← Eesti

2-17-17750/31

Obsah (9)§ 5§ 230§ 442§ 462§ 461§ 173§ 174§ 163§ 178

2-17-17750 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Viktor Brügel Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mai 2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tõnismäe 5a Tsiviilasja num

§ 5

lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

  1. Kohus loeb asjas tuvastatuks, et hageja XXX on kostja XXXi täisealine tütar, kes sündis XXX. Hageja lõpetas 19.06.2017 XXXi ja asus alates 04.09.2017 õppima Tartu Ülikooli päevases täiskoormusega õppes XXX (tl 6).
  2. Hageja on esitanud kostja vastu nõude täisealisele lapsele elatise maksmiseks. Perekonna-seaduse (PKS) § 97 p. 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on täisealise õppiva lapse elatisnõude osas asunud seisukohale, et erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest (RKTKm 19.10.2015 nr 3-2-1-119-15, p.10). 3

(7)2-17-17750
  1. Seega tuleb kohtul esmalt hinnata, kas hageja on õigustatud elatist saama, st kas hageja puhul esinevad asjaolud, mille tõttu ei saa eeldada, et ta on võimeline endale eluks vajalikke vahendeid hankima ning tal puudub vara enda ülalpidamiseks. Puudub vaidlus, et hageja õpib Tartu Ülikoolis täiskoormusega päevases õppes. Kostja on asunud seisukohale, et täisealisel lapsel ei ole seadusest tulenevat kohustust jätkata õppetööd kõrgkoolis peale gümnaasiumi lõpetamist. Kostja toob välja, et kuivõrd hageja on täisealine ja tal ei ole tuvastatud töövõime puuet, ei pea vanemad teda üleval pidama. Samuti leiab kostja, et hagejal on võimalik võtta õppelaenu. Kohus ei nõustu kostja seisukohtadega. Kohus märgib, et eelmises lõigus viidatud Riigikohtu seisukoha kohaselt on õppimine üheks põhjuseks, mille tõttu ei saa täisealiselt lapselt eeldada enda ülalpidamist ning eluks vajalike vahendite hankimist. Seadusest tulenevalt ei ole lapsel kohustust ka peale põhikooli asuda keskharidust omandama, küll aga näeb PKS ette, et ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes omandab muuhulgas kesk- või kõrgharidust. Kohtu hinnangul ei saa hagejale ülikooli õppima asumist ette heita. Hageja on kohtule selgitanud, et tal puudub vara enda ülalpidamiseks ning täiskoormusega õppimise tõttu ei ole tal võimalik ka kooli kõrvalt tööl käia. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hageja on ülalpidamist saama õigustatud isik PKS § 97 p. 2 tähenduses.
  2. Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lg 2 ütleb, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Hageja on välja toonud, et tema igakuised kulud ajavahemikul september 2017 – detsember 2017 moodustasid kokku keskmiselt 364,53 eurot, mille alla kuuluvad transpordikulud 54,04 eurot, internetikulud 17,5 eurot, toidukulud 74,56 eurot, autokool 76,66 eurot, kulud riietele 96,99 eurot ning muud kulud (raamatud, meelelahutus, hügieen jmt) 44,78 eurot. Oma kulude tõendamiseks on hageja esitanud oma arvelduskontode väljavõtted ajavahemikus 01.09.2017 – 17.12.2017 (tl 28-29 ja 32-35). Kulude osas on hageja selgitanud, et senise kehva majandusliku olukorra tõttu ei ole tal sisuliselt olnud võimalik teha mingeid kulutusi riietele, koolitarvetele, raamatutele jm. Kuna hageja õpib kehalise kasvatuse ja spordi õppekaval, siis eeldab see pidevalt erinevate spordirõivaste ja –jalanõude soetamist. Lisaks vajab hageja õppetööks sülearvutit, mille aku võimaldaks osaleda pikkadel loengupäevadel ja õppesessioonidel, kuid olude sunnil on hageja siiani kasutanud materiaalselt ja moraalselt amortiseerunud vahendeid.
  3. Oma sissetulekutena on hageja välja toonud igakuise vajaduspõhise õppetoetuse summas 220 eurot, mis määratakse semestripõhiselt ning hageja emapoolsete ülenejate sugulaste antava ülalpidamise. Hagejale maksab emapoolne vanaema XXX igakuiselt 100 eurot. XXX laseb hagejal tasuta kasutada korterit Tartus, mille kasutusõigus vastavalt turuhinnale on hageja hinnangul umbes 160 eurot kuus (tl 30-31) ning lisaks hüvitab XXX hageja kommunaalkulud vähemalt 40 euro ulatuses kuus ja toidukuludest vähemalt 50 eurot kuus. Võimaluse korral maksab hagejale ülalpidamist ka tema ema XXX, kes maksis näiteks novembris 2017 hagejale 80 eurot. Sissetulekute tõendamiseks on hageja esitanud oma arvelduskontode väljavõtted ajavahemikus 01.09.2017 – 17.12.2017 (tl 28-29 ja 32-35). Hageja on kohtule esitanud arvestuse (tl 25 pöördel), mille kohaselt olid tema tulud perioodil september – detsember 2017 summas 920 eurot (4 x 100 eurot XXXi poolt makstud toetust + 2 x 220 eurot vajaduspõhist õppetoetust + 80 eurot emalt) ning kulud 1458,12 eurot (4 x 364,53 eurot). Seega on hageja elamiskulude puudujääk hageja arvestuste kohaselt olnud 134,53 eurot kuus.
  4. Kohus, hinnates esmalt hageja igakuiste kulude põhjendatust, on seisukohal, et need on põhjendatud osaliselt. Kohus ei pea põhjendatuks ega vajalikuks kuluks autokooliga seonduvaid kulusid. Kohus toob taaskord välja Riigikohtu seisukoha, mille kohaselt ei pruugi täisealiseks 4
(7)2-17-17750 saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks ning et tuleb eeldada, et täisealine laps hangib eluks vajalikud vahendid ise (RKTKm 19.10.2015 nr 3-2-1-119-15, p.10). Seega autokooli näol ei ole kohtu hinnangul tegemist sellise igapäevaeluks vajaliku kuluga, mille osas lapsevanem last kindlasti toetama peab ning ilma milleta jäävad täisealise lapse igapäevavajadused rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt arvestab kohus hageja igakuistest vajalikest kuludest maha 76,66 eurot.
  1. Hageja on selgitanud, et tema igakuine rahaline puudujääk ajavahemikus september 2017 – detsember 2017 on olnud 134,53 eurot. Kohus peab vajalikuks märkida hageja arvestuse kohta järgmist. Hageja on tulude hulka arvestanud muuhulgas ema poolt novembris 2017 makstud ühekordse toetuse 80 eurot. Selleks, et kindlaks määrata kummagi vanema rahaline panus, arvestab kohus hageja tulude ja kulude vahekorra välja muude (mitte vanematelt saadud) tulude põhjal. Seejuures toob kohus välja, et kuigi hageja on käsitlenud vanaema poolset rahalist ja mitterahalist toetamist nö ema nimel ülalpidamise andmisena, ei saa kohtu hinnangul seda sellena arvesse võtta. Vanaema on kolmas isik, kes hagejat toetab ning see asjaolu ei võta vanematelt (antud juhul emalt) ära kohustust oma lapsele ülalpidamist anda. Hageja abivajaduse ulatuse kindlaksmääramisel peab kohus arvesse võtma ka seda, et nimetatud arvestus on kujunenud hageja seniste kantud kulude põhjal ajavahemikus september 2017 – detsember
  2. Kohus võtab arvesse ka hageja argumenti, mille kohaselt on hetkel hageja üheks sissetulekuks vajaduspõhine õppetoetus summas 220 eurot, mis määratakse semestripõhiselt ning mille puhul ei ole kindel, kas hageja seda ka edaspidi saab. Seega arvestab kohus hageja igakuise abivajaduse summa järgmiselt. Hageja rahaliseks tuluks loeb kohus hageja vanaema poolt makstava toetuse 100 eurot. Põhjendatud kulude summaks arvestab kohus 287,87 eurot, mille hulka kuuluvad transport 54,04 eurot, internet 17,5 eurot, toit 74,56 eurot, riided 96,99 eurot, muud kulud (raamatud, meelelahutus, hügieen jms) 44,78 eurot. Kohus ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt nähtub kantud kulude väljavõttest, et hageja ei ole sisuliselt saanud teha kulutusi riietele ja koolitarvetele. Näiteks hageja kulureas välja toodud igakuine keskmine kulu riietele summas 96,99 eurot ei ole ülemäära väike summa, lisaks ei saa eeldada, et tulenevalt õpitavast erialast peab hageja iga kuu uusi spordiriideid ja –jalanõusid soetama. Samuti ka koolitarbeid ja raamatuid. Kuivõrd kohus ei arvesta hageja igakuiste sissetulekute hulka tema ajutist õppetoetust, siis on hagejal kohtu arvates võimalik soetada selle eest hageja poolt välja toodud kooliks vajalikku tarbeelektroonikat jms. Arvestades hageja tulusid ja kulusid, hindab kohus hageja igakuiseks puuduolevaks summaks 187,87 eurot.
  3. Kostjalt väljamõistetava elatise summa määramisel tuleb kindlaks teha, millises ulatuses kumbki vanem elatist maksma peab. PKS § 105 lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Riigikohus on asunud seisukohale, et ülalpidamiseks kohustatud isiku puhul tuleb temalt elatise väljamõistmisel arvestada PKS § 102 ja PKS § 105 lg 3 järgi tema varalist seisundit. Sealjuures ei kohaldu täisealise lapse puhul PKS § 102 lg 2, vaid üksnes sama paragrahvi lg 1, mille kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (RKTKm 19.05.2015 nr 32-1-119-15, p. 11). Hageja leiab, et kuivõrd kostja sissetulekud ületavad hageja ema sissetulekuid mitmekordselt, tuleb seda elatise määramisel ka arvesse võtta. Kostja on asunud seisukohale, et hageja emal tuleb toetada hagejat võrdväärselt kostjaga. Kostja esitas kohtule oma pangakonto väljavõtted ajavahemiku 01.08.2017 – 31.01.2018 osas (tl 58-86). Hageja esitas kohtule tõendina oma ema XXX pangakonto väljavõtte ajavahemiku 01.09.2017 – 31.12.2017 osas (tl 107-109). Analüüsides hageja mõlema vanema konto väljavõtteid, märgib kohus, et nende põhjal võib järeldada, et kostja majanduslik olukord on võrreldes hageja emaga 5
(7)2-17-17750 mõnevõrra parem (võttes arvesse laekumisi ja rahaliste vahendite olemasolu esitatud pangakontol). Küll aga ei piisa käesolevas menetluses üksnes hageja ema pangakonto väljavõttest selleks, et vabastada teda hagejale ülalpidamise andmisest. Kostja on esitanud kohtule andmed selle kohta, et hageja emale kuulub kinnistu Kloogaranna külas (tl 91). Kohtu hinnangul ei ole siiski mõistlik eeldada, et hageja ema peaks võõrandama talle kuuluva kinnistu, mis on tema ja tema laste koduks. Lisaks on hageja välja toonud, et ema osutab talle ülalpidamist mitterahaliselt, st hageja ööbib Põhja-Eestit külastades ema majas ning ema tasub sel perioodil tema eest toidu- ja majapidamiskulusid. Kohtu hinnangul tuleb ka seda elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtta. Seega võttes arvesse hageja abivajaduse ulatust, mis on 187,87 eurot (ei sisalda hageja ema poolt antavat vahetut ülalpidamist) ning eeltoodud asjaolusid ja põhjendusi, leiab kohus, et põhjendatud on määrata kostja poolt tasutavaks igakuiseks elatise summaks 120 eurot. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt igakuine elatis välja mõista alates novembrist
  1. Kohus selgitab, et perioodiliselt makstavat elatist saab nõuda alates hagi esitamisest. Seega mõistab kohus XXX’ilt igakuise elatisraha XXX ülalpidamiseks alates
  2. novembrist 2017 summas 120 eurot kuni XXX õpingute lõpetamiseni Tartu Ülikoolis, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette ning kanda XXX arvelduskontole nr XXX.
  3. Hageja nõuab lisaks perioodiliselt makstavale elatisnõudele ka tagasiulatuvalt elatisvõlgnevuse tasumist. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on välja toonud, et kuivõrd tal oli alates
  4. septembrist 2017 õigus nõuda kostjalt ülalpidamist, nõuab ta nimetatud kuupäevast alates ka kahju hüvitist 200 eurot kuus. Kuna kohus tuvastas, et kostjal on kohustus tasuda hagejale ülalpidamiseks elatist summas 120 eurot kuus, on kohtu hinnangul põhjendatud ka tagasiulatuva elatise nõue alates septembrist 2017 kuni hagi esitamiseni. Hageja on hagis arvestanud tagasiulatuva elatisnõude nelja kuu eest. Kohtu hinnangul saab PKS § 108 alusel väljamõistetav tagasiulatuv elatis kõne alla tulla alates
  5. septembrist 2017 (mil hageja alustas õppetööd Tartu Ülikoolis) kuni hagi esitamiseni 27.11.
  6. Seega moodustab elatisvõlgnevus nimetatud ajavahemiku eest kokku 332 eurot (septembri eest 108 eurot + oktoobri eest 120 eurot + novembri eest 104 eurot). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus XXX’ilt välja XXX kasuks tagasiulatuva elatise 332 eurot ajavahemiku 04.09.2017 - 26.11.2017 eest, milline summa tuleb tasuda XXX arvelduskontole nr XXX.
  7. Tagasiulatuva elatisnõude osas on hageja taotlenud kostjalt välja mõista tasumata elatisvõlgnevuselt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostjal on alates 04.09.2017 kuni hagi esitamiseni tekkinud elatisvõlgnevus summas 332 eurot, siis on hagejal õigus nõuda nimetatud rahalise kohustusega viivitamise eest kostjalt ka viivist. Kohus mõistab vastavalt hageja taotlusele kostjalt elatisvõlgnevuselt (summas 332 eurot) välja alates hagiavalduse esitamisest 27.11.2017 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 15.

§ 442

lg 8 neljanda lause kohaselt kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Kohtu hinnangul ei oma asjas tähtsust käesolevale kohtuasjale eelnenud perioodiga seonduvad asjaolud ja sündmused, sh hageja ja kostja senised 6

(7)2-17-17750 omavahelised suhted, varasemas tsiviilasjas tehtud kohtuotsus ja selle täitmine ning hageja ema ja kostja omavahelised suhted. Käesolev haginõue on esitatud hageja enda poolt eraldiseisva nõudena. Seega jätab kohus arvestamata järgmiste tõenditega: 09.05.2017 teabenõe Justiitsministeeriumile (tl 5) ning XXX ja XXX seisukoht selle osas (tl 7), XXX ja kostja vaheline sõnumivahetus (tl 8), hageja arvelduskonto väljavõte ajavahemikus 01.01.2015 – 04.03.2016 (tl 79-86), 15.11.2016 volikiri (tl 92), XXX poolt 27.12.2016 Justiitsministeeriumile saadetud pöördumine (tl 93), 10.12.2014 üleandmis-vastuvõtmisakt (tl 94), kostja 05.04.2016 e-kiri hageja emale (tl 95). 16. Kohus selgitab, et käesoleva kohtuotsuse täitmisel tuleb arvesse võtta kostja poolt hagi tagamise määrusel alusel hagejale tasutud summasid. 17. Tulenevalt

§ 462

lg-st 2 asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ning määrab, et jõustunud kohtuotsuses asendada menetlusosaliste nimed initsiaalidega ning jätta avalikustamata nende isikukoodid, sünniajad ning aadressid. 18. Hageja on esitanud taotluse tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

§ 461

lg 1 kohaselt täidetakse kohtuotsus pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Kohtu hinnangul ei ole kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine põhjendatud ning selleks puudub alus. Kohus märgib, et käesoleval juhul on kostja suhtes kohaldatud ka hagi tagamise abinõud, mis kehtib kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 19.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlus-osaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. 20.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, jätab kohus

§ 163lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

21. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtu-lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.