühendusse, ja möönis seda. Sellist asjaolu maakohus otsuses tuvastanud ei ole. Selleks, et pidada võimalikuks enda kuulumist kuritegelikku ühendusse, on kaitsja arvates vältimatu eeltingimus, et isik teab sellise kuritegeliku ühenduse olemasolust, millesse kuulumist talle ette heidetakse. Vastav teadmine kuulub kuriteo toimepanemise asjaoluna tõendamisesemesse ja tuleb kohtuotsuses tuvastada. Käesolevas kaasuses ei ole maakohus tuvastanud, et Kaspar Tarto teadis midagi sellise kuritegeliku ühenduse olemasolust, millesse kuulumine on talle inkrimineeritud. Sellise teadmise kohta puuduvad mistahes tõendid. Siinkohal on oluline rõhutada, et kui süüdistuse kohaselt oli tegemist maksukuritegude toimepanemisele suunatud kuritegeliku ühendusega, siis eeldab teadmine sellise ühenduse olemasolust seda, et süüdistatav teadis nendest maksualaste õigusrikkumiste kvalifitseerivatest tunnustest, mis muudavad rikkumise kriminaalkorras karistatavaks (mitte iga maksuseadusest tuleneva kohustuse rikkumine ei kujuta endast II või I astme kuritegu).

§ 3891

ja § 3892 koosseise (sõnastuses, milles need kehtisid väidetava süüteo toimepanemise ajal ehk 2011-2012.a.) arvestades pidi Kaspar Tarto järelikult olema teadlik, et eksisteerib ühendus, mille tegevuse tagajärjel jääb riigile tasumata või tekitatakse riigile kahju vähemalt 100-kordses kuupalga alammääras ehk summas 29 000 eurot (

RS § 8 p 2). Lisaks sellele pidi Kaspar Tarto olema teadlik sellest, et väidetavalt eksisteerinud ühendusse kuulus vähemalt 3 isikut ning et ühendus oli püsiv ja isikutevahelise ülesannete jaotusega (

§ 255lg 1).

Sellise teadmise tuvastamiseks puuduvad kaitsja arvates mistahes tõendid. 5.3. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et "tähtsust ei oma asjaolu, kuidas Kaspar Tarto sattus kuritegelikku ühendusse, sest

§ 255lg 1 puhul omab tähtsust kuritegelikku ühendusse kuulumine".

Kaitsja märgib, et kuivõrd kuritegelikku ühendusse kuulumine peab seaduse järgi olema tahtlik tegu ning ühtlasi kuulub tõendamisesemesse selle kuriteo toimepanemise aeg (vältava kuriteo puhul algus ja lõpp), siis peab olema tuvastatud ka see, millistel asjaoludel sai alguse Kaspar Tarto kuulumine väidetavasse kuritegelikku ühendusse. Antud juhul selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole ning tõendeid, mis annaksid aluse selliseid asjaolusid tuvastada, ei eksisteeri. 5.4. Maakohus on otsuse tegemisel kaitsja seisukohad, et kriminaalasjas puuduvad tõendid, et Kaspar Tarto variisikute värbamisega tegeles täielikult tähelepanuta jätnud, sh pole võetud seisukohta kaitsja poolt esile ütluste vastuolude ja sellest johtuva tõendite ebausaldusväärsuse suhtes. IŠ ütluste ebausaldusväärsuse väite osas võttis kohus seisukoha ainult selles osas, et ei nõustunud kaitsja argumendiga selle kohta, et tunnistaja isikust (tegemist oli hasartmängusõltlasega) ei saa antud juhul järeldada tunnistaja ebausaldusväärsust. Samal ajal osutas kaitsja lisaks tunnistaja hasartmängusõltlaseks olemise faktile ka vastuoludele selle tunnistaja ütlustes ja ebakõladele teiste tõenditega - viimased aga jättis maakohus täielikult tähelepanuta. VJ ütluste vastuolulisuse osas leidis kohus vaid seda, et need ei anna alust isiku ütlusi tervikuna tõendina arvestamata jätta, kuid kaitsja hinnangut, et ei saa VJ vastuoluliste ütluste tõttu lugeda tuvastatuks VJ värbamist Kaspar Tarto poolt, jättis maakohus tähelepanuta. Janno Simmeri ütluste ebausaldusväärsuse väidet käsitles maakohus samuti üksnes osaliselt, jättes vastamata minu argumendile, et Janno Simmer püüdis kahtlustatavana ilmselgelt igati vähendada oma rolli 10

(31)kahtlustuse esemeks olnud kuriteos ja osutada peasüüdlastena teistele isikutele, sh Kaspar Tartole. Kokkuvõtvalt ei ole maakohus otsuses veenvalt põhjendanud seda, miks kohus ei nõustu kaitseväitega, et IŠ, VJ ja J. Simmeri ütlused ei saa olla aluseks selle fakti tuvastamisele, et Kaspar Tarto tegeles variisikute värbamise ja juhendamisega. Järelikult ei ole maakohus uurinud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ega ole oma otsust nõuetekohaselt põhjendanud. 5.
  1. Maakohtu otsuses on märgitud järgmist: "Asjaolu, et pangast saadud dokumendid, IŠ ID-kaardi koopia ja VJ ID-kaardi edastas ta ML-le, on tõendatud ML kohtueelses menetluses avaldatud ütlustega selle kohta, et tema allkirjastas IŠ ja VJ nimele väljastatud ID-kaartidega varifirmade nimelt kütuse üleandmise –vastuvõtmise akte, kinnitusi kütuse omatarbeks kasutamise kohta, väljastusvolitusi jne." Kaitsja leiab, et tsiteeritud maakohtu järeldus ei ole kooskõlas tõendiga, millele maakohus on tuginenud. ML ütlustest, mis kohtulikul uurimisel avaldati, saab järeldada seda, et teiste isikute IDkaardid ja paroolid sai ta Janno Simmeri käest. ML ütlused tõendavad seda, et variisikute värbamise ja nende dokumentide kasutamisega oli seotud Janno Simmer, mitte Kaspar Tarto. Fakti, et ML oma ütlustega ei kinnita Kaspar Tarto mistahes seotust variisikute värbamise ja juhendamisega, on maakohus otsuse tegemisel täielikult tähelepanuta jätnud. 5.
  2. Kaitsja väidab, et kriminaalasjas puuduvad mistahes tõendid järeldamiseks, et tõendamist on leidnud muuhulgas ka see, et Kaspar Tarto organiseeris VJ koos elukaaslasega 2011.a. novembris Tenerifele ja IŠ koos elukaaslasega 2012.a. suvel Austraaliasse, tasus nende reisikulud ja igakuised elamiskulud." Seega on tegemist järeldusega, mis pole rajatud tõenditele ning sellise järeldusega kohtuotsuse põhjendamine kvalifitseerub kaitsja hinnangul kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 järgi. 5.
  3. Kaitsja ei nõustu maakohtu konstateeringuga, et "ei ole oluline, et kõik kuritegeliku ühenduse liikmed ei tundnud kõiki". Selline konstateering ei saa olla piisav põhjendus mittenõustumiseks kaitsja argumendiga, et Kaspar Tarto tundis väidetava kuritegeliku ühenduse liikmetest ainult ühte isikut - ML - ning viimane omakorda pole oma ütlustes väitnud midagi, mis annaks aluse tuvastada, et ML kaasas Kaspar Tarto kuritegeliku ühendusse. Kaitseargument oli, et kuivõrd Kaspar Tarto kuritegelikku ühendusse kaasamine ML poolt ei ole tõendatud ning kuna ühtlasi on ka tõendatud, et ükski teine väidetavasse kuritegelikku ühendusse kuulunud isik Kaspar Tartot ei tundnud (ning tema ei tundnud omakorda neid isikuid), siis ei ole üldse tõendatud Kaspar Tarto kuulumine väidetavasse kuritegelikku ühendusse. Ilmselgelt ei saa kõnealust kaitseargumenti ümber lükata seisukohaga, mille kohaselt polevat oluline, et kõik ühenduse liikmed ei tundnud kõiki. 5.
  4. Kaitsja kokkuvõtvalt leiab, et Kaspar Tarto süüdimõistmise osas oli kohtulik uurimine maakohtus lubamatult ühekülgne ja puudulik. Eelkõige väljendub nimetatud rikkumine selles, et maakohus ei ole otsuses analüüsinud kõiki Kaspar Tarto tegevust puudutavaid tõendeid kogumis, võttes arvesse nendes ilmnevaid vastuolusid ja asjaolusid, mis seavad kahtluse alla ütluste usaldusväärsuse tõendina. Lisaks sellele on maakohus

§ 255

lg 1 tunnuste tuvastamisel sisuliselt piirdunud üksnes nn värbamistegude tuvastamisele, jättes aga tähelepanuta asjaolu, et

§ 255

lg 1 nõuab nii objektiivsest kui subjektiivsest küljest hoopis teistsuguste asjaolude tuvastamist. Sellest tulenevalt leiab kaitsja, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele KrMS § 338 p 1 alusel. 5.9. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 16.01.2018.a. kohtuotsus osas, milles Kaspar Tarto mõisteti süüdi

§ 255

lg 1 järgi, samuti menetluskulude jaotust puudutavas osas; 2) teha uus otsus, millega mõista Kaspar Tarto õigeks kõigis kuritegudes; 3) jätta menetluskulud riigi kanda; 4) mõista riigilt Kaspar Tarto kasuks välja hüvitis menetluskulude katteks maakohtu poolt mõistlikuks hinnatud ulatuses, s.o. summas 14 400 eurot. 11

(31)
  1. Süüdistatava Aivar Bärg’i kaitsja vandeadvokaat Jaanus Tehver leiab esitatud apellatsioonis, et maakohus on Aivar Bärgi süüdimõistmise aluseks olevad asjaolud ebaõigesti tuvastanud ning on seejuures valesti kohaldanud materiaalõigust ja oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Kaitsja leiab, et maakohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud tulenevalt asjaolust, et maakohtus uuritud tõendid koostoimes tõendite hindamise ja faktide tuvastamise reeglitega ei võimalda teha järeldusi, millele maakohus on oma süüdimõistva otsuse rajanud. 6.1.. Maksukuriteole kaasaaitamist puudutav osa 6.1.
  2. Aivar Bärgi süüdistati

§ 22

lg 3 – 3891 lg 2 ja lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et ta aitas Marko Kalevile kaasa, tema poolt maksuhaldurile teadvalt O OÜ jaanuar – märts 2012.a valeandmeid sisaldavate käibedeklaratsioonide esitamisele, mille tõttu jäi deklareerimata 20% maksustatavat käivet 4 125 059,48 eurot ning tasumata käibemaksu 825 011,9 eurot. Kaasaaitamistegu seisnes süüdistuse kohaselt selles, et Aivar Bärg, olles OÜ S juhatuse liige, organiseeris kütuse, mille tegelik omanik oli O OÜ, aktsiisilaost väljaviimist viisil, millega jäeti O OÜ poolt käibemaks kütuse müügilt riigieelarvesse tasumata. Kaitsja leiab, et esitatud süüdistuse alusel Aivar Bärgi süüdimõistmisel on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Kaasaaitamisteo määratlemisel on jäetud tähelepanuta, millised olid OÜ S seadusest tulenevad kohustused, ning sellest tulenevalt ka Aivar Bärgi seadusest tulenevad kohustused. Kaitsja leiab, et seadustest tulenevaid aktsiisilaopidaja kohustusi ja käesoleva kaasuse fakte hinnates on põhjendatud teha järeldus, et OÜ S ja Aivar Bärg täitsid oma kohustusi nõuetekohaselt ning et maksukuriteo tunnustele vastavad teod leidsid aset väljaspool OÜ S ja Aivar Bärgi vastutusala. Järelikult ei rikkunud Aivar Bärg ka süüdistuses viidatud ÄS § 180 lg 1 ja § 183 ega MKS § 8 lg 1 tulenevaid kohustusi. Aivar Bärgile ei ole alust ette heita mitte ühegi seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmist ega nõuetele mittevastavat täitmist. 6.1.2. Lisaks eeltoodule on oluline rõhutada, et OÜ S oli aktsiisilaopidajana ühtlasi lepingulises suhtes kütuseid hoiule andnud isikutega (äriühingutega) ning laopidajana ei saanud OÜ S omal algatusel seadusliku aluseta keelduda aktsiisilaost kütuse väljastamisest. OÜ S teavitas MTAt nii enne kütuse oma tarbeks väljastamist (edastades vastavad dokumendid maksuhaldurile e-posti teel ja oodates ära kinnituse, et dokumendid on kätte saadud) kui ka pärast jooksvalt (järgmisel tööpäeval) kõigist omatarbeks kütuse väljastamise juhtumitest, näidates ära kütuse saaja, koguse ja sihtkoha. Tulenevalt asjaolust, et (

  1. a)OÜ-l S ja Aivar Bärgil puudus nii seaduslik alus kui ka praktiline võimalus kontrollida seda, kas omatarbe kinnituse andnud äriühingud ka reaalselt kasutavad kütust oma tarbeks ning milliseid tehinguid ja toiminguid nimetatud äriühingud aktsiisilaost tarbimisse lubatud kütusega edasi teevad, ja (
  2. b)OÜ S ja Aivar Bärg esitasid MTA-le jooksvalt kõik andmed omatarbeks kütuste väljastamise kohta ja eeldasid VKS § 20 p 2, § 22 ja § 24 tuginedes, et maksuhalduril on võimalik eelviidatud kontrolli teostada, pidid OÜ S ja Aivar Bärg tuginema sellele, et maksuseaduste rikkumise ilmnemisel sekkub asjaga seotud isikute tegevusse MTA. Kuigi OÜ S oli kütuse väljastamisest maksuhaldurilt jooksvalt teavitanud alates 2012.a. jaanuari algusest, esitas maksuhaldur esmakordselt korraldused kütuste omatarbeks väljastamise peatamise kohta OÜ-le S alles 01.03.2012.a. (asjaolu, et alles 01.03.2012.a. korraldusega peatas MTA kütuse väljastamise G OÜ-le ja D OÜ-le, nähtub mh kohtutoimiku 11 kd lk 37 olevast skypevestlusest Aivar Bärgi ja RP vahel, millele maakohus viitab oma otsuse lk 35). Kaitsja leiab, et laopidajana ei olnud OÜ-l S ega Aivar Bärgil võimalust keelduda kütuste väljastamisest süüdistuses nimetatud äriühingutele enne MTA-lt vastava korralduse saamist ning see võimalus puudus isegi juhul, kui OÜ S ja/või Aivar Bärg oleksid teadnud, et kütuse omatarbeks kasutamise kinnituse on väljastanud nn varifirmad ning kinnitus ei vasta tõele. 12

(31)Eeltoodu valguses tuleb Aivar Bärgi tegevusele hinnangu andmisel kohaldada kaasaaitamise instituudi juurde kuuluvat nn neutraalse kaasabi põhimõtet, mida Riigikohus on sisustanud normatiivse omistamise kriteeriumi alusel. Riigi karistusvõimu alla ei peaks hõlmama sotsiaaladekvaatseid tegusid, mis ei loo ega suurenda õiguslikult taunitavat ohtu maksude maksmisest kõrvalehoidumiseks (vt RKKK 3-1-1-4-12 p 11-12). Selle põhimõtte kohaselt ei saa antud kaasuses aset leidnud OÜ S ja Aivar Bärgi tegevust, mis oli täielikus kooskõlas aktsiisilaopidaja seadusest tulenevate kohustustega ning mille puhul Aivar Bärgil puudus enne MTA sekkumist ka võimalus teisi käituda, maksukuriteole kaasaaitamise tunnused, sest põhiteo soodustamine ei ole Aivar Bärgile normatiivselt omistatav. Kaitsja leiab, et maakohus on süüdimõistva otsuse tegemisel seega materiaalõigust (

§ 3891ja § 22 lg 3) ebaõigesti kohaldanud.

6.1.3. Kaitsja leiab, et põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et Aivar Bärg teadis, et OÜ G, OÜ D ja OÜ S on varifirmad, kes tegelikult kütust oma tarbeks ei kasutanud. Samuti põhjendamatu on järeldus, et Aivar Bärg teadis, et OÜ-le S kütuse väljastamise aluseks olnud dokumendid (üleandmise-vastuvõtu aktid, väljastusvolitused, omatarbe kinnitused) olid fiktiivsed. Maakohus põhjendas sellist järeldust seisukohaga, et ainuüksi OÜ-le G 2012.a. jaanuaris, s.o. ühes kuus OÜ O poolt S aktsiisilaos üle antud ja hiljem R väidetavalt omatarbeks välja viidud kütuse kogus oli hiigelsuur – talvine, suvine diiselkütus ja bensiin kokku üle 2 miljoni tonni. Ei ole eluliselt usutav, et sellist kogust kütust kasutab üks firma ühe kuu jooksul oma tarbeks. Kaitsja arvates maakohtu põhjendus pole kooskõlas asjas kogutud tõenditega ega tegelike asjaoludega. Süüdistusakti ja kriminaalasjas uuritud dokumentaalsete tõendite kohaselt oli OÜ-le G 2012.a. jaanuaris aktsiisilaost väljastatud kütuste kogus mitte 2 miljonit tonni, vaid 2 115 831 kg ehk 2116 tonni. Vaieldamatult on ka 2116 tonni suur kogus, kuid iseenesest mitte selline, mille omatarbeks kasutamine oleks mõistlike eelduste korral igal juhul välistatud. Siinkohal tuleb arvestada, et kütuse kasutamine oma tarbeks ei ole ajaliselt piiratud, s.t. ühes kuus vastaval otstarbel omandatud kütust võib ettevõtja oma tarbeks kasutada kuitahes pika ajavahemiku jooksul. Seega ei saa maakohtu poolt viidatud kütuse kogusest teha põhjendatult järeldust, et Aivar Bärg pidi teadma, et OÜ G jt süüdistuses nimetatud äriühingud olid varifirmad ega kasutanud kütust oma tarbeks ja/või et OÜ-le S esitatud dokumendid (üleandmise-vastuvõtu aktid, väljastusvolitused, omatarbe kinnitused) olid fiktiivsed. Teiseks põhjendas maakohus eelnimetatud järeldusi viidetega suhtlusele OÜ S töötaja ER ja OÜ O esindanud isikute (KL, AS) vahel. Kaitsja leiab, et maakohtu poolt viidatud suhtluse fakt ja selle sisu ei tõenda Aivar Bärgi teadmist varifirmadest ega dokumentide fiktiivsusest. Siinkohal on oluline silmas pidada, et OÜ O oli OÜ S klient ehk aktsiisilaos kütuse hoiustanud isik. Olukorras, kus OÜ O esitas OÜ-le S korraldusi laos hoiustatud kütuse väljastamiseks (tarbimisse lubamiseks) kolmandatele isikutele, oli igati korrektne ja tavapärane, et vastava korraldusega seonduvate dokumentide puudulikkuse ilmnemisel pidid OÜ S töötajad suhtlema OÜ O esindajatega, sh selgitama, millised on dokumentides avastatud puudused ning kuidas peavad olema vormistatud dokumendid, et aktsiisilao pidaja saaks nende alusel OÜ O poolt soovitud toiminguid teha. Maakohtu otsuses taasesitatud suhtluse sisus ei ole midagi sellist, mis osutaks ER teadmisele varifirmade olemasolust ja/või dokumentide fiktiivsusest ning mida saaks ühtlasi omistada Aivar Bärgile. Maakohtu otsuses esitatud järeldus -- kuivõrd S laojuhataja teadis, et OÜ G ja OÜ D ei ole reaalselt tegutsevad firmad ja sellest omakorda tulenevalt sai aru, et kütus, mis S aktsiisilaost välja viidi, ei kasutata nende firmade poolt omatarbeks, on ilmselge, et seda teadis ka S juhataja Aivar Bärg -- ei ole põhjendatud. OÜ S laojuhataja (ER) ei teadnud nimetatud asjaoludest (uuritud tõendid sellise teadmise tuvastamiseks alust ei anna) ning järelikult ei saa ka Aivar Bärgile vastavat teadmist omistada. 13

(31)Maakohus leidis otsuses, et Aivar Bärg teadis, mis sai R OÜ lattu toimetatud kütusest edasi. Antud järeldust põhjendas maakohus RP ütlustega ning sellega, et "istudes R OÜ juhatuse liikme RPga Tallinnas XXX hoones samas kabinetis nr 431, kus nende lauad asetsesid vastakuti, ei ole kohtu jaoks usutav, et nad ei rääkinud omavahel kütuse liikumise teemal ja et ta ei kuulnud RP käest, et seal toimuvad sellesama kütuse omanikuvahetused ning et kütus tegelikult müüakse ja viiakse Rist välja lõpptarbijatele nagu T OÜ, O OÜ, R OÜ, J OÜ jt". Kaitsja arvates ei võimalda ei maakohtu poolt tsiteeritud ütlused ega ka fakt, et Tallinna kontoris viibides oli Aivar Bärgi töökoht samas kabinetis RPga, põhjendatult tuvastada Aivar Bärgi teadmisi kütuse edasise käitlemise kohta. Enamuse oma tööajast ei viibinud Aivar Bärg mitte Tallinna kontoris, vaid OÜ S tegevuskohas XXX külas (Ida-Virumaa) -- seda fakti tõendavad A. Bärgi ütlused 26.04.2016.a. kohtuistungil. RP ütlus selle kohta, et ta küsis Aivar Bärgilt selle kohta, kas kütuse omanikuvahetused terminalis on normaalsed ja sai jaatava vastuse, on täiesti neutraalne -- kütuse omanikuvahetused laos ongi laopidaja jaoks normaalne ja igapäevane nähtus ning laopidaja ülesannete sellega seonduvalt on jälgida, et asjassepuutuvad dokumendid oleksid korrektsed. RP ei ole andnud ütlust selle kohta, et ta küsis Aivar Bärgilt nende kütusekoguste omanikuvahetuste kohta, mis olid R OÜ lattu toodud aktsiisilaost omatarbeks väljastatud kütusena. RP antud ütlus selle kohta, et Aivar Bärgi sõnul ei olevat temal [P-l] midagi karta, sest kütus on juba vabas ringluses, ei anna samuti alust järeldada, et Aivar Bärg teadis midagi omatarbeks väljastatud kütuse edasimüümisest, varifirmadest või fiktiivsetest dokumentidest. Aivar Bärgilt kuuldu ei tähendanud midagi muud kui seda, et P juhitud terminalis oli kütus, mis polnud tolli järelevalve all ega allunud muule kitsendatud režiimile, millest johtuvalt olid laopidajal kauba suhtes seadusest tulenevad kohustused. Selline väide vastas ka täielikult tõele: kui kütust oma tarbeks omandanud isikud, kes hoiustasid seda R OÜ laos, tegid selle kütusega ebaseaduslikke toiminguid, siis vastutasid nende toimingute tagajärgede eest vastavaid tehinguid teinud isikud, mitte laopidaja [P]. Seega ei saa maakohtu poolt tsiteeritud RP ütlustest järeldada, et Aivar Bärg oli teadlik tema juhitud aktsiisilaost väljastatud kütusega hilisemalt tehtud tehingutest ja seeläbi ka varifirmade olemasolust ja aktsiisilaopidajale esitatud dokumentide fiktiivsusest. Maakohtu järeldus, et Aivar Bärgi teadmist kinnitab tema Tallinna kontoris töölaua asumine samas toas RP töökohaga, on oletus. Maakohtu järeldust on põhjendatud veel sellega, et "RP ütluste kohaselt räägiti XXX toimunud koosolekutel kütuse mahtudest, mida oli vaja teenindada, räägiti, et peaaegu kogu O kütus liigub läbi R. Nii RP ütlusest kui ka iganädalaste koosolekute protokollidest nähtuvalt osales Aivar Bärg koosolekutel". Viidatud RP ütlustest ega koosolekute protokollidest (vt süüdistusakti tõendid nr 33.2, 34.19, 34.20, 44) ei nähtu, et Aivar Bärg oli teadlik sellest, milliseid toiminguid ja tehinguid tehti perioodil 2012.a. jaanuar-märts OÜ S aktsiisilaost omatarbeks väljastatud kütusega. Seega ei anna ka viidatud tõendid alust järeldada, et Aivar Bärg oli teadlik varifirmadest ja aktsiisilaopidajale esitatud dokumentide fiktiivsusest. Maakohus on jätnud alusetult tähelepanuta asjaolu, et OÜ-s S hoiustatud kütusega toimusid reaalsed tehingud, s.t. kütus oli reaalselt aktsiisilaos olemas, selle väljastamiseks esitati kahepoolselt allkirjastatud dokumendid ning OÜ O korraldusel kolmandatele isikutele väljastatud kütus toimetati vastavate transpordivahenditega (autodega) reaalselt OÜ S laost minema. Seda, mida Aivar Bärg teadis või pidi teadma tehingute sisu ja tehingutes osalenud isikute kohta, tuleb vaieldamatult hinnata ja tuvastada vastavate tehingute ja toimingute toimumise aja seisuga. Perioodil 2012.a. jaanuar-märts puudus Aivar Bärgil nii teadmine kui ka alus arvata, et OÜ-le S kui aktsiisilaopidajale on tehingute kohta esitatud fiktiivseid (tegelikkusele mittevastavaid) dokumente, eriti arvestades asjaolu, et MTA, kes omas operatiivset ja jooksvat ülevaadet kõigist asjassepuutuvatest tehingutest ja kellel erinevalt Aivar Bärgist oli ka nii õiguslik kui praktiline võimalus tehinguid ja tehinguosalisi kontrollida, ei sekkunud tehingutesse enne kui esmakordselt alles 01.03.2012.a. MTA omas perioodil 2012 jaanuar-märts kõigi süüdistuses kirjeldatud kütuse oma tarbeks väljastamise tehingute kohta samapalju teavet, kui seda valdas OÜ S ja Aivar Bärg -- OÜ S oli kõik 14
(31)tema valduses olevad dokumendid ja teabe edastanud jooksvalt nii enne kui ka viivitamatult pärast tehinguid MTAle. Kui maksuhaldur, kes vaieldamatult evis tehingute ja nende osaliste tausta ja tegevuse kontrollimiseks tunduvalt ulatuslikumaid võimalusi kui seda oli Aivar Bärgil, tuvastas esmakordselt alles 2012.a. märtsikuus, et omatarbe kinnitused ei vasta tegelikkusele, siis on asjakohane küsida, et kuidas pidi Aivar Bärg seda teada saama enne maksuhalduri sekkumist? Sellele küsimusele ei ole arusaadavat vastust ning see tõsiasi kinnitab, et maakohus on alusetult tuvastanud Aivar Bärgi teadmise asjassepuutuvate tehingute ja dokumentide fiktiivsusest. 6.1.4. Maakohus asus otsuses seisukohale, et Aivar Bärg, olles teadlik varifirmade kasutamisest müügiahelas eesmärgiga varjata O OÜ kütuse tegelike ostjatena kolmandaid isikuid, sai ta aru, et tegelikult kuulunuks kütuse müük maksustamisele 20% käibemaksumääraga, ning samuti olles teadlik kogustest, mis näiliselt O OÜ poolt kolmele varifirmale müüdi, sai Aivar Bärg aru, et deklareerimata jääb käibemaks väga suures summas. Kaitsja leiab, et selline kohtu järeldus ei ole põhjendatud, kuivõrd asjas kogutud ja uuritud tõendid ei anna alust tuvastada, et Aivar Bärg oli teadlik varifirmade kasutamisest ja suures summas käibemaksu deklareerimata ja tasumata jätmisest. Maakohus leidis, et Aivar Bärg S OÜ juhatuse liikmena on kaasa aidanud Marko Kalevi ja O OÜ poolt maksukuriteole sellega, et tema teadmisel vormistati S laoarvestuses perioodil 2012.a. jaanuar kuni märts (k.a.) kütuse omanikeks varifirmad G OÜ, D OÜ ja S OÜ fiktiivsete üleandmisevastuvõtmise aktide alusel, kütus väljastati aktsiisilaost fiktiivsete väljastusvolituste ja omatarbeks kasutamise kinnituste alusel ja needsamad fiktiivsed omatarbeks kasutamise kinnitused edastati S-ist MTA-le eesmärgiga näidata, et kõik toimib juriidiliselt korrektselt ja seaduslikult. Kaitsja leiab, et selline järeldus ei ole õige. Aivar Bärg korraldas OÜ S tegevust, sh laoarvestust ja aktsiisilaost kütuse väljastamist, vastavuses asjassepuutuvate õigusaktidega ja laopidaja kohustustest tulenevalt puudus tal nii õiguslik alus kui ka praktiline võimalus laoarvestust, kütuse väljastamist ja sellest maksuhalduri teavitamist kuidagi teisiti teostada. Ilma MTA korralduseta puudus Aivar Bärgil õigus omatarbe kinnituste alusel aktsiisilaost kütuse tarbimisse lubamist peatada ning niipea kui maksuhaldur sellised korraldused esitas (esmakordselt 01.03.2012.a.), Aivar Bärg ka vastava tegevuse peatas. Kaitsja leiab, et eeltoodust tulenevalt on alusetu ja väär ka maakohtu seisukoht, et Aivar Bärg aitas otsese tahtluse vormis kaasa maksukuriteo toimepanemisele Marko Kalevi ja OÜ O poolt. Kaitsja on seisukohal, et Aivar Bärgi tegevuses puuduvad nii kaasaaitamisteo objektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused, seega Aivar Bärg tuleb

§ 22lg 3 - § 3891 lg 2 ja 3 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista.

6.

  1. Kuritegelikku ühendusse kuulumist puudutav osa 6.2.
  2. Kaitsja on seisukohal, et kuritegelikku ühendusse kuulumises ehk

§ 255

lg 1 järgi Aivar Bärgi süüditunnistamise osas on maakohus samuti teinud ebaõige otsuse. Maakohus asus otsuses seisukohale, et Marko Kalev ja tema kontrolli all olnud reaalselt tegutsenud äriühingute juhatuse liikmed Aivar Bärg (S OÜ juhatuse liige) ja Reimo Piirsalu (R OÜ juhatuse liige) ning nendele lisaks Janno Simmer, Kaspar Tarto, ML ja Sven Soeson moodustasid kuritegeliku ühenduse, milline alustas tegevust 2011.a. suvel. Kaitsja leiab, et selline seisukoht ei ole põhjendatud.

§ 255lg 1 sätestatud kuritegu peab olema toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega.

Kuriteo subjektiivse külje tuvastamiseks peab olema tõendatud, et Aivar Bärg esiteks teadis, et süüdistuses väidetud kuritegelik ühendus eksisteerib, ja lisaks sellele pidi Aivar Bärg pidama võimalikuks ja möönma, et ta on kuritegeliku ühenduse osa, allub selle tahtele ja aitab oma tegevusega kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Kaitsja leiab, et käesolevas kaasuses puudub tõenduslik alus järeldamaks, et Aivar Bärg teadis kuritegeliku ühenduse olemasolust ja omas vähemalt kaudset tahtlust sellesse kuulumise suhtes. 15

(31)Maakohus asus seisukohale, et Aivar Bärg pani

§ 255lg 1 sätestatud kuriteo toime otsese tahtlusega.

Otsusest ei selgu, millised on need asjaolud, millest kohus järeldas otsese tahtluse olemasolu Aivar Bärgi käitumises, ning millistele tõenditele maakohus seejuures tugines. Mitte ühestki käesolevas asjas uuritud tõendist ei nähtu, et Aivar Bärg teadis enda kuulumisest kuritegelikku ühendusse, ning tahtis või vähemalt möönis seda. Kuriteo subjektiivse külje tuvastamise osas on kohtuotsus jäetud põhjendamata (mis on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2 järgi) ning ühtlasi on kohus seejuures ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi (

§ 16

lg 3 ja

§ 255lg 1 koostoimes).

Kaitsja märgib, et

§ 255lg 1 sätestatud tegu on vältav süütegu ning seega kuulub tõendamisesemesse ka kuriteo toimepanemise aeg (Kr

MS § 62 p 1). Vastav asjaolu tuleb tuvastada kohtuotsuses ja kajastada kohtuotsuse põhjendavas osas (KrMS § 306 lg 1 p 1, § 312 p 1). Antud juhul ei selgu maakohtu otsusest Aivar Bärgile inkrimineeritud

§ 255lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise aeg.

Seega on maakohus jätnud olulise tõendamiseseme asjaolu tuvastamata ja otsuses kajastamata, mis on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2 järgi. 6.2.

  1. Kaitsja märgib, et Aivar Bärgile on maakohtu otsuses omistatud järgmine roll väidetavas kuritegelikus ühenduses: "Aivar Bärg OÜ S juhatuse liikmena juhtis ja korraldas S tööd. S aktsiisilaos toimus OÜ O kütuse ümbervormistamine varifirmade kütuseks fiktiivsete üleandmisevastuvõtmise aktide alusel, fiktiivsete väljastusvolituste alusel varifirmade kütuse väljastamine R ja MTA-le varifirmade nimel koostatud fiktiivsete kinnituste edastamine selle kohta, et kütus viiakse aktsiisilaost välja omatarbeks. Aivar Bärgi ülesandeks oli ka kütusevaldkonda puudutava oskusteabe jagamine ja teiste nõustamine." Kaitsja osutab, et selle üle, et Aivar Bärg juhtis ja korraldas OÜ S tööd, ei ole vaidlust, kuid kaitsja leiab, et Aivar Bärg ei täitnud seda rolli kuritegeliku ühenduse liikmena (selle kohta puuduvad tõendid). Aktsiisilaost kütuste väljastamine toimus kooskõlas asjassepuutuvate õigusaktidega ning asjaolu, et selle käigus vormistati ja esitati aktsiisilao pidajale fiktiivseid dokumente, Aivar Bärg teadlik ei olnud. Selle kohta, et Aivar Bärgi ülesanne kuritegelikus ühenduses oli ka oskusteabe jagamine ja teiste nõustamine, puuduvad mistahes tõendid ning maakohtu otsuses pole sellistele tõenditele ka viidatud. Kaitsja on seisukohal, et Aivar Bärg tegutses täitis oma tegevusega üksnes neid ülesandeid, mis ühelt poolt tulenesid tema ametikohast ja sellest johtuvast teenistussuhtest OÜ-ga S, ning teiselt poolt kujutasid endast aktsiisilaopidaja seadusest tulenevaid kohustusi. Neid ülesandeid ei määranud talle väidetav kuritegelik ühendus (organisatsioon) ega selle väidetav juht, vaid need tulenesid vahetult tema teenistussuhte olemusest ja seadusest. 6.2.3 Asjaolu, et Aivar Bärg oli teadlik varifirmade kasutamisest ja nende abil kütuse müümisest lõpptarbijatele, on maakohus järeldanud kohtutoimiku
  2. kd lk 131-134 olevast ER e-kirjast OÜ-le O, milles viidatakse ebakorrektsele dokumendile ja märgitakse, et "teie saadate ja üks hull kirjutab alla, ei pane tähelegi, millele ta alla kirjutab". Kuivõrd kõnealuse kütuse oli aktsiisilaos hoiustanud nimelt OÜ O ning viimane esitas aktsiisilaopidajale korraldusi kütuse väljastamiseks kolmandatele isikutele, siis oli igati normaalne ja tavapärane, et OÜ S töötaja pöördus dokumentides ebakõlade ilmnemisel just OÜ O poole. Sellest asjaolust tulenevalt on ebaõige maakohtu seisukoht, et OÜ O poole pöördumine kinnitab seda, et E. Roosileht oli teadlik varifirmade kasutamisest ning järelikult pidi sellest teadlik olema ka Aivar Bärg. Maakohus on otsuse lk 34 tsiteerinud ka 26.10.2011.a. ja 27.10.2011.a. skype-vestlusi Aivar Bärgi ja ER, KL ja RP vahel. Maakohtu hinnangul näitavad need vestlused "Aivar Bärgi teadlikkust ja arusaama sellest, et omatarbeks S-st väljastatud kaup müüakse R-s reaalselt tegutsevatele firmadele ja kogu näiliku müügiahela toimimist". Kaitsja leiab, et kui analüüsida kohtu poolt tsiteeritud skype-vestlusi, siis ilmselgelt ei saa nende pinnalt kohtu poolt langetatud järeldust teha ning kohus ei ole otsuses esitanud ka arutluskäiku, kuidas ta tsiteeritud vestlustest oma kõnealuse järelduseni jõudis. Sellest tulenevalt kaitsja on seisukohal, et maakohtu kõnealune järeldus on alusetu ja väär. 16

(31)Maakohtu otsuse lk 35 on esitatud järgmine seisukoht: "Seda, et Aivar Bärgi huvi ei piirdunud üksnes S töö korraldamisega ja juhtimisega, nähtub Skype vestlusest selle kohta, kuidas ta hoiatab RPd sellest, et toll võib tulla R kontrollima: 01.03.2012.a. kell 10:47 SSS ehk Aivar Bärg: toll keelas kirjalikult kütuse väljastuse G-le ja D-le, kolm autot on teel, võib-olla tullakse ka sulle külla. RP: ok, aga mis ma siis teen, kas ei võta vastu. Aivar Bärg: ei, ikka võta vastu, saatelehed on korras, lihtsalt võidakse tulla ja ladu sulgeda või väljastuse keelata (T, 11. kd. lk 37)." Kaitsja leiab, et refereeritud tõend ei võimalda teha mingeid järeldusi Aivar Bärgi kuulumisest väidetavasse kuritegelikku ühendusse, sh seda, et ta täitis ülesandeid, mis väljusid OÜ S tegevuse korraldamise raamest. Kuivõrd Aivar Bärg aktsiisilaopidajana sai MTA 01.03.2012.a. korralduse kaudu teada, et maksuhaldur keelas kütuse väljastamise kahele äriühingule seoses kahtlusega, et omatarbe kinnitus ei vasta tegelikkusele, ning ühtlasi ta teadis, et viidatud äriühingutele enne maksuhalduri korralduse saamist väljastatud kütus oli teel R OÜ lattu, siis oli tema poolt igati korrektne teavitada kütuse väljastamise keelu kohaldamisest ja sellega seonduvast maksuhalduri kontrollist R OÜ juhti. Teavitamise faktis ega edastatud teabe sisus ei olnud midagi ebatavalist ega ebakohast, rääkimata millestki sellisest, mis oleks omane kuritegelikku ühendusse kuulumisele. Kaitsja on kokkuvõtvalt seisukohal, et maakohus tuvastas alusetult Aivar Bärgi tegevuses

§ 255

lg 1 sätestatud kuriteo tunnused ja mõistis ta alusetult süüdi kuritegelikku ühendusse kuulumises. Aivar Bärg ei ole nimetatud kuritegu toime pannud ja ta tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista. 6.

  1. Kohtuliku uurimise ühekülgsus ja puudulikkus Kaitsja leiab, et mõlemat Aivar Bärgile inkrimineeritud kuritegu puudutavas osas oli maakohtus kohtulik uurimine lubamatult ühekülgne ja puudulik. Eelkõige väljendub nimetatud rikkumine selles, et maakohus ei ole otsuse kohaselt pööranud vähimatki tähelepanu Aivar Bärgi põhjalikele ütlustele kohtus, mis on fikseeritud 26.04.2016.a. kohtuistungi protokollis. Maakohus on Aivar Bärgi ütluste osas konstateerinud üksnes järgmist: "Kohus leiab, et süüdistatava ütlused selle kohta, et ta ei teadnud, et OÜ G, OÜ D ja OÜ S on tegelikult varifirmad, ei vasta tõele." Selline järeldus on kaitsja arvates meelevaldne ja väär ning kohtu esitatud põhjendused ei ole kohased, kuid siinkohal on oluline toonitada, et maakohus ei ole Aivar Bärgi ütlustele tervikuna mingit hinnangut andnud, mh pole otsuses selgitatud, miks nende ütlustega ei arvestatud kohtuotsuse tegemisel. Olukorras, kus maakohus jättis Aivar Bärgi ütlused tähelepanuta, sh kõrvutamata teiste tõenditega, ei saa minu arvates rääkida igakülgsest ja objektiivsest kohtulikust uurimisest ja kohtuotsuse nõuetekohasest põhjendamisest. Sellest tulenevalt kaitsja leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele KrMS § 338 p 1 alusel. 6.
  2. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 16.01.2018.a. kohtuotsus; teha uus otsus, millega mõista Aivar Bärg õigeks kõigis kuritegudes; jätta esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata; jätta menetluskulud riigi kanda; mõista riigilt Aivar Bärgi kasuks välja hüvitis menetluskulude katteks. Kannatanu apellatsioon
  3. Apellatsiooni esitas kannatanu Eesti Vabariik MTA kaudu. Apellatsioonis leitakse, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme, mis tõi kaasa süüdistatava Kaspar Tarto alusetu õigeksmõistmise. Apellant nõustub süü küsimuse osas prokuratuuri poolt apellatsioonis esitatud seisukohtadega. Apellant leiab, et tõendid, mis on kohtueelses menetluses kogutud ja kohtus uuritud, on piisavad, et süüdistatav Kaspar Tarto mõista süüdi maksukuriteole kaasaaitamises. Kuna maakohus ei mõistnud süüdistatavat Kaspar Tartot süüdi maksukuriteole kaasaaitamises, siis jättis kohus temalt ka tsiviilhagi välja mõistmata. Apellant nõustub kohtuga ses osas, et kahjunõude 17

(31)väljamõistmise eelduseks on süüdistatava süüdimõistmine maksukuriteole kaasaitamises. Apellant leiab, et juhul kui kohus mõistab süüdistatava Kaspar Tarto süüdi maksukuriteole kaasaitamises, on alus süüdistatavalt Kaspar Tartolt mõista välja tsiviilhagi summas 1 110 023,52 eurot. Apellant palub tühistada Harju Maakohtu 16.01.2018 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-15-4671 osas, millega kohus mõistis süüdistatava Kaspar Tarto õigeks

§ 22

lg 3 - § 3891 lg 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning jättis tema suhtes tsiviilhagi läbi vaatamata; teha uus otsus, millega mõista süüdistatav Kaspar Tarto süüdi

§ 22

lg 3 - § 3891 lg 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises; teha uus otsus, millega rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista süüdistatavalt Kaspar Tartolt tsiviilhagi summas 1 110 023,52 eurot; jätta menetluskulud süüdistatava kanda. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

  1. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitas vastuse kaitsja apellatsioonile prokurör, kes osutab, et käesolevas kriminaalasjas vaidlus puudub selles, kas süüdistuses märgitud maksukuritegu (so põhitegu) on leidnud tõendamist. Kriminaalasjas taandub kogu sisuline vaidlus (maksupettuse episoodis) Aivar Bärgi ja Kaspar Tarto kui maksukuriteole kaasaaitajate teo tuvastamisele ilma, et täideviimistegu (põhitegu) oleks edasise küsimuse all. 8.
  2. Vastuväited kaitsja apellatsioonile seonduvalt Aivar Bärgi süüküsimusega Prokurör ei vaidle kaitsjale selles osas vastu, et puht formaalselt (seonduvalt aktsiisilaole kehtestatud õigusaktide täimisega) ei ole Aivar Bärgile seoses S OÜ-s tegutsemisega midagi ette heita. Tema poolt juhitud aktsiisiladu täitis punktuaalselt kõiki ATKEAS kui ka VKS sätestatud aktsiisilao pidaja kohustusi, sh vormistas korrektselt seaduses nõutud dokumente ning pidas vajalikku aruandlust. Selleks lõi hea eelduse ka Aivar Bärgi pikaajaline tegutsemine kütusekäitlemise valdkonnas ja selle detailne tundmine. Küll aga ei nõustu prokurör sellega, et Aivar Bärgi tegevus jäi sotsiaaladekvaatse teo piiresse ning tema tegevust on võimalik käsitleda ainult neutraalse kaasabina. Prokurör leiab, et riigikohtu lahendis nr 3-1-1-4-12 p 12 toodud näited ja seisukohad ei ole põhimõtteliselt samastatavad Aivar Bärgi tegevuse ja teopanusega, mis olid kvalitatiivselt hoopis teist laadi, toime pandud väljaspool tavapärast elujuhtumit ja seega tuleks hinnata teiste kriteeriumite alusel. Sotsiaaladekvaatsete tegude alla mahuvad üksnes juhtumid, mis ilmselgelt ei tekita ega suurenda kaitstavale õigushüvele õiguslikult taunitavat ohtu ja see peab olema üheselt äratuntav. Käesoleva kaasuse puhul tuleb aga arvesse võtta, et tegemist ei ole tavalise ja igapäevase elujuhtumiga, vaid väga spetsiifilises valdkonnas (aktsiisiladu) toimepandud kaasaaitamisteoga. Aivar Bärgi kaasaaitamisteo puhul taandub küsimus sellele, kas ta ületas oma tegevusalal (aktsiisilao juhataja) paratamatult kaasnevat riski? Kas näiliselt kõiki aktsiisilaole kehtestatud norme formaalselt järgides pani ta siiski toime maksukuriteole kaasaaitamise kui teadis, et tegelikult ei toimu aktsiisilaost kütuse väljaviimist omatarbeks? Prokuröri hinnangul on vastus sellele küsimusele professionaalset adekvaatsuse kriteeriumit järgides jaatav. Prokurör leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et Aivar Bärg pidi teadma ja teadis, et kütus (praktiliselt kogu kütus, mis aktsiislaost läbi käis), ja mis suurtes kogustes aktsiisilaost omatarbeks välja viiakse, müüakse tegelikult maha erinevatele tegutsevatele ettevõtetele ning mingit reaalset omatarbeks kasutamist kütuse aktsiisilaost väljaviinud isikute poolt tegelikult ei toimu. Aivar Bärg on ise ülekuulamisel öelnud, et ta on kütuseäris tegutsenud aastaid ning just tema kütusevaldkonna eriteadmiste tõttu palgati ta Marko Kalevi ja JJ poolt ka S OÜ juhatuse liikmeks. Seega ei ole eluliselt usutav, et just sel perioodil, mis VKS redaktsioon üleüldse lubas aktsiisilaost omatarbeks väljastamist, et just siis sisuliselt kogu S-st läbikäinud kütus ka sel viisil just välja viidi. Pigem viitab see süstemaatilisele ja läbimõeldud tegevusele ja äriplaanile, milles ei saanud heauskselt 18

(31)juhuslikult osaleda. S OÜ põhikliendiks oligi just maksukuriteo täideviija O OÜ (juhatuse liige Marko Kalev), kes oli aktsiisilaos kütuse võõrandamisahela esimene lüli. VKS seletuskiri, mida ka maakohtus uuriti, sätestas § 192 kohta järgmiselt „praktikas on kinnituse esitajaks kütuse käitlejad, kes tarbimisse lubatavat kütust kasutavad ainult oma tarbeks (nt mõni bussipark vms). Kuivõrd nimetatud isikute puhul on tegemist kõrgendatud riskiga, sest võidakse üritada tarbimisse lubatud kütust siiski müüa, siis on oluline et aktsiisilaopidaja teataks viivitamatult MTA-le isiku andmed, kellel puudub MTRis vastav märge“. Seega oli seadusandja tahe sellise erisätte rakendamisega ilmselgelt see, et omatarbeks kütust saavad aktsiisilaost välja viia reaalselt seda omatarbeks kasutavad isikud (bussipargid), mitte aga see, et luua formaalne alus näiliste tehingute tegemiseks ja sel viisil käibemaksukohustuse (20%) vältimiseks. Maakohus on õigesti osundanud ka varifirmade G, D ja S iseloomustavatele andmetele ja nende kütusevaldkonna tundmatule päritolule, mis samuti lõid väga selge eelduse kui kõrgendatud riskiga isikutest. Kaitsja apellatsioonis esitatud väide, et nimetatud varifirmad ei pidanudki kütust koheselt kasutama, vaid võisid seda enne ladustada ja alles pärast seda pikema aja jooksul kasutada, ei ole aga eluliselt usutav ning loogiline. Kõik kütus, mis Soldinast välja liikus viidi edasi R kommertslattu ning sealt müüdi kütus kohe edasi lõpptarbijatele ja transporditi minema. Kuna Aivar Bärg ja RP (R juhatuse liige) istusid XXX Tallinn ühes kabinetis, samuti kohtusid iganädalastel koosolekutel ja suhtlesid tihedalt ka Skype ja telefoni teel, siis pidi ka Aivar Bärg teadlik olema, et varifirmade poolt kommertslattu viidud kütus võõrandati seal alati ja koheselt. Isegi kui koosolekutel varifirmadest nimeliselt ei räägitud ja neid ei protokollitud, siis kõik pidid olema teadlikud, mis kaup ja kuidas isikute vahel liikus. Kõik kuritegelikku ühendusse kuulunud isikutega seotud ettevõtted (S, R, OO, O) käitlesid sama kaupa, mis algselt aktsiisilaost omatarbeks välja viisid ja see oligi nende põhiline äritegevus. Samuti on Aivar Bärg oma 26.04.2016 ülekuulamisel selgitanud (lk 28), et pandilepingutest, mille alusel kütus kommertslaos võõrandati, sai ta juba teada palju varem millalgi 2011 aasta lõpus, so enne maksukuriteo süüdistuse perioodi (2012 jaanuar-märts). Samuti on RP oma ütlustes kinnitanud, et ta arutas Aivar Bärgiga kommertslaos pandilepingute alusel toimuvate võõrandamistehingute seaduslikkust, kuid just Bärg oli see, kes teda rahustas, et juriidiliselt on kõik korrektne. Seega on ilmne, et aktsiisiladu, mis ka antud maksupettuse skeemis omas väga olulist tähtsust ja positsiooni, on kõrgendatud riskiga tegutsemisvaldkond ning igasuguste kuritarvituste ja pettuste oht on seal väga kõrge. Seda kinnitab ka VKS § 192 seletuskiri, mis nimetas MTR-s registreeringut mitteomavaid isikuid kõrgendatud riskiga isikuteks. Kui alles asutatud ettevõte, millel puudus MTR-s registreering (G, D ja S) vedas päevas mitme kütusetsisterni jagu vedelkütust aktsiisilaost välja (ning kogu dokumentatsioon liikus elektrooniliselt ja digiallkirjastatult), siis oli tegemist kindlasti kõrgendatud riskiga juhtumitega. Prokuröri veendumusel kaitsja küsimusele, kas Aivar Bärg käitus professionaalse adekvaatsuse kriteeriumi kohaselt selliselt nagu temalt nõuti tema tegevusalal tuleb vastata eitavalt. Varifirmade esindajad (näiteks IŠ), kellega Aivar Bärg sõlmis XXX Tallinn aktsiisilao hoiulepingu kirjeldasid, et lepingu allkirjastamine oli formaalne ja ei kestnud üle mõne minuti, mingit sisulist läbirääkimist või taustakontrolli ei toimunud. Seega Aivar Bärg jätkas alates 2012 jaanuarist OÜ S juhatuse liikmeks olemist ja oma igapäevaste ülesannete täitmist, teades või aru saades, et süüdistuses märgitud varifirmad tegelikult kütust omatarbeks ei kasuta. Sellega Aivar Bärgi olles aktsiisilao juhataja, kes väljastas kütust kõrgendatud riskiga isikutele, ületas oma tegevusalal selle tööga kaasnevat riski ning seega tema tegutsemine pidi olema tahtlik. Prokurör ei nõustu Aivar Bärgi kaitsepositsiooniga, et S OÜ teavitas e-maili teel MTAt igast omatarbeks väljaviidud kütusepartiist ning sellega ka tema kui aktsiisilao juhatuse liikme tegutsemiskohustus ja võimalused ka piirdusid. Kui Aivar Bärg oli teadlik, et aktsiisilaost omatarbeks väljaviidud kütus võõrandatakse hiljem kommertslaos erinevate näilike pandilepingute alusel, siis ei omanud MTA teavitamine väljaviidud kütusepartiidest ja isikutest sisulist tähendust. 19
(31)Kütus vahetas peale aktsiisilaost väljaviimist kiiresti mitmeid kordi omanikke ning formaalselt pidi MTAle vastuseid andma isikud (näiteks variisik IŠ), kes sisuliselt midagi sellest tegevusest ei teadnud. Kogu maksupettuse skeem koos paljude erinevate isikute (mida juhtisid formaalselt variisikud) osalusega pidi tagama selle, et pettust oleks võimalikult raske avastada. Kaup ja rahalised vahendid liikusid erinevat teed pidi ning riik sai ainult läbi mahuka kriminaalmenetluse tõendada kogu skeemi ühtset ja koordineeritud toimimist. Kindlasti ei oleks seda suutnud teha tollikontroll tavalise halduskontrolli raames ning seetõttu ka MTA teavitamised väljaviidud kütusepartiidest ei omanud väga olulist tähendust. Kaitsja väidab apellatsioonis, et vastavad teavitused MTA- le toimusid nii enne kui ka peale kütuse väljastamist. Kohtulikul uurimisel uuritud kirjalikud tõendid kinnitavad seda kaitsja väidet siiski ainult osaliselt. Nimelt kuni 15.02.2012 esitas S OÜ MTAle vastavaid teateid ainult peale aktsiisilaost kütuse väljastamist ning alates 15.02.2012 esitasid teateid osaliselt ka enne väljastamist (süüdistusakti tõend nr 155). Seega kokkuvõttes leiab prokurör, et maakohus on Aivar Bärgi süüküsimuse seonduvalt maksukuriteole kaasaaitamises õigesti tuvastanud ning on seda ka otsuses arusaadavalt ja põhjalikult analüüsinud. 8.
  1. Aivar Bärgi kuulumine kuritegelikku ühendusse Kaitsja apellatsioonis esitatud põhiväide on see, et tõendamata on Aivar Bärgi teadlikkus kuritegeliku ühenduse olemasolust ning vähemalt kaudse tahtluse olemasolu sinna kuulumiseks. Prokurör sellega ei nõustu ja leiab, et maakohus on otsuses (lk 31-35) oma seisukohti selles küsimuses põhjalikult ja arusaadavalt analüüsinud. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Marko Kalev organiseeris OÜ S ja OÜ R, samuti mitmeid variettevõtteid ning et kõik need olid tema kontrolli all ja moodustasid ühtse terviku. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et nii reaalselt tegutsevad kui variettevõtted tegutsesid Marko Kalevi poolt väljatöötatud kütuse näiliku müügiahela toimimise nimel eesmärgiga saada kütuseturul konkurentsieelis, s.o. müüa kütust teiste kütusemüüjatega võrreldes madalama hinnaga, mille saavutamiseks jättis OÜ O, mille juhatuse liikmeks ta süüdistuses märgitud perioodil oli, riigile käibemaksu tasumata. Kuritegeliku ühenduse liikmete ülesannete jaotus toetab ühenduse püsivust. See tähendab, et kõigil ühenduse liikmetel on kindel koht ühenduse struktuuris ja nad annavad sellest kohast lähtuvalt panuse ühenduse eesmärkide realiseerumisele. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjades 3-1-1-65-14 p. 21, 3-1-1-57-09, p-d 13-13.3). Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kogu firmade võrgustik ja kõik tehingud firmade vahel olid koordineeritud ja tingitud ühisest tahtlusest teenida käibemaksu mittemaksmisega kuritegelikku tulu (ja seda ka teeniti), siis saab järeldada, et tegemist oli kuritegeliku ühendusega. Sealjuures on oluline viidata riigikohtu seisukohale, et kuritegelikku ühendusse kuuluv isik ei pea vahetult osa võtma ühenduse poolt toimepandavatest kuritegudest. Seega Aivar Bärgi kaitseväide selle kohta, et tema nö vastutusvaldkonnas (aktsiisilaos) ühtegi kuritegu toime ei pandud ei ole oluline. Oluline on hoopis tema kindel ülesanne kuritegelikus ühenduses (mh S OÜ juhtimine ja tegevuse korraldamine ja teiste kuritegeliku ühenduse liikmete kütusevaldkonna oskusteabega varustamine). Nende ülesannetega täitis ta ka kuritegelikku ühendusse kuulumise koosseisu. Samuti on kohus tuvastanud kuritegeliku ühenduse püsivuse, sh on kohus tuvastanud, et juba 2011 juulis oli S Oü-st omatarbeks kütust välja viinud OÜ T ning selles osas oli maksuhaldur läbi viinud ka maksuauditi. OÜ T kasutamine O poolt kütuse müümisel 2011.a. juulis tõendab 10.05.2012.a. O OÜ-le koostatud maksuotsus (T,
  2. kd, lk 176 – 187). Lisaks on kriminaalasjas tõendamist leidnud, et omatarbeks viisid kütust S OÜ aktsiisilaost perioodil juuli 2011 kuni märts 2012 peale G OÜ, D OÜ ja S OÜ veel ka selliseid firmad nagu M OÜ, G OÜ, K OÜ ja eespool nimetatud OÜ T. 20
(31)Prokurör leiab, et asjas on kogumis kogutud tõendeid, mis viitavad sellele, et Aivar Bärg oli kogu skeemi toimimisest teadlik (tegutses otsese tahtlusega, mille kohus on tuvastanud) ning seega allus ta kuritegeliku ühenduse üldisele tahtele. Iga kuritegelikku ühendusse kuulunud isik andis vastavalt tööjaotusele oma panuse, ilma milleta ei oleks saanud Marko Kalevi poolt väljatöötatud kütuse müügiahela skeem toimida ja OÜ O kütuse müügilt käibemaksu tasumata jätta. Kõikide nende isikute panus, sh Aivar Bärgi oma oli vajalik ja oluline. Aivar Bärgi tahtluse otsese tahtluse näol on maakohus tuvastanud põhjalikult maksukuriteo episoodi analüüsides. Kuna maksukuriteole kaasaaitamise episood ja kuulumine kuritegelikku ühendusse olid kantud samast tahtlusest ja moodustasid

§ 63

lg 1 mõttes ideaalkonkurentsi, siis on maakohus kokkuvõttes tuvastanud tahtluse korrektselt mõlemas episoodis. Aivar Bärgile süüks arvatud käitumise tuvastamisel on kohus leidnud, et ta tegeles kuritegelikku ühendusse kuulumise raames maksukuriteole kaasaaitamisega. Objektiivsel vaatlusel on tema käitumine käsitatav ühe teona. Õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (RKKKo 3-1-1-6-16 p 31). Seega moodustab Aivar Bärgi süüdistuses kirjeldatud tegevus õiguslikus mõttes terviku. Seda ka vaatamata sellele, et kuritegeliku ühendusse kuulumise ajaline periood algas 2011.a. juulist (otsuse lk 43, kolmas lõik). Samuti ei nõustu prokurör kaitsja apellatsioonis esitatud väitega selle kohta, et tuvastamata on Aivar Bärgile inkrimineeritud

§ 255lg 1 toimepanemise aeg.

Nii süüdistuses kui ka otsuses on kirjas, et Aivar Bärgi süüdistatakse kuulumises kuritegelikku ühendusse, mis tegutses 2011 aasta juulist kuni vähemalt 2012 aasta märtsi lõpuni. Nimetatud ajaperiood kehtib kõigi süüdistatavate suhtes ning nendest süüdistuse ajapiiridest on maakohus ka otsuses lähtunud. Seega kokkuvõttes leiab prokurör, et maakohus on Aivar Bärgi süüküsimust seonduvalt kuritegelikku ühendusse kuulumises arusaadavalt ja põhjalikult analüüsinud. 8.3. Kaspar Tarto kuulumine kuritegelikku ühendusse Prokurör leiab, et nii isikuliste tõendite (lisaks kaitsja poolt mainitud S-le, J-e, Simmerile ka DV ja TT, kui täiesti neutraalsed tunnistajad), samuti muud tõendid kinnitavad üheselt Kaspar Tarto teadlikkust nii toimepandud maksukuritegudest kui ka kuulumisest kuritegelikku ühendusse. Kuigi kaitsja on apellatsioonis sarnaselt kohtuvaidlustega välja toonud mõningad vastuolud ja vasturääkivused seoses Š, J, Simmeri ütlustega, siis oluline on see, et kõik nimetatud isikulised ütlused on kogumis omavahel kooskõlas ja kinnitavad üksteise usaldusväärsust. On loogiline, et aja möödudes võivad isikutel teatud detailides tekkida mõningad vasturääkivused, aga antud juhul on oluline see, et üldjoontes on kõikide isikute ütlused omavahel kooskõlas ja viitavad Kaspar Tarto olulisele teopanusele. Kaitsja heidab ette, et isikute omavahelised ütlused seoses Kaspar Tarto rolli ja teopanusega on vastuolulised ning lähtuvad soovist süüstada just Tartot kuritegude toimepanemises. Samas ei soovinud Kaspar Tarto (ja tema kaitsja) kohtuistungil realiseerida õigust olla kohtus süüdistatavana üle kuulatud (vt täpsemalt 26.04.2016 protokoll) ning seega jääb ka arusaamatuks, millistel motiividel teised isikud peaksid teda süüstama. Samuti ei nõustu prokurör apellatsioonis esitatud väitega selle kohta, et Kaspar Tartole inkrimineeritud

§ 255lg 1 toimepanemise aeg on tuvastamata.

Nii süüdistuses kui ka otsuses on kirjas, et Kaspar Tartot süüdistatakse kuulumises kuritegelikku ühendusse, mis tegutses 2011 aasta juulist kuni vähemalt 2012 aasta märtsi lõpuni. Prokurör palub jätta kaitsja Jaanus Tehveri apellatsioonikaebused rahuldamata ja maakohtu otsus kaitsja poolt vaidlustatud osas muutmata. 9. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitas vastuse prokuröri ja kannatanu apellatsioonidele kaitsja, kes vaidleb prokuröri ja kannatanu apellatsioonides toodud väidetele vastu. 21

(31)9.1. Kaitsja ei nõustu prokuröri apellatsiooni väitega on, et maakohus on valesti tõlgendanud Riigikohtu praktikast tulenevaid põhimõtteid kaasaaitamisteo sisustamisel ja tõendatuks lugemisel. Asjassepuutuv Riigikohtu praktika (3-1-1-94-00 p 6.6; 3-1-1-97-09 p 7.4; 3-1-1-6-11 p 13.6; 3-1-113-12 p 17; 3-1-1-54-16 p 20) näitab, et osavõtja tahtlus peab hõlmama täideviija poolt toimepandava teo koosseisu ning ulatuma välja selle kõikide objektiivsete ja subjektiivsete elementideni vähemalt kaudse tahtluse tasemel. Kui kaasaaitaja ei ole teadlik täideviija käitumises esinevatest objektiivse ja subjektiivse süüteokoosseisu tunnustele vastavatest asjaoludest, siis langeb

§ 17järgi kaasaaitamistahtlus ära.

Kaitsja erinevalt prokurörist jätkuvalt leiab, et maakohtu otsuses rakendatud kriteeriumid kaasaaitamisteo subjektiivse külje tuvastamiseks ja tõendatukslugemiseks on õiged ja põhjendatud. Kuivõrd nn põhitegu seisnes süüdistuse kohaselt

§ 3891

tunnustele vastavas teos, siis eeldab Kaspar Tarto teos kaasaaitamisteo subjektiivse külje tuvastamine Riigikohtu praktika kohaselt seda, et Kaspar Tarto oli teadlik sellest, et Marko Kalevi või teiste isikute poolt pandi toime kas maksuhaldurile andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine lubamatu maksueelise saamise eesmärgil, kusjuures seeläbi tekitati kahju vähemalt suurele kahjule vastavas summas (s.o. teadis kahjustatava õigushüve liiki, viisi ja määra). Maakohus leidis õigesti ja põhjendatult, et sellise teadmise tuvastamiseks tõendid puuduvad. Järelikult puudub käesolevas kaasuses tõenduslik alus tuvastamaks, et Kaspar Tarto pani vähemalt kaudse tahtlusega toime

§ 3891lg 2, 3 - § 22 lg 3 tunnustega teo.

9.2. Kaitsja leiab, et prokuröri apellatsioonis ei sisaldu argumente, mis võimaldaks teha järeldust, et maakohus eksis Kaspar Tarto kaasaaitamisteo subjektiivsete tunnuste tuvastamisel tõendamispõhimõtete rakendamisel või kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Ka need tõenditest nähtuvad asjaolud, millele prokurör oma apellatsioonis viitab, ei võimalda põhjendatult järeldada, et Kaspar Tarto oli teadlik väidetava maksukuriteo olulisest ebaõigussisust (sh õigushüve kahjustamise viisist ja määrast), mistõttu kaasaaitamise inkrimineerimiseks vajaliku kahekordse tahtluse tuvastamiseks apellatsioon alust ei anna. Prokuröri väide, et Kaspar Tarto teadis detailselt, millega tegelevad süüdistuses viidatud variettevõtted, on alusetu ja ekslik. Tõendid võimaldavad järeldada, et Kaspar Tarto võis omada üldist teadmist ettevõtete seotusest kütuse käitlemisega, kuid vaieldamatult ei ole selline teadmine kvalifitseeritav „detailseks teadmiseks“ sellest, millega ettevõtted tegelesid või milleks neid kasutati. Kaitsja ei nõustu prokuröri apellatsiooni väidetega selle kohta, mis puudutab Kaspar Tarto seotust TJ väidetava variisikuks värbamisega. Kokkuvõtvalt on kaitsja seisukohal, et prokuröri apellatsioon ei anna alust maakohtu otsust tühistada ega teha prokuröri taotletud uut otsust Kaspar Tarto süüdimõistmiseks ja karistamiseks

§ 3891lg 2,3 - § 22 lg 3 järgi.

Maakohus on Kaspar Tarto selles süüdistuse osas õigesti ja põhjendatult õigeks mõistnud ning sellest tulenevalt on ka tsiviilhagi õigesti läbi vaatamata jäetud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 10. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, kaitsja, prokuröri ja kannatanu apellatsioonides toodud seisukohtadega märgib sissejuhatavalt, et apellatsioonides ei vaidlustata maksukuriteo ehk Marko Kalevi poolt põhi täideviimisteo toimepanemist vastavalt süüdistusele. Ringkonnakohus vastab seega (I) kaitsja ja prokuröri apellatsioonides toodud väidetele seoses maakohtu seisukohtadega Aivar Bärgi ja Kaspar Tarto kui maksukuriteole kaasaaitajate teo tuvastamisega; (II) hindab apellatsioonide argumente seoses Aivar Bärgi ja Kaspar Tarto kuritegelikku ühendusse kuulumisega; (III) võtab seisukoha kannatanu apellatsiooni osas; (IV) võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ning lahendab menetluskulude küsimuse. 22

(31)I. 11. Esitatud apellatsioonis taotleb prokurör esmajoones maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ning süüdistatava Kaspar Tarto süüditunnistamist

§ 3891lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi ja temale karistuse mõistmist.

Erinevalt maakohtust on prokurör esitatud apellatsioonis jätkuvalt seisukohal, et Kaspar Tarto teadis detailselt, millega tema poolt värvatud variisikute nimel olevad variettevõtted tegelesid, seega on tõendatud K. Tarto tegevuses maksukuriteole

§ 3891lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi kaasaaitamise subjektiivne süüteokoosseis.

11.1. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et uuritud tõendite pinnalt ei ole võimalik teha järeldust, et Kaspar Tarto kujutas endale konkreetset individualiseeritavat kuriteosündmust selle ebaõigussisu olulisemates joontes ette, nimelt teadis kahjustatava õigushüve liiki ja õigushüve kahjustamise viisi ja määra (Riigikohtu lahendid 3-1-1-150-03 p 17 ja 3-1-1-97-09 p 7.4). Kohtukolleegiumi veendumusel ei saa tõendite puudumist K. Tarto ettekujutusest toimepandava konkreetse maksukuriteo asjaoludest asendada elulise usutavuse argumendiga, et kuna objektiivselt on tõendatud, et K. Tarto otsis variisikuid firmadele kütuse enda tarbeks edasimüümise eesmärgil, järelikult oli ta detailselt teadlik, millega tema poolt värvatud variisikute nimel olevad variettevõtted tegelevad. Kohtupraktikas on korduvalt väljendatud seisukohta, et kaasaaitaja tahtlus peab hõlmama täideviija poolt toimepandava teokoosseisu ning ulatuma välja selle objektiivse ja subjektiivse ebaõiguse olulisemate elementideni vähemalt kaudse tahtluse tasemel. Subjektiivse kuriteokoosseisu tuvastamiseks ei ole siiski nõutav, et kaasaaitaja tunneks teo toimepanemise üksikasju. Ringkonnakohus sedastab, et uuritud tõendite pinnal tuleb küll asuda seisukohale, et oma objektiivse tegevuse iseloomust tulenevalt sai süüdistatav K. Tarto aru või vähemalt möönis, et tema kaasaaitamisel pannakse toime mingi majanduskuritegu. Siiski ei saa nõustuda maakohtu järeldusega, et süüdistatav vähemalt möönis, et varifirmade ja variisikute abil üritatakse konkreetselt riigile maksude maksmisest kõrvale hiilida või vastupidi riigilt raha välja petta. Sellise järelduse põhjal oleks maakohus pidanud küll asuma seisukohale, et K. Tarto tegevuses on tuvastatav subjektiivne kuriteo koosseis

§ 22lg 3 – 3891 lg 2, lg 3 järgi.

Asjakohane on seejuures maakohtu viide Riigikohtu lahendile asjas 3-1-1-6-11, mille kohaselt maksude maksmisest kõrvalehoidumisele (

§ 3891

) kaasaaitaja peab teadma muu hulgas seda, et täideviija tegutseb maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil, kuid tal endal ei pea sellist eesmärki olema (p 13.6). Kohtukolleegium osutab aga, et variisikuid võidakse kasutada ka teiste majanduskuritegude toimepanemisel, mis ei pruugi olla maksukuritegu

§ 3891lg 2, lg 3 tähenduses.

Näiteks võib hüpoteetiliselt variisikuid kaasata kuritegude toimepanemisel

§ 3762

(vedelkütuse ebaseaduslik käitlemine), § 391 (salakaubavedu), § 393 järgi (ebaseaduslikud toimingud tollisoodustusega kaubaga ja aktsiisikaubaga) vms. Prokurör on ise sedastanud oma apellatsioonis, et Kaspar Tarto poolt värvatud variisikute IŠ ja TJ ettevõtted G, D ja S olid vaid esimesed lülid pikas pettuse skeemis, kes tegid esimeste lülidena näilisi tehinguid maksukuriteo täideviijaga O OÜ (juhatuse liige Marko Kalev). Prokuröri selline järeldus toetab kohtukolleegiumi veendumusel maakohtu seisukohta, et K. Tarto ei teadnud millist kuritegu täpselt toime pannakse ja mis viisil. Kriminaalasjas puuduvad mistahes tõendid ja nendele ei viita oma apellatsioonis ka prokurör, et K. Tarto oli teadlik mis viisil täideviimisteo toimepanija soovib variisikuid kasutada. K. Tarto teadmine, et variisikud on vajalikud kütuseäriga seotud mingi majanduskuriteo toimepanemiseks ei ole selliseks asjaoluks, mille pinnalt saab teha järelduse, et K. Tarto teadis, et variisikuid kasutatakse just

§ 3891

lg 2, lg 3 (ja mitte nt

§ 3762või § 391) järgi põhikuriteo toimepanemiseks.

Selles osas on asjakohane prokuröri märkus, et subjektiivsest küljest on oluline tuvastada, et kaasaaitaja teadis, et põhikuriteoga pannakse toime maksukohustuse varjamine või tagastusnõude alusetu suurendamine, mitte aga näiteks liisingupettus. Paraku ei ole käesolevas 23

(31)kriminaalasjas kogutud tõendeid K. Tarto teadmise kohta toimepandava põhikuriteo koosseisust ja toimepanemise viisist. Sellest tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et maakohus jõudis õigele lõppjäreldusele, et kuivõrd ei ole tõendatud maksukuriteole kaasaaitamise subjektiivne süüteokoosseis, tuleb Kaspar Tarto talle esitatud süüdistuses

§ 3891lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi õigeks mõista.

11.2. Et ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et tõendamist pole leidnud Kaspar Tarto tegevuses maksukuriteole

§ 3891

lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi kaasaaitamise subjektiivne süüteokoosseis, siis kaotab aktuaalsuse prokuröri apellatsiooni teine osa, milles prokurör vaidlustab maakohtu järeldusi seoses sama paragrahvi järgi objektiivse koosseisu tuvastamisega K. Tarto poolt TJ varisikuna värbamise episoodis. Väärib märkimist, et ka selles episoodis ei viita prokurör ühelegi tõendile, mis kinnitaks subjektiivse koosseisu realiseerimist K. Tarto poolt, ehk et viimane vähemalt selles episoodis oleks teadlik, millise konkreetse põhikuriteo toimepanemiseks ja mis viisil variisikut soovitakse kasutada. 12. Süüdistatava Aivar Bärgile inkrimineeritud maksukuriteole

§ 3891

lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi kaasaaitamist puudutavas apellatsioonis osas leiab kaitsja, et esitatud süüdistuse alusel Aivar Bärgi süüdimõistmisel on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Kohtukolleegium kaitsja järeldusega selles osas ei nõustu ning põhistab oma seisukohta järgnevalt. 12.

  1. Kaitsja on seisukohal, et kaasaaitamisteo määratlemisel on jäetud tähelepanuta, millised olid OÜ S seadusest tulenevad kohustused ning sellest tulenevalt ka Aivar Bärgi seadusest tulenevad kohustused. Kaitsja märgib, et OÜ S ja Aivar Bärg täitsid oma kohustusi nõuetekohaselt ning et maksukuriteo tunnustele vastavad teod leidsid aset väljaspool OÜ S ja Aivar Bärgi vastutusala. Aivar Bärgile ei ole alust ette heita mitte ühegi seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmist ega nõuetele mittevastavat täitmist. Kaitsja arvates neutraalse kaasabi põhimõtte kohaselt ei saa antud kaasuses aset leidnud OÜ S ja Aivar Bärgi tegevust, mis oli täielikus kooskõlas aktsiisilao pidaja seadusest tulenevate kohustustega ning mille puhul Aivar Bärgil puudus enne MTA sekkumist ka võimalus teisiti käituda, maksukuriteole kaasaaitamisena kvalifitseerida, sest põhiteo soodustamine ei ole Aivar Bärgile normatiivselt omistatav. Kohtukolleegium kaitsja sellise seisukohaga ei nõustu ning märgib esmalt, et käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et Aivar Bärgi juhitud aktsiisiladu OÜ S täitis kõiki ATKEAS kui ka VKS sätestatud aktsiisilao pidaja kohustusi, sh vormistas korrektselt seaduses nõutud dokumente ning pidas vajalikku aruandlust. Ringkonnakohus osutab vastuseks kaitsja eelpool toodud argumendile, et erialakirjanduses on asutud seisukohale, et „olenemata teo objektiivsest sotsiaaladekvaatsusest ja argipäevasusest, on alati tegemist kaasaaitamisega, kui isik saab aru, et ta abistab kurjategijat. Selline solidariseerumine räägib teatud juhtudel koguni otsesest tahtlusest. Kui aga isik ei tea kindlalt, kuidas abistatav tema abi kasutab, peab aga võimalikuks selle pööramist kuritegelikuks, tuleb lahendada kaudse tahtluse küsimus. Reeglina on see välistatud, välja arvatud juhtudel, mil abistaja saab aru kõrgest riskist abistada oma teoga äratuntavalt süüteole kaldunud isikut. Seega ilmneb kaasaaitamise subjektiivne külg seal, kus isik saab aru, et ta ületab oma professionaalse tegevusalaga paratamatult kaasneva riski“.1 Lisaks sellele on asjakohane prokuröri vastuses kaitsja apellatsioonile toodud viide J. Sootaki artiklile, milles asutakse seisukohale, et spetsiifiliste juhtumite puhul tuleb lähtuda professionaalse adekvaatsuse kriteeriumist. Professionaalse adekvaatsuste teooria järgi on kaasaaitamisega tegemist siis, kui abistaja (kaasaaitaja) ületab oma professionaalse tegevusalaga paratamatult kaasnevat riski. 1 Jaan Sootak, “Täideviimine ja osavõtt” Tallinn 2004, lk
  2. 24

(31)Selle järgi ei vastuta kaasaaitaja kaasaaitamise eest ainult siis, kui ta on käitunud selliselt, nagu temalt nõuab või teda volitab tema tegevusala (käitub de lege professionali)2. Seega tuleb käeoleva kaasuse õigeks lahendamiseks vastata küsimustele, kas Aivar Bärg ületas oma tegevusalal (aktsiisilao juhataja) paratamatult kaasnevat riski või kas ta hoopis teadis, et oma tegevusega abistab kurjategijat ja konkreetsemalt

§ 3891järgi kvalifitseeritava maksukuriteo toimepanemist.

Kohtukolleegiumi veendumusel on maakohus nendele küsimusele õigesti ja põhjalikult jaatavalt vastanud. 12.

  1. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et Aivar Bärg teadis, et OÜ G, OÜ D ja OÜ S on varifirmad, kes tegelikult kütust oma tarbeks ei kasutanud. Kaitsja arvates samuti põhjendamatu on järeldus, et Aivar Bärg teadis, et OÜ-le S kütuse väljastamise aluseks olnud dokumendid (üleandmise-vastuvõtu aktid, väljastusvolitused, omatarbe kinnitused) olid fiktiivsed. Kohtukolleegium kaitsja sellise seisukohaga ei nõustu ning sarnaselt maakohtuga osutab, et ainuüksi väidetavalt omaks tarbeks väljaveetavate kütuse koguseid arvesse võttes ei ole eluliselt usutav, et süüdistuses nimetatud äriühingud kasutasid kütust oma tarbeks või tekitasid selliselt endale kütusevaru. Asjakohane on kaitsja märkus, et OÜ-le G
  2. a jaanuaris aktsiisilaost väljastatud kütuste kogus on mitte 2 miljonit tonni, vaid 2 115 831 kg ehk 2116 tonni, kuid põhjendamatu on kaitsja järeldus, et nimetatud kogus ei ole selline, mille omatarbeks kasutamine oleks mõistlike eelduste korral igal juhul välistatud. Kohtukolleegium märgib, et avalikest allikatest leiduvate andmete alusel on ühe Eestis kasutatava kütuse raudteetsisterni kandevõimeks 66 tonni. See tähendab, et OÜ-le G väljastati väidetavalt oma tarbeks ainult jaanuaris vähemalt 32 raudteetsisterni kütust. Kohtukolleegium nõustub seega maakohtuga, et eriti eelpoolviidatud professionaalse adekvaatsuse kriteeriumit arvesse võttes, ei tohtinud olla Aivar Bärgile mingil juhul usutav, et sellist kogust kütust kasutab üks ettevõtte (mis ei ole tuntud transpordi valdkonnas tegutseva ettevõttena, vaid on varifirma) ühe kuu jooksul oma tarbeks. 12.
  3. Esitatud apellatsioonis palub kaitsja maakohtu poolt A. Bärgi

§ 3891

lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi süüdistuse osas uuritud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist. Kaitsja leiab, et põhjendamatu on maakohtu otsuses esitatud järeldus sellest, et kuivõrd S laojuhataja teadis, et OÜ G ja OÜ D ei ole reaalselt tegutsevad firmad ja sellest omakorda tulenevalt sai aru, et kütust, mis S aktsiisilaost välja viidi, ei kasutata nende firmade poolt oma tarbeks, on ilmselge, et seda teadis ka S juhataja Aivar Bärg. Samuti leiab kaitsja, et maakohtu poolt tsiteeritud RP ütlustest ja faktist, et A. Bärg ja RP jagasid ühte kabinetti ei saa järeldada, et Aivar Bärg oli teadlik tema juhitud aktsiisilaost väljastatud kütusega hilisemalt tehtud tehingutest ja seeläbi ka varifirmade olemasolust ja aktsiisilaopidajale esitatud dokumentide fiktiivsusest. Kohtukolleegium on seisukohal, et kaitsjapoolne mittenõustumine tõendite hindamise tulemusena tehtud kohtu järeldustega ei tähenda, et maakohus oleks tõendeid ebaõigesti hinnanud ning selle tulemusena valesti kohaldanud materiaalõigust. Ringkonnakohus märgib, et kaitsja ei vaidlusta seejuures A. Bärgile esitatud

§ 3891

lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi süüdistuse osas ühegi analüüsitud tõendi lubatavust ega usaldusväärsust. Kaitsja üksnes ei nõustu maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on hinnanud tõendeid nende kogumis, kus antud juhul mitmed kaudsed tõendid, elulise usutavuse argumendid ja A. Bärgi puhul eeldatav professionaalse adekvaatsuse kriteerium moodustavad sellise kvaliteediga tõendikogumi, mille alusel võib üheselt järeldada, et A. Bärg oli teadlik, et oma tegevusega abistab kurjategijat

§ 3891järgi kvalifitseeritava maksukuriteo toimepanemisel. 2 J. Sootak, Neutraalne kaasabi ja kaasaaitamise ebaõigussisu, Juridica 2/2002 25

(31)Kohtukolleegiuim ei pea vajalikuks tõendite hindamise osas maakohtu põhjendusi korrata ning osutab vaid RP ütlustele, et viimasele oli üheselt selge, et nende ettevõtete abil, kes tõid kütuse Rakverre ja müüsid kütuse edasi, jääb käibemaks maksmata. Samuti sai ta aru, et kõik ei saa olla õige, kui MTA hakkas aktiivselt R OÜ tegevuse vastu huvi tundma. Ta hakkas huvi tundma, millised on tema riskid sellega seoses, aga teda rahustati Marko Kalevi poolt, et tal pole midagi karta, et kõik toimib juriidiliselt (korrektselt), et tema ülesanne on ainult kütus vastu võtta ja välja anda. Samuti ütles Aivar Bärg, et tal pole midagi karta, et kütus on juba vabas ringluses. Kohtukolleegium märgib, et olukorras kus kütuse edasimüügi ahela vahelülina kasutatava R OÜ juhatuse liige RP, kes seejuures jagas A. Bärgiga ühte kabinetti, mõistis kuritegelikku skeemi olemust, on välistatud ja eluliselt ei ole usutav, et sellest ei saanud aru ega teadnud Aivar Bärg. Pealegi on RP ütlustega tõendatud, et ta jagas oma muret A. Bärgiga, millele sai vastuseks, et tal pole midagi karta, kuna kütus on juba vabas ringluses. Väärib märkimist seegi, et kogu kütus, mis S-st välja liikus viidi edasi R kommertslattu ning müüdi samal päeval edasi lõpptarbijatele, mis lükkab ümber kaitsja argumendi sellest, et varifirmad võisid kütust varuda. RP ütlustega on tõendatud, et A. Bärg oli sellest teadlik. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga seega selles, et A. Bärg teadis toimepandavast maksukuriteost ning seega pani talle inkrimineeritava kuriteo toime otsese tahtluse vormis. 12.
  1. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja apellatsioonis põhiargumendina kasutatud viitega A. Bärgi neutraalsest kaasabist põhikuriteole ja tegevuse sotsiaaladekvaatsusest, kuna erinevalt kaitsja poolt viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-4-12 käsitletud olukorrast ei müünud A. Bärg põhikuriteo toimepanijale tavalisi kaupu ja teenuseid, vaid eriregulatsiooniga aktsiisikaupa, st tegutses spetsiifilises valdkonnas, kus aktsiisikaubaga ebaseadusliku manipuleerimise risk on oluliselt kõrgem, Erialakirjanduses on neutraalse ja sotsiaaladekvaatse kaasabi hea näitena toodud teadvalt karastusjookide ja toiduainete müük prostitutsiooni vahendavale ettevõttele. A. Bärgi kaasus on viidatud olukordadest oluliselt erinev just kauba ja A. Bärgi tegevuse spetsiifika poolest, seega antud kaasuse puhul piisanuks A. Bärgile inkrimineeritud kuriteokooseisu realiseerimiseks ka kaudsest tahtlusest. Asjakohane on prokuröri märkus, et A. Bärg on ise ülekuulamisel öelnud, et ta on kütuseäris tegutsenud aastaid ning just tema kütusevaldkonna eriteadmiste tõttu palgati ta Marko Kalevi ja JJ poolt ka S OÜ juhatuse liikmeks. Kohtukolleegium märgib, et põhikuriteo toimepanemise skeemina kasutatigi A. Bärgi eriteadmisi kütuse käitlemises ning süüdistuses toodud perioodil seadusega võimaldatud olukorda, mis lubas kütuse aktsiisilaost ettevõtetele oma tarbeks väljastamist. Sellest tulenevalt ei nõustu kohtukolleegium kaitsja seisukohaga, et juriidiliselt korrektne A. Bärgi tegevus aktsiisilao juhtimisel oli sotsiaaladekvaatne ja kaasabi põhikuriteo toimepanemisele neutraalne. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga on seisukohal, et A. Bärg oli teadlik põhikuriteo toimepanemise asjaoludest. II.
  2. Kaitsja vaidlustab maakohtu otsuse ka osas, milles jõuti seisukohale, et A. Bärg ja Kaspar Tarto on süüdi kuritegelikku ühendusse kuulumises. Kaitsja seab kahtluse alla, et Marko Kalev ja tema kontrolli all olnud reaalselt tegutsenud äriühingute juhatuse liikmed A. Bärg (S OÜ juhatuse liige) ja Reimo Piirsalu (R OÜ juhatuse liige) ning nendele lisaks Janno Simmer, Kaspar Tarto, ML ja Sven Soeson moodustasid kuritegeliku ühenduse, milline alustas tegevust
  3. a suvel. Kaitsja toob põhiargumendina välja, et maakohus on valesti tuvastanud Kaspar Tarto ja A. Bärgi tegevuses

§ 255lg 1 järgi subjektiivse süüteokoosseisu esinemise.

Kaitsja leiab, et maakohus jättis nõuetekohaselt tuvastamata A. Bärgi ja K. Tarto kuritegelikku ühendusse kuulumise aja. 26

(31)Kohtukolleegium kaitsja selliste argumentidega ei nõustu ning vastuseks kaitsja apellatsioonile märgib järgmist. 13.
  1. Kaitsja väide, et maakohus ei ole nõuetekohaselt tuvastanud, et Marko Kalev ja tema kontrolli all olnud reaalselt tegutsenud äriühingute juhatuse liikmed A. Bärg (S OÜ juhatuse liige) ja Reimo Piirsalu (R OÜ juhatuse liige) ning nendele lisaks Janno Simmer, Kaspar Tarto, ML ja Sven Soeson moodustasid kuritegeliku ühenduse, milline alustas tegevust
  2. a suvel, ei ole ühtegi kaitsjapoolse argumendiga põhjendatud. Kaitsja väide selles osas jääb paljasõnaliseks ja deklaratiivseks. Maakohus on asjakohaselt märkinud, et Marko Kalev, Janno Simmer ja ML on

§ 255

lg 1 järgi jõustunud kohtuotsustega süüdi mõistetud, RP osas lõpetas Riigiprokuratuur

§ 255lg 1 järgi menetluse Kr

MS § 205 lg 1 alusel seoses tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel saadud abiga, Sven Soesoni osas on materjalid eraldatud eraldi menetlusse ja tema osas ei ole käesolevas kriminaalasjas kohtuotsuse tegemise ajaks lahendit veel tehtud. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ammendavalt põhjendanud, miks ta leiab, et eelnimetatud isikud moodustad kuritegeliku ühenduse. Maakohus kirjeldas üksikasjalikult, milles täpselt seisnes kuritegelikku ühendusse kuulunud isikute ülesannete jaotus ja igaühe roll. Kohtukolleegiumi veendumusel on põhjendamatu kaitsja kriitika, et maakohtu poolt on jäänud tuvastamata A. Bärgi ja K. Tarto kuritegelikku ühendusse kuulumise aeg. Maakohus on jälgitavalt välja toonud, miks ta leiab, et kuritegelik ühendus, kuhu kuulusid A. Bärg ja K. Tarto, tegutses juba 2011. a suvest (juuli) kuni 2012. a märtsini ehk süüdistuses nimetatud perioodil. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega selles osas, ei pea vajalikuks neid korrata ning vastuseks kaitsja apellatsiooni põhiargumendile seoses A. Bärgi ja K. Tarto tegevuses

§ 255lg 1 subjektiivse koosseisu puudumisega lisab järgmist.

13.2. Esitatud apellatsioonis leiab kaitsja, et käesolevas kaasuses ei ole maakohus tuvastanud, et Kaspar Tarto teadis midagi kuritegeliku ühenduse olemasolust, millesse kuulumine on talle inkrimineeritud. Kaitsja arvates puuduvad sellise teadmise kohta mistahes tõendid. Kaitsja märgib, et kui süüdistuse kohaselt oli tegemist maksukuritegude toimepanemisele suunatud kuritegeliku ühendusega, siis eeldab teadmine sellise ühenduse olemasolust seda, et süüdistatav teadis nendest maksualaste õigusrikkumiste kvalifitseerivatest tunnustest, mis muudavad rikkumise kriminaalkorras karistatavaks. Kohtukolleegium kaitsja selliste argumentidega ei nõustu ning osutab, et käesolevas kaasuses on üheselt tõendamist leidnud, et süüdistuses nimetatud ajaperioodil tegeles K. Tarto isikute otsimise ning värbamisega firmade juhatuse liikmeteks. Kogutud tõenditest nähtub, et K. Tarto oli teadlik, et variisikuid otsitakse firmadele kütuse oma tarbeks edasimüümise eesmärgil. Ringkonnakohus on eespool maakohtuga osaliselt nõustuvalt asunud seisukohale, et K. Tarto teadmine, et variisikud on vajalikud kütuseäriga seotud mingi majanduskuriteo toimepanemiseks, ei ole selliseks asjaoluks, mille pinnalt saab teha järelduse, et K. Tarto teadis, et variisikuid kasutatakse just

§ 389

1 lg 2, lg 3 (ja mitte nt.

§ 3762või § 391) järgi põhikuriteo toimepanemiseks.

Siiski eelneva põhjal tuleb asuda seisukohale, et K. Tarto teadis või vähemalt möönis, et ta täidab konkreetset ja püsivat rolli skeemis, kus tema kaasaaitamisel pannake toime mingi majandusalane kuritegu, mis on seotud kütuse käitlemisega. Kohtuliku uurimise käigus on samuti tõendamist leidnud, et osa nn kuritegelikust skeemist seisnes selles, et Kaspar Tarto värbas isikuid nii iseseisvalt kui koos Janno Simmeriga G OÜ, D OÜ ja B OÜ juhatuse liikmeteks. Värbamine seisnes variisikutele ettepaneku tegemises asuda osaühingute juhatuse liikmeks koos selgitusega, et ise nad midagi tegema ei pea, üksnes allkirju andma. Peale nõusoleku saamist organiseeris ta isikute toimetamise notari juurde, panka, Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse, edastas ID-kaardid koos PIN-koodidega ML-le, kes kasutas neid fiktiivsete dokumentide digitaalsel allkirjastamisel. ML uuritud ütlustega on tõendatud, et kõik varifirmad ja variisikud olid tema kontrolli all. Tema allkirjastas variisikute nimel ID-kaardiga lepinguid, akte, 27

(31)saatelehti, samuti suhtles variisikute nimel kolmandate isikutega. Janno Simmeri ütlustest aga nähtub, et initsiatiiv variisikute leidmiseks tuli alati Kaspar Tartolt. Kõik dokumendid ja paberid, mis neile ametiasutustes anti, andsid VJ ja IŠ kas tema või Kaspar Tarto kätte. Janno Simmeri kätte antud paberid andis ta edasi Kaspar Tartole. Kaitsja argument, et Kaspar Tarto ei tundnud ML, kuna ML ei maininud K. Tartot oma ütlustes, on ümber lükatud maakohtus uuritud Skype vestlustega ML ja kasutaja nimega HHH vahel. Nähtuvalt uuritud VJ ütlustest kasutas Skype’s kasutajanime HHH Kaspar Tarto. Maakohtus uuritud ML ja K. Tarto 03.01.2012 toimunud vestlustest nähtuvalt teatab K. Tarto ML-le, et nad on Simmeriga juba spetsid kedagi ära rääkima ning annab ML-le teada, et ta sai PIN-kalkulaatorid enda kätte. Kohtukolleegium märgib, et juba nimetatud vestluse sisust ja kontekstist tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kasutajanime HHH taga on K. Tarto. Lisaks on maakohus uurinud Skype vestlust K. Tarto (kasutajanimi HHH) ja ML (kasutajanimi MMM) vahel, mis on toimunud 05.01.2012, millest nähtub, et ML annab K. Tartole juhiseid, et käesolevas kriminaalmenetluses tuvastamata jäänud isikut notari juurde viies, tuleks välja koolitada, mida ta rääkima peab, et seal kokutama ei hakkaks. Kohtukolleegium osutab, et kuritegeliku ühendusena on

§ 255

tähenduses vaadeldav kolmest või enamast isikust koosnev püsiv isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendus, mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele. Maakohtu poolt uuritud tõenditest nähtub üheselt, et Kaspar Tarto teadis lisaks endale vähemalt kahte isikut (Janno Simmer ja ML), kellel oli kindel roll variisikute otsimisel ning varifirmade kasutamisel kütuse käitlemisega seotud majanduskuriteo toimepanemisel. Ülaltoodud tõenditest nähtub üheselt ka ühenduses kehtinud ja K. Tartole teada olnud hierarhia. Nimelt tegelesid variisikute otsimisega ning värbamisega K. Tarto ja J. Simmer, kes omakorda täitsid ML korraldusi. Kohtukolleegium on veendumusel, et K. Tarto möönis lisaks, et kütuse käitlemisega majanduskuriteo toimepanemiseks on vaja veel talle tundmatute isikute kaasabi ja osapanust. Objektiivselt süüdistati kuritegelikku ühendusse kuulumises 7 isikut. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et põhjendamatu on kaitsja seisukoht, et K. Tarto ei teadnud midagi kuritegeliku ühenduse eksisteerimisest ega enda kuulumisest sellesse. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et kuritegelikku ühendusse kuulumise tuvastamiseks ei olegi oluline asjaolu, et kõik kuritegeliku ühenduse liikmed ei tundnud kõiki. Oluline on, et isik tajub enda kuulumist ühendusse, täidab konkreetset rolli ja peab võimalikuks kuritegeliku ühenduse eesmärgiks on kuriteo toimepanemine. Subjektiivsest küljest piisab

§ 255kuriteokoosseisu realiseerimiseks kaudsest tahtlusest.

Kohtukolleegium on eespool sarnaselt maakohtuga asunud seisukohale, et teades enda kuulumisest kindla rollijaotusega ja hierarhiaga ühendusse, teadis K. Tarto samuti, et ühenduse tegevuse eesmärk on panna toime kütuse käitlemisega seotud majanduskuritegu, seega pidas ta võimalikuks ja möönis, et tema kaasaaitamisel pannakse toime teise astme kuritegu, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat. 13.3. Vastuseks kaitsja argumentidele seoses A. Bärgi kuulumisega kuritegelikku ühendusse märgib kohtukolleegium järgmist. Kohtukolleegium peab vajalikuks korrata maakohtu õiget seisukohta, et vaidlus puudub selles, et Marko Kalev organiseeris OÜ S ja OÜ R, samuti mitmeid variettevõtteid ning et kõik need olid tema kontrolli all ja moodustasid ühtse terviku. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et nii reaalselt tegutsevad kui variettevõtted tegutsesid Marko Kalevi poolt väljatöötatud kütuse näiliku müügiahela toimimise nimel eesmärgiga saada kütuseturul konkurentsieelis, s.o müüa kütust teiste kütusemüüjatega võrreldes madalama hinnaga, mille saavutamiseks jättis OÜ O, mille juhatuse liikmeks ta süüdistuses märgitud perioodil oli, riigile käibemaksu tasumata. A. Bärgi juhitud OÜ S aktsiisilaos toimus OÜ O kütuse ümbervormistamine varifirmade kütuseks fiktiivsete üleandmisevastuvõtmise aktide alusel, fiktiivsete väljastusvolituste alusel varifirmade kütuse väljastamine OÜ- 28

(31)le R ja Maksu- ja Tolliametile varifirmade nimel koostatud fiktiivsete kinnituste edastamine selle kohta, et kütus viiakse aktsiisilaost välja oma tarbeks. A. Bärgi ülesandeks oli ka kütusevaldkonda puudutava oskusteabe jagamine ja teiste nõustamine. Ringkonnakohus on ülalpool asunud seisukohale, et ei nõustu kaitsja argumentidega seoses A. Bärgi rolliga

§ 3891

lg 2, 3 järgi põhikuriteo toimepanemise kaasaaitamisel ning sarnaselt maakohtuga leidis, et A. Bärg on süüdi Marko Kalevile ja O OÜ-le kaasaaitmaises maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tõttu jäi maksudena laekumata 825 012 eurot, millega ta pani toime

§ 22lg 3 - § 3891 lg 2 ja lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtukolleegium osutab, et esitatud apellatsioonis ei nõustu kaitsja taas maakohtu poolt uuritud tõenditele antud hinnanguga ning deklaratiivselt avaldab, et uuritud tõenditest ei saa teha selliseid järeldusi, nagu maakohus on käesolevas kaasuses teinud on. Lisaks osutab kaitsja, et maakohus jättis põhjendamatult arvestamata A. Bärgi enda kohtus antud ütlused. Ringkonnakohus kaitsja sellise seisukohaga ei nõustu ning osundab, et süüdistatava ütlused on vaid üks tõenditest, mis antud juhul ei riimu ülejäänud kriminaalasjas maakohtu poolt analüüsitud tõendikogumiga. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega A. Bärgi

§ 255

lg 1 järgi süüdistust puudutavas osas, ei pea vajalikuks neid korrata ning vastuseks kaitsja apellatsioonile lisab järgmist. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt viidatud ja analüüsitud Skype vestlustest, kus A. Bärg kasutab kasutajanime SSS nähtub üheselt, et A. Bärg on teadlik variisikute ja varifirmade kasutamisest kütuse edasimüügi ahelas. Näiteks 27.10.2011 tunneb ta muret vestluses nii RPga (kasutajanimi RRR), kui ka OÜ O kütuse müügiga tegeleva KL-ga (kasutajanimi KKK), et varisikuna kasutatud AM, kes on varifirma M OÜ juhatuse liige on „out“is, oli kaks päeva kinni peetud ja täna on tal kohus (kohtuistung). A. Bärg tunneb muret ning palub OÜ O esindajal KL (sic!), et AM helistaks talle tagasi ja kinnitaks, et ta on teadlik kaupade liikumisest (Tõendite T. 11, lk 34). Järgmises vestluses, mis toimus samal päeval RPga selgitab ta sama tehingu kohta, et ta ei soovi selgitada tollile ega teistele organitele kust tekivad allkirjad, kui nad ei saa tekkida, kuna omaniku esindajaga ei ole võimalik kontakteeruda (M OÜ esindaja AM on ju teadaolevalt kinni peetud) (Tõendite T 11, lk 36). Need vestlused kohtukolleegiumi veendumusel kinnitavad ilmekalt maakohtu järeldust, et A. Bärgi huvi ei piirdunud üksnes S töö korraldamisega ja juhtimisega, vaid ta muretses lisaks ka selle eest, et variisikud oleksid informeeritud kütuse liikumisest, et tal ei tekiks aktsiisilao võimaliku kontrollimise tulemusena probleeme. Sellest annab ta muuseas RPle samas vestluses ka teada. Tähelepanuväärne on, et variisikut peab kütuse väljastamisest seejuures õigeaegselt informeerima OÜ O esindaja KL. Kohtukolleegium ei nõustu seega kaitsja apellatsioonis toodud argumendiga, et olukorras, kus OÜ O esitas OÜ-le S korraldusi laos hoiustatud kütuse väljastamiseks (tarbimisse lubamiseks) kolmandatele isikutele, oli igati korrektne ja tavapärane, et vastava korraldusega seonduvate dokumentide puudulikkuse ilmnemisel pidid OÜ S töötajad suhtlema OÜ O esindajatega. Selliseks korrektseks ja tavapäraseks suhtluseks ja dokumentide puudulikkuse kõrvaldamise palveks ei saa kuidagi pidada aktsiisilao juhataja A. Bärgi korraldust OÜ O esindajale, et viimane teeks kindlaks, et kolmas isik (antud juhul M OÜ juhatuse liige AM) oleks probleemide vältimise eesmärgil teadlik, et tema ettevõttele on kütus väljastatud. Kohtukolleegium nõustub seega prokuratuuri seisukohaga ja maakohtu järeldustega, et kuivõrd kohus on tuvastanud, et kogu firmade võrgustik ja kõik tehingud ka A. Bärgi kaasaaitamisel firmade vahel olid koordineeritud ja tingitud ühisest tahtlusest teenida käibemaksu mittemaksmisega kuritegelikku tulu (ja seda ka teeniti), siis sellest saab järeldada, et tegemist oli kuritegeliku ühendusega, kuhu kuulus ka A. Bärg. On leidnud täielikku tõendamist süüdistuse hüpotees, et A. Bärgi juhitud OÜ S aktsiisilaos toimus OÜ O kütuse ümbervormistamine varifirmade kütuseks fiktiivsete üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel, fiktiivsete väljastusvolituste alusel varifirmade 29

(31)kütuse väljastamine OÜ-le R ja MTA-le varifirmade nimel koostatud fiktiivsete kinnituste edastamine selle kohta, et kütus viiakse aktsiisilaost välja oma tarbeks. A. Bärgi ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli ka kütusevaldkonda puudutava oskusteabe jagamine ja teiste nõustamine. Seejuures A. Bärg üritas tagada (mh ka eelkirjeldatud moel) kõigi tehingute välist juriidilist korrektsust, teadis, et põhikuritegu pannakse toime väljaspool tema juhitud OÜ S ning aitas kaasa selle toimepanemisele. III. 14. Kannatanu Eesti Vabariik MTA kaudu vaidlustab maakohtu otsuse üksnes argumendil, et prokuratuuri apellatsiooni rahuldamise korral ning K. Tarto süüditunnistamisel ja karistamisel

§ 22

lg 3 - § 3891 lg 2 ja lg 3 järgi tuleb läbi vaadata ja rahuldada kannatanu tsiviilhagi ning välja mõista süüdistatavalt Kaspar Tartolt sarnaselt ja solidaarselt Aivar Bärgiga ning varasemalt süüdimõistetud Marko Kaleviga Eesti Vabariigi kasuks tsiviilhagi summas 1 110 023,52 eurot. Ringkonnakohus jätab käesoleva otsusega prokuröri apellatsiooni rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata muuhulgas ka K. Tarto õigeksmõistvas osas süüdistuses

§ 22

lg 3 -

§ 3891lg 2, 3 järgi.

Sellest tulenevalt jääb läbivaatamata ka kanntanu tsiviilhagi ning rahuldamata kannatanu apellatsioon. IV.

  1. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtki apellantide poolt nimetatud ja KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, § 344-345 lg-st 1 ja 2, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
  2. jaanuari 2018 otsuse Kaspar Tarto ja Aivar Bärgi suhtes muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.
  3. A. Bärgi lepinguline kaitsja Jaanus Tehver on esitanud ringkonnakohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning taotleb, et A. Bärgile hüvitatakse riigi poolt apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu summas 6600 eurot (sh käibemaks). Taotluse kohaselt hõlmab nimetatud õigusabi maakohtu otsuse analüüsi ja vaidlustamisperspektiivi hindamist (6 tundi), kohtus uuritud tõendite analüüsi, apellatsiooni koostamist ning esitamist kohtule (20 tundi) ning ringkonnakohtule esitatud avaldustega tutvumist ning kirjalike seisukohtade koostamist ja esitamist ringkonnakohtule (4 tundi). Seega on taotluse kohaselt apellatsioonimenetluses kulunud 30 töötundi. Advokaadi ühe töötunni hind on sellest tulenevalt 183,33 eurot, millele lisandub käibemaks (kokku 220 eurot). Õigusabiteenuse arve on väljastatud Avaram OÜ nimele, kes on taotlusele lisatud pangakontoväljavõttest nähtuvalt arve tasunud 15.03.
  4. Valitud kaitsjale makstav tasu on menetluskuluna käsitatav KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulude hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada selle hüvitamist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. detsembri
  6. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-79-14, p 44). Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates võtta arvesse, millises ulatuse

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.