) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 alusel on alates 01.01.2016 töötasu alammäär 430.00 eurot kuus, millest ½ on 215.00 eurot, ning alates 01.01.2017 on töötasu alammäär 470.00 eurot kuus, millest ½ on 235.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 alusel on alates 01.01.2018 töötasu alammäär 500.00 eurot kuus, millest ½ on 250.00 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus järgmises: - hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on kohe 17-aastaseks saav poeg (I kd tl 5), - hageja elas kuni 28.02.2017 ema juures ning elab alates 01.03.2017 isa juures koos vanavanematega (I kd tl 83, I kd tl 87 pöördel, I kd tl 127), - vanemad peavad ühiselt lapsi ülal pidama. Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning seejärel vanemate varalisest seisundist. Nende koosmõjus saab otsustada elatise suuruse üle. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja on esitanud mõlemad nõuded
lg 1 sätestatud määras, siis hagejal ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral olukorras, kus kostja hagejale vahetut ülalpidamist ei anna ning pooled ei suhtle. Olenemata kohtu selgitustest ei ole pooled tõendanud vaidlusalusel ajavahemikul vahetut ülalpidamise ega suhtluse olemasolu (vt nt I kd tl 83 pöördel – 84). Esitatud hagiavaldustest nähtuvalt ei vaidle pooled selle üle, et hageja igakuiseks ülalpidamiseks kulub vähemalt töötasu alammäär, st kummagi vanema kanda jääb ½ töötasu alammäärast. Pooled ei ole esile toonud asjaolusid ega taotle elatise vähendamist alla miinimumelatise määra (
Seega puudub alus mõista kostjalt elatis välja alla miinimummäära. Vanemad on kinnitanud, et ei ole elatist tasunud vaidlusalusel ajavahemikul (vt nt I kd tl 83). Riigikohtu 3 Tsiviilkolleegium on 28.03.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-11905 asunud seisukohale, et ainuüksi peretoetuse maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, kuid elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (otsuse p 19). Vaidlus puudub selles, et isa on töövõimeline, tal on alaealistest lastest üleval pidada vaid hageja ning tema keskmine igakuine töötasu on u üle 3500.00 euro (vt I kd tl 93, I kd tl 156). Seega puudub ka sellel põhjusel alus mõista isalt elatis välja alla miinimummäära.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Selle, nn elatiskahju ulatuse tuvastamisel, tuleb lähtuda kohtu poolt kindlaksmääratud elatise suurusest ja selle järgi hinnata, kas ja kui suures ulatuses on kostja jätnud elatiskohustuse täitmata elatise tagasiulatuvalt nõutava perioodi eest. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et enne hagi kohtule esitamist, s.o ajavahemiku 20.02.201619.02.2017 ei ole isa hagejale elatist tasunud. Isa on selgitanud, et ta on selle tasaarvestanud varasema võlgnevusega ja tal on ettemaks elatise osas. Kohus selgitab, et kohus ei anna hinnangut tõenditele, mis ei oma puutumust vaidlusealuse ajavahemikuga. Isa ei ole esile toonud ka asjaolusid, et temalt tagasiulatuva elatise väljamõistine asetaks äärmiselt raskesse olukorda ja oleks talle koormav. Isa majanduslik olukord ja igakuine sissetulek võimaldab tagasiulatuvat elatist tasuda (vt nt I kd tl 93, I kd tl 156-157). Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et XXX hagi XXXi vastu elatise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osaliselt rahuldamisele ning XXX hagi XXX vastu elatise väljamõistmiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab isalt poja kasuks elatise ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras ajavahemikul 20.02.2016-28.02.2017 ning emalt poja kasuks elatise ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 19.06.2017 kuni poja täisealiseks saamiseni. Kohus jätab osaliselt rahuldamata hagi 1, s.o ajavahemiku 01.03.2017-19.06.2017 eest, kuna poolte vahel puudub vaidlus selle, et nimetatud ajal elas laps juba isa juures ja oli isa vahetul ülalpidamisel. Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus hagis 2 elatusraha maksmise viisiks selle kandmise isa pangakontole nr XXX. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu antud kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid ülejäänud poolte menetluskulud tuleb poolte taotlusel ning TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.