2-16-18623/42

2-16-18623 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-18623 Tsiviilasi XXXi hagi XXXi vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2 250 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Asja läbivaatamine 20.02.2018 kohtuistungil, edasi kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada.
3. Välja mõista XXXilt elatis tema alaealise lapse XXXi ülalpidamiseks tagasiulatuvalt perioodi 01.12.2016.a. kuni 30.04.2018 eest kokku summas 2 125,39 (kaks tuhat ükssada kakskümmend viis eurot ja 39 senti) eurot.
4. Välja mõista XXXilt elatis tema alaealise lapse XXXi ülalpidamiseks alates 01.05.2018 kuni 31.07.2019 summas 227,90 (kakssada kakskümmend seitse eurot ja 90 senti) eurot kuus ja alates 01.08.2019 pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni XXXi täisealiseks saamiseni.
5. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on XXX kohustatud temalt välja mõistetud elatise võla 2 125,39 eurot tasuma viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ja igakuise jooksva elatise iga jooksva kuu
6. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja XXX arvelduskontole XXX, selgitusse märkida „XXXi elatis“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. 5 Jätta menetluskulud 100% ulatuses XXX kanda.
7. Jätta XXXilt menetluskulud nende puudumise tõttu XXXi kasuks välja mõistmata. 1 2-16-18623 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluskäik
8. 25.09.2017 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tühistati Harju Maakohtu 13.04.2017 kohtuotsus ja saadeti samale maakohtule uueks lahendamiseks (I kd tl 118-121). Asjaolud
9. XXX ja XXXi abielust sündis XXX poeg XXX (sünnitunnistus I kd tl 7).
10. Hagejal on raske puue (I kd lk 144-146). Hageja nõue
11. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise seaduses sätestatud miinimummääras alates 01.12.
13. Hagiavalduse kohaselt on hageja seaduslikul esindajal ja kostjal eraldi majapidamine, kuigi nende abielu ei ole lahutatud ja nad elavad ühes korteris (I kd lk 2). Kostja ei täida hageja suhtes ülalpidamiskohustust. Raske puude tõttu vajab hageja vanema tihedat juuresolekut ja juhendamist. Samuti vajab hageja puude tõttu täiendavat väljaõpet ja ravi (rehabilitatsiooniplaan lisadega I kd tl 40-54). Hageja seaduslik esindaja käib hagejaga Peterburis ravil (I kd tl 152-158 viisaleht ja bussipiletid). Hageja seadusliku esindaja sissetulekuteks on 500 eurot kuus (I kd tl 147-151). Hageja seaduslik esindaja tasub igakuiselt hageja huviringide eest (kitarri- ja arvutihuviring) kokku 45 eurot ja telefoniteenuste eest Tele2 Eesti AS-ile 24-36 eurot (pangaväljavõtted I kd tl 162-182). Hageja seaduslik esindaja esitas tõenditena ka ostutšekid, et hageja esindaja ostab endale ja lapsele toidu ja muu vajaliku ise (I kd tl 185-210). Kostja vastuväited
14. Kostja hagiga ei nõustu. Kostja väitel on hageja ema ja kostja abielus ja elavad koos. Kostja osaleb hageja ülalpidamises vabatahtlikult. Kostja maksab igakuist järelmaksu arvuti eest (I kd tl 27-28) ning telekommunikatsiooni- ja internetiteenuse eest (I kd tl 29) kokku 40-50 eurot kuus. Kostja tasub ka igakuised kommunaalkulud, mis on keskmiselt 202 eurot kuus (I kd tl 3031). Kostja esitas tõenditena oma pangakonto väljavõtted (II kd lk 5-24) ja tõendid palga kohta (II kd lk 25-38).
15. Hageja seaduslik esindaja nõustub, et kostja on maksnud ja maksab igakuiselt kõik kommunaalkulud (I kd tl 37) ning, et hageja kasutab kostja ostetud arvutit igapäevaselt (I kd tl 135 pöördel). Kohtuotsuse põhjendused
16. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste 2 2-16-18623 vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
17. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu
18. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PKS § 120 lg 1 sätestatule.
19. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis
20. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PKS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12).
21. Kohus leiab, et arvestades poolte vastuväidetega, tuleb esmalt nõude kvalifitseerimiseks tuvastada, kas hageja vanemate näol on tegemist abielulises kooselus või lahus elavate isikutega. Kohus leiab, et kuigi hageja vanemad on abielus ja elavad ühises korteris, on neil eraldi majapidamine. Kohtu hinnangul ei saa üksnes kostja väitel, et hageja ja kostja elavad koos ja neil on ühine majapidamine, asuda seisukohale, et hageja vanemad on abielulises kooselus ja nad on ühes leibkonnas. Abieluline kooselu eeldab mõlema abielu poole nõusolekut abielulisteks suheteks. Menetluse käigus ei ole leidnud tõendamist, et hageja vanemad majandaksid koos igapäevaselt või et neil oleks kokkulepped igakuiste sissetulekute ja kulude jaotuse osas. Samas korteris elamine ei ole samastatav abielulise kooseluga. Hageja esindaja on esitanud kohtule ka tõendid, et ostab endale ja lapsele toidu ja muu vajaliku ise (I kd tl 185210).
22. Kohus võtab seisukoha selles kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-133-11 p 18 Riigikohus. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Juhinduvalt Tallinna Ringkonnakohtu 25.09.2017 kohtuotsuse p-st 12 selgitas kohus 20.02.2018 kohtuistungil pooltele milliseid tõendeid tuleb esitada asjaolude tõendamiseks.
23. Kostja väitel võtab ta hageja ülalpidamisest osa. Kostja on tasunud kõik igakuised kommunaalkulud (I kd tl 37). Hageja seaduslik esindaja on nõustunud, et kostja tasub igakuiselt kõik kommunaalkulud ja ei ole vastu vaielnud kommunaalkulude suurusele, keskmiselt 202 eurot kuus (I kd tl 30). Kostja on ostnud ka arvuti, mida hageja igapäevaselt kasutab (I kd tl 135). Kostja tasub igakuist järelmaksu arvuti eest kuni 20.07.2019 22,10 eurot kuus (I kd tl 2728), maksab telekommunikatsiooni- ja internetiteenuste eest (I kd tl 29), kokku 40-50 eurot kuus. Kohus leiab, et eelnimetatud kulud ei ole tehtud ainult hageja jaoks, vaid need on sisustatud ka kostja ja hageja ema poolt tehtud kulutustega.
24. Kohus leiab, et kuigi kostja on tasunud iga kuu kõik kommunaalmaksed, ostnud hagejale arvuti ja tasub igakuiselt arvuti järelmaksu ning interneti- ja telekommunikatsiooniteenuste eest, 3 2-16-18623 ei saa asuda seisukohale, et kostja oleks hageja ülalpidamisest osa võtnud seadusega sätestatud miinimummääras. Kostja ei ole nimetatut tõendanud. Seega on kostja jätnud hageja ees täitmata oma seadusest tuleneva kohustuse maksta oma alaealise lapse ülalpidamiseks elatist vähemalt seadusega sätestatud miinimummääras, mistõttu on hagi esitamine kostja vastu õiguslikult põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on kostjalt elatise väljamõistmine hageja ülalpidamiseks põhjendatud.
25. Edasi kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 jt asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 9 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada, kui need ei ületa kahekordset elatise miinimummäära, puudub kohtuotsuses vajadus analüüsida hageja kulutusi ning tuleb asuda seisukohale, et miinimummääras elatise väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul aluseid elatise väljamõistmiseks kostjalt alla seaduses sätestatud miinimummäära. Sellisteks alusteks saavad olla PKS § 102 lg 2 kohaselt muu hulgas vanema töövõimetus või olukord kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seadustiku § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Selliseid asjaolusid kostjal ei esine. Kostja ei ole töövõimetu ja kostjal ei ole ka rohkem alaealisi ülalpeetavaid kui hageja. Kohtu hinnangul ei saa elatise väljamõistmise aluseks alla alammäära olla asjaolu, et kostja arvates võiks hageja seaduslik esindaja otsida tasuvama töö. Asjas on tõendatud, et hageja on raske puudega erivajadustega laps, kes vajab igapäevaselt pidevat täiskasvanu juuresolekut. Vaidlust ei ole, et hagejaga on pidevalt koos tema ema. Kohtu hinnangul puudub alus, et jätta lapse ülalpidamiskuludest suurema osa hageja ema kanda ja väiksema osa kostja kanda.
26. Kuivõrd asjas on tõendamist leidnud, et kostja on tasunud iga kuu kõik kommunaalmaksed (keskmiselt 202 eurot kuus), ostnud hagejale arvuti ja tasub igakuiselt arvuti järelmaksu ning interneti- ja telekommunikatsiooniteenuste eest kokku keskmiselt 45 eurot kuus, on kohus seisukohal, et kostja on täitnud ülalpidamiskohustust oma lapse suhtes osaliselt. Põhjendatud on igakuisest elatisest maha arvata 1/3 kostja poolt makstud kommunaalkuludest, s.o. 67,33 eurot ja arvuti järelmaks ning interneti- ja telekommunikatsiooniteenuse eest kokku u 45 eurot kuus, kokku 112,33 eurot.
27. Eeltoodust tulenevalt kuulub elatis kostjalt välja mõistmisele alates 2016.a. detsembrikuust seaduses sätestatud miinimummääras, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära.
28. Kõige eeltoodu alusel ning arvestades asjaoluga, et elatise miinimummäär, mis on PKS § 101 lg 1 kohaselt ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, oli 2016 aastal 215 eurot kuus, 2017 aastal 235 eurot kuus ja 2018 aastal on 250 eurot kuus ning, et kostja on täitnud hageja ülalpidamiskohustust osaliselt, s.o 112,33 eurot kuus, kuulub kostjalt elatis ühekordse maksena väljamõistmisele hageja ülalpidamiseks perioodi 01.12.2016 kuni 31.12.2016 eest summas 102,67 eurot, perioodi 01.01.2017 kuni 31.12.2017 eest summas 1 472,04 eurot (2 820-1 347,96), perioodi 01.01.2018 – 31.04.2018 eest summas 550,68 eurot (1 000-449,32) ja alates 01.05.2018 kuni 31.07.2019 227,90 eurot (250 – 22,10 s.o arvuti järelmaks) kuus ja alates septembrist 2019 on elatise suuruseks pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära. Elatis kuulub väljamõistmisele kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab, et igakuise väljamõistetud elatisest tuleb hagejal tasuda hageja kommunaalkulud ning interneti- ja telekommunikatsiooniteenuste kulud, mida senini on tasunud kostja. Kohus selgitab, et arvuti ost on vormistatud kostja nimele, seega ka järelmaks, mistõttu peab kostja tasuma igakuiselt 22,10 eurot kuni augustini 2019, mille võrra kohus mõistab igakuist elatist vähem. 4 2-16-18623
29. Tulenevalt hageja soovist ja TsMS § 445 lg 1 sätestatust, tuleb kohtuotsusega kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. Kuna PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, tuleb kostjat kohustada kohtuotsusega maksma elatist ette iga jooksva kuu 1.kuupäevaks lapse seadusliku esindaja XXX arvelduskontole XXX. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
30. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda.
31. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
32. Nähtuvalt asja materjalidest ei ole hagejale menetluskulusid tekkinud. Kohus jätab menetluskulude puudumise tõttu need kostjalt hageja kasuks välja mõistmata. Tsiviilasja hinna määramine
33. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesolevas tsiviilasjas hagi hinnaks 2250 eurot (9 x 250). /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik 5