KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 06. märts 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-112102 Ts

) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti Filiaalis või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. 3.

§ 472

lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. 4. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 407

lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud leppetrahvi 50 euro nõude osas. 15.11.

1. a esitatud hagiavalduse täienduse kohaselt tuleb Tele2 hinnakirja kohaselt soodustusega seotud tähtajalise liitumislepingu muutmisel või ennetähtaegsel lõpetamisel, 6-, 12-, 18-, ja 24kuuliste kohustuste korral, tasuda leppetrahvi, milleks on ostukuupäeval saadud soodustuse väärtus. Hageja on märkinud, et antud juhul oli seadme Rendimodem 4G maksumuseks 50 eurot ning, et kuna leping lõppes kostjast tulenevate asjaolude tõttu ennetähtaegselt, tuleb kostjal tasuda leppetrahvi summas 50 eurot. Kohus on seisukohal, et kuivõrd ei hagiavaldusest ega ühestki hagiavalduse lisast, sh 08.09.
2. a lepingust, ei nähtu, et kostja ja Tele2 Eesti AS vahel oleks sõlmitud tähtajaline leping, mille ennetähtaegsel lõpetamisel oleks kostja olnud kohustatud tasuma leppetrahvi, ei ole hageja nõue leppetrahvi osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste nõude osas 0,06 ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 4,16 eurot. Hageja on viivise määra arvestamisel lähtunud arvutusest (0%+8%):360=0,02222%. Kohtu hinnangul puudub alus lähtuda viiviste arvestamisel 365-päevase aasta asemel 360-päevasest aastast. Kohtu arvutuste kohaselt moodustab viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras summalt 11,12 eurot perioodi 19.10.
3. a – 15.11.
4. a eest kokku 0,96 eurot, summalt 14,99 eurot perioodi 19.11.
5. a – 15.11.
6. a eest kokku 1,19 eurot, summalt 14,99 eurot perioodi 19.12.
7. a – 15.11.
8. a eest kokku 1,09 eurot ja summalt 13,06 eurot perioodi 19.01.
9. a – 15.11.
10. a eest kokku 0,86 eurot, kokku 2

§ 175

lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud (maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses kokku) kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 90 euro ulatuses. Kuivõrd riigilõivu on hageja tasunud seaduses sätestatud ulatuses, on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 165 eurot, so riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot, täiendav riigilõiv hagiavalduse esitamisel 30 eurot ning õigusabikulud summas 90 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud 65,07% ulatuses, so summas 107,36 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3