MS § 177 lg 4). Edasikaebamise kord 1 Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
) § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
9.
lg 1 sätestab müügilepingu mõiste, mille kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Ei ole vaidlust, et hageja on ostjale kaupa müünud, ostja on kaubad kätte saanud, hageja on esitanud ostjale müüdud kauba eest arved, ostja on arved kätte saanud ning need osaliselt tasunud ja hagejaga kokkuleppel vähemalt osaliselt tasaarvestanud. Seega on hageja täitnud endale lepingutega võetud kohustused, kuid kostja solidaarvõlgnikuna on jätnud tasumise kohustuse osaliselt täitmata. Hageja nõue põhineb müügilepingust tulenevatel täitmata kohustustel, mis põhineb ostjale esitatud arvetel nr 121595/MÜ, 121598/MÜ ja 121619/MÜ kokku summas 896,83 eurot. 10. Hageja on seisukohal, et Fassaadikeskus OÜ ja kostjaga 15.07.2016 sõlmitud müügilepingu nr 8-2 eritingimustes sisalduvad kokkulepped, millega kostja on võtnud endale solidaarvastutuse kõigi müügilepingust tulenevate Fassaadikeskus OÜ kohustuste täitmise eest (tl 25-27), on sisult kokkulepe, mis vastab
§-is 178 sätestatud kohustusega ühinemisele, kuivõrd kokkuleppe eesmärgiks oli täiendava tagatise andmine hagejale ja kostjal kui Fassaadikeskus OÜ toonasel osanikul ja juhatuse liikmel oli kahtluseta isiklik majanduslik huvi tagatava tehingu tegemise vastu. Samas võib tehingu õiguslikult kvalifitseerida ka
§-s 142 alusel käenduslepinguks, kuivõrd tehingu tingimused vastavad olemasoleval kujul kõigile
§-s 143 sätestatud eeldustele ning tuvastatav ka kostja vastutuse piirmäär 5 000 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend asjas nr 3-2-1-66-14 p 25). Eelnevast tulenevalt on hageja ja kostja vahel 15.07.2016 müügilepingus sõlmitud kohustusega ühinemise kokkulepe või käendusleping, millest tuleneb kostja vastutus.
lg 1 kohaselt kohustuse võib üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine).
lg 3 kohaselt kui kohustusega ühinemine toimub võlausaldaja nõude tagamise eesmärgil, kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-is 144 sätestatud vorminõudeid.
lg 2 kohaselt tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis.
Kui kohustusega ühinetakse võlausaldaja nõude tagamiseks, kohaldatakse 4 lisaks vastavalt käesoleva seaduse §-des 145, 149 ja 152 sätestatut.
lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käesolevas asjas on tuvastatud, et hageja, kostja ja Fassaadikeskus OÜ on sõlminud müügilepingu, milles kostja on võtnud endale kohustuse vastutada solidaarselt Fassaadikeskus OÜ-ga kõigi müügilepingust tulenevate OÜ Fassaadikeskus kohustuste eest (tl 25-27) ning kohtule esitatud lepingust ei nähtu kokklepet, et kostja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kostja vastutab solidaarselt krediidilimiidi eest 5 000 eurot (tl 25). Vastuväiteid solidaarse kohustuse olemasolu osas kostja kohtule esitanud ei ole. Seega on kostjal kohustus solidaarselt vastutada Fassaadikeskus OÜ kohustuste täitmise eest. 11. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 896,83 eurot ja viivis summas 3 467,29 eurot, kokku 4 364,12 eurot. Kohus märgib, et kostja ei ole vastu vaielnud Fassaadikeskus OÜ-le esitatud arvete ega nende maksetähtaegade osas. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et arve nr 20160809/M summas 1 566 eurot on hageja kogu ulatuses tasaarvestanud 02.02.2017; samuti, et arve nr 20160830/M summas 1 566 eurot on hageja 02.02.2017 tasaarvestanud summas 1 544,40 eurot ning Fassaadikeskus OÜ poolt tasutud summas 21,60 eurot 31.03.2017; samuti, et arve nr 20160909/M tasus Fassaadikeskus 31.03.2017.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 ja lg 2 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus märgib, et on andnud pooltele võimaluse enda seisukohtade osas tõendite ja taotluste esitamiseks (tl 88-89 p). Kostja on küll esitanud vastuväited, et hageja on esitanud kohtule valeandmeid, et hageja nõuded on tasaarvestatud, viivis arusaamatu ning et hageja üritab kostjalt raha välja pressida, kuid kuivõrd kostja oma vastuväiteid täiendavalt põhjendanud ega tõenditega seostanud ei ole, jätab kohus kõik eeltoodud kostja vastuväited arvestamata. Kohus märkis 20.04.2018 määruses, et kostja paljasõnalisest nõude mittetunnistamisest ei piisa hagi rahuldamata jätmiseks, vaid kostja peab esitama asjakohased vastuväited ja neid tõendama (tl 53), kuid kostja enda vastuväiteid põhistanud ei ole. Asjaolu, et osaliselt on hageja nõue Fassaadikeskus OÜ poolt hiljem esitatud arvega tasaarvestatud, ei ole vaidlusalune, hageja on selle omaks võtnud ja oma nõuet vastavalt korrigeerinud. Kostja ei ole menetluses esitanud mingeid selgitusi, kuidas Fassaadikeskus OÜ või kostja ülejäänud osas solidaarkohustuse on täitnud või kohustuste täitmist ülejäänud osas tõendanud. Kostja ei ole tõendanud oma vastuväiteid täitmata kohustuste osas, mis põhinevad Fassaadikeskus OÜ-le esitatud arvetel nr 121595/MÜ, 121598/MÜ ja 121619/MÜ kokku summas 896,83 eurot. Käesoleval juhul ei nähtu asjaolusid, mis vabandaksid kostja poolt müügilepingust tulenevate kohustuste rikkumist või annaksid aluse jätta võlgnevus kostjalt välja nõudmata. 12. Vastavalt müügilepingu p-le 5.1. arvestab hageja Fassaadikeskus OÜ-le esitatud arvete tasumisega viivitamisel viivisintressi 0,5% päevas. Hageja on selgitanud, et Fassaadikeskus OÜ on kõigi temale esitatud arvete tasumisega olnud märkimisväärses viivituses või ei ole neid üldse 5 tasunud. Eelnevast tulenevalt annab müügilepingu p 5.1. hagejale õiguse arvestada tasumisega viivitamisel viivist alljärgnevalt: - arve nr 20160809/M (1566 eurot) tasumisega viivitamisel 138 päeva 1 080,54 eurot; - arve nr 20160830/M osalise tasumisega (1 544,40 eurot) viivitamisel 157 päeva 1 229,31 eurot; - arve nr 20160909/M lõpliku tasumisega (21,60 eurot) viivitamisel 56 päeva 6,05 eurot; - arvete nr 121595/MÜ (388,80 eurot), nr 121598/MÜ (259,20 eurot) ja nr 121619/MÜ (248,83 eurot) arvestuslik viivisintress ületab käesolevaks ajaks ammu arve põhisummat, mistõttu nõuab hageja nende alusel viivisintressi põhikohustusega võrdses summas vastavalt 388,80 eurot, 259,20 eurot ja 248,83 eurot.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesolevas asjas nõuab hageja viivist lepinguga kokkulepitud määras. Tõendatud on, et vastavalt poolte vahel sõlmitud müügilepingule on hagejal õigus arvestada tähtaegselt tasumata summalt viivisintressi 0,5% kalendripäevas. Hageja ei ole ühegi arve puhul arvestanud ega nõua viivist summas, mis ületab arvel kajastatud põhikohustust. Lähtudes asjaolust, et hageja vähendas 26.01.2018 menetlusdokumendiga oma põhinõuet, esitas hageja samas ka parandatud viivisarvestuse (tl 52 ), mille kohaselt seisuga 26.01.2018 oli viivist kokku arvestatud 3 467,29 eurot. Kohus on kontrollinud hageja viivise arvestuskäiku ning nõustub sellega.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 15.07.2016 sõlmitud müügilepingu kohaselt vastutab kostja kõigi müügilepingust tulenevalt Fassaadikeskus OÜ kohustuste eest. Seega vastutab kostja ka kohustuse täitmisega arvestatud viivise tasumise kohustuse eest. Kuivõrd kostja ei ole oma vastuväiteid vaatamata kohtu selgituskohustusele põhistanud, tuleb haginõue taotletud ulatuses rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 896,83 eurot ning viivise summas 3 467,29 eurot. 13. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Hageja nõue hagiavalduse esitamisel oli 8 014, 46 eurot. Hageja on osaliselt nõude tagasi võtnud, hageja nõude suuruseks jäi 4 364,12 eurot ehk 54% esialgsest nõudest, mille kohus rahuldab. Seega määrab kohus, et käesolevas asjas jäävad hageja menetluskulud 54% ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole ning kohtule ei nähtu asja materjalidest kostjal menetluskulude olemasolu. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja menetluskuluks on maksekäsu ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 500 eurot ning õigusabikulu 780 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi teenust 6,5 tundi tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on selgitanud, et on käibemaksukohustuslane, mistõttu arvestab hageja õigusabikulu ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on riigilõivu näol tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kohtu hinnangul on samuti põhjendatud hagejale osutatud õigusteenuse toimingud ja nende ajakulu, samuti on kohtu hinnangu hagejale osutatud õigusteenust keskmise tunnihinna alusel. Seega on kohtu hinnangul 6 hageja õigusabikulu põhjendatud 780 euro ulatuses. Seega on käesolevas tsiviilasjas hageja menetluskulude suuruseks kokku 1 280 eurot (õigusabikulu 780 eurot + riigilõiv 500 eurot), mis tuleb 54% ulatuses, so summas 691,20 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel määrab kohus, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb arvestada TsMS § 177 lg 4 alusel viivist kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni
MS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.