lg 2 p 1,2 § 201 lg 2 p 3 järgi Prokurör Leelet Kivioja Süüdistatavad Toomas Ristlaan, isikukood: 35312190285, elukoht xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, kõrgharidusega, xxxx, kriminaalkorras karistamata Tõkend – ei kohaldatud (kahtlustatavana kinni peetud 16.17.05.2018) Menetluse liik Kokkuleppemenetlus Kaitsja Marko Pilv RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Toomas Ristlaan
294 lg 2 p 1,2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat. Süüdi tunnistada Toomas Ristlaan
lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta.
lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista vangistus 2 aastat.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.05.2018-17.05.2018, s.o 2 päeva ja ärakandmata vangistuseks jääb seega 1 aasta 11 kuud 28 päeva. Vastavalt
lg 1 ja 3 määrata, et karistus jäetakse süüdlase suhtes täielikult tingimisi kohaldamata ega pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui süüdlane ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 14.06.2018.a. Asitõendid: - Toomas Ristlaane kalendermärkmik– tagastada Toomas Ristlaanele kohtuotsuse jõustumisel. - CD 1 tk läbiotsimisprotokolli lisa ja DVD 1 tk jälitustoimingu protokolli lisa – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Konfiskeerimisele kuuluv vara: Juhindudes KrMS § 142 lg 2, § 1414 lg 1,
lg 1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Ametiseisund KVS § 2 lg 2 kohaselt on õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus avaliku ülesande täitmisel teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises või teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Xxx on TSN (registrikood xxxxxxx) allasutuse KS (registrikood xxxx) filiaal. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 2 lg 1 kohaselt on kohalik omavalitsus põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. KS põhimääruse § 1 kohaselt on asutuse tegevuse eesmärk luua tervise, harrastusja võistlusspordiga tegelemiseks tingimused ja võimalused ning pakkuda sportimisvõimalusi, anda sportimiseks ja spordi- ja kultuuriürituste tarbeks kasutusse spordiehitisi, neid teenindavaid ehitisi ning spordivahendeid. KS põhimääruse § 3 kohaselt on KS linnavara valitsema volitatud asutus, kellele amet on oma valitsemisel oleva vara valdusesse andnud ning KS võib enda valduses oleva linnavaraga sooritada tehinguid üksnes Tallinna Linnavolikogu õigusaktidega sätestatud juhtudel ja korras ning selle üle peetakse arvestust linnavalitsuse õigusaktides kehtestatud korras. KS filiaali xxx juhina täidab Toomas Ristlaan kohalikule omavalitsusele seadusega pandud ülesannet korraldada ja juhtida kohalikku elu, mida ta teeb avalike vahendite (linnavara) arvel avalikes huvides. xxx juhina omab Toomas Ristlaan õigust ja kohustust teha KVS § 2 lg 2 sätestatud toiminguid ning otsuseid, millest tulenevalt täidab ta avalikke ülesandeid. Seega on Toomas Ristlaan ametiisik KVS § 2 lg 1 ning
Toomas Ristlaan, olles xxx spordikeskuse juhataja, küsis XX(XX) esindajalt X2lt altkäemaksu vastutasuna selle eest, et xxxx esitab MTÜ-le XX (XX) jalgpallihalli kasutamise eest väiksemaid rendiarveid, klubi saab endale sobivamaid trenniaegu, rohkem saaliaegu ning samuti edaspidise sujuvamama asjaajamise eest. Sellest tulenevalt andis X2 nii 19.03.2018, 11.04.2018 kui 16.05.2018 Toomas Ristlaanele altkäemaksuna iga kord sularaha 1100 eurot. Seega küsis ja võttis Toomas Ristlaan XX(XX) esindajalt X2lt altkäemaksu kokku 3300 eurot. -3- Samuti Toomas Ristlaan, olles xxxx juhataja, küsis X3 OÜ esindajalt X4lt altkäemaksu vastutasuna selle eest, et xxxx esitab X3 OÜ-le jalgpallihalli kasutamise eest väiksemaid rendiarveid ning samuti edaspidise sujuvamama asjaajamise eest. Sellest tulenevalt andis X4 Toomas Ristlaanele altkäemaksuna täpsemalt tuvastamata kuupäevadel märtsis 2018 sularaha 800 eurot, aprillis 2018 palus oma tuttaval X5 anda enda asemel Toomas Ristlaanele üle sularaha 996 eurot ning mais 2018 andis Toomas Ristlaanele ise sularaha 700 eurot. Lisaks maksis X4 05.05.2018 oma elukaaslase X6 pangakontot kasutades Toomas Ristlaanele altkäemaksuna 300 eurot. Seega küsis ja võttis Toomas Ristlaan X3 OÜ esindajalt X4lt altkäemaksu kokku 2796 eurot. Seega pani Toomas Ristlaan ametiisikuna toime korduva altkäemaksu küsimise ja võtmise, st talle vara ja muu soodustuse vastuvõtmise vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest, so
Samuti süüdistatakse Toomas Ristlaant selles, et tema xxx juhatajana, so ametisikuna pani toime korduva altkäemaksu küsimise ja võtmise. KVS § 2 lg 1 ning
lg 1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Ametiseisund KVS § 2 lg 2 kohaselt on õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus avaliku ülesande täitmisel teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises või teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. xxxx on TSN (registrikood xxxxxxxx) allasutuse KS (registrikood xxxxxx) filiaal. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 2 lg 1 kohaselt on kohalik omavalitsus põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. KS põhimääruse § 1 kohaselt on asutuse tegevuse eesmärk luua tervise-, harrastusja võistlusspordiga tegelemiseks tingimused ja võimalused ning pakkuda sportimisvõimalusi, anda sportimiseks ja spordi- ja kultuuriürituste tarbeks kasutusse spordiehitisi, neid teenindavaid ehitisi ning spordivahendeid. KS põhimääruse § 3 kohaselt on KS linnavara valitsema volitatud asutus, kellele amet on oma valitsemisel oleva vara valdusesse andnud ning KS võib enda valduses oleva linnavaraga sooritada tehinguid üksnes Tallinna Linnavolikogu õigusaktidega sätestatud juhtudel ja korras ning selle üle peetakse arvestust linnavalitsuse õigusaktides kehtestatud korras. KS filiaali xxxx juhina täidab Toomas Ristlaan kohalikule omavalitsusele seadusega pandud ülesannet korraldada ja juhtida kohalikku elu, mida ta teeb avalike vahendite (linnavara) arvel avalikes huvides. xxxx juhina omab Toomas Ristlaan õigust ja kohustust teha KVS § 2 lg 2 sätestatud toiminguid ning otsuseid, millest tulenevalt täidab ta avalikke ülesandeid. Seega on Toomas Ristlaan ametiisik KVS § 2 lg 1 ning
Nii võttis Toomas Ristlaan, detsembrist 2017 kuni maini 2018 X7ilt jalgpallihalli kasutamise eest kuuel korral renditasu sularahas, 45 eurot korra eest, seega kokku 270 eurot. Toomas Ristlaan ei lasknud vormistada halli rendi arveid, ei andnud vastu kviitungit sularahas maksmise kohta ega andnud ka nimetatud summasid üle xxxx kassasse, vaid jättis raha ebaseaduslikult enda valdusesse ning kasutas isiklikuks otstarbeks. -4- Seega pani Toomas Ristlaan ametiisikuna toime temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, so
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Toomas Ristlaan on saanud ebaseaduslikku tulu altkäemaksuna 6096 eurot ning omastamisega 270 eurot, seega kokku 6366 eurot. Matkimisel kasutatud sularaha 1100 eurot on PPA-le tagastatud (tl 49). Kuritegelikult saadud 5266 eurot on Toomas Ristlaan pööranud enda kasuks (ära tarvitanud). Karistuse liik ja määr: Süüdistatav Toomas Ristlaan, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus Toomas Ristlaan süüdi tunnistada
lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 2 aastat, samuti süüdi tunnistada Toomas Ristlaan
lg 2 p 3 järgi ja karistada teda vangistusega 1 aasta.
lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristusena karistada teda vangistusega 2 aastat, mis jätta
lg 1,3 alusel täitmisele pööramata, kui Toomas Ristlaan ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva arvata karistusaja hulka. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele, Toomas Ristlaane nõusolekul ning juhindudes KrMS § 142 lg 2, § 1414 lg 1,
MS § 306 lg 1 p 12 alusel kuulub tasumisele ositi 24 kuu jooksul igakuiste maksetena. Kohtuistungil jäi süüdistatav Toomas Ristlaan sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on neile selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on neil kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatavate selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel Toomas Ristlaan tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p 1,2; § 201 lg 2 p 3 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Toomas Ristlaanelt kuulub välja mõistmisele sundraha 1250 eurot. Vastavalt kokkuleppele tuleb süüdistatavatel sundraha tasuda 12 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1,3; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ -5-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.