Obsah (9)

§ 423§ 53§ 50§ 5§ 438§ 367§ 173§ 174§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-124341 Tsiviilasi Harju Infra OÜ hagi XXX vastu

) § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. 12. Kostja esitas 14.03.2017 vastuses hagile kohtule taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks ja menetluse lõpetamiseks, kuna nõude alus, summa, objekt ja nõude aluseks olev periood on ebaselge. Kohus leiab, et kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

§ 423

lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt omavolilise vee tarbimise eest tasumist. Seega tuleb kohtul hageja nõude lahendamiseks asjaolud tuvastada. Riigikohus on märkinud, et

§ 423

lg 2 p 2 kohaldamine on võimalik siis, kui hagiavaldus või hagita menetluses esitatud avaldus on õiguslikult perspektiivitu, st et hagis või avalduses esitatud asjaolude tõesuse korral ei oleks hagi või avaldust võimalik rahuldada. Selle sätte kohaldamiseks ei pea kohus seega tuvastama asjaolusid (vt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-114-12, p 18). Tulenevalt eelnevast ei rahulda kohus kostja taotlust hagi läbivaatamata jätmiseks ning lahendab tsiviilasja kohtuotsusega. 13. Kostja esitas 06.04.2018 kohtule taotluse protokolli parandamiseks. Hageja esitas protokolli parandamise taotluse õigeaegselt, so kolme tööpäeva jooksul alates protokolli allkirjastamisest

§ 53

lg 2 sätestab, et menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist, kui menetlusosalised on kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi.

§ 53

lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. 14. Kohus leiab, et hageja taotlus protokolli parandamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

§-s 50 on sätestatud protokolli kohustuslik sisu. Vastavalt

§ 50

lgle 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kostja osundatud parandused ei ole menetlustoimingu seisukohalt olulised, mistõttu jätab kohus taotluse protokolli parandamiseks rahuldamata. Kohus märgib, et protokoll ei ole stenogramm ja protokolli tuleb kanda olulised asjaolud. Samuti ei ole võimalik lisada protokolli täiendavaid seisukohti või ilustada protokolli sõnastust. Kohus lisab kostja vastuväited 03.04.2018 kohtuistungi protokollile. 15. Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis ning kuulates kohtuistungitel ära pooled, leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. 16.

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 438

lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. 17. Hageja on esitanud kohtule nõude VÕS § 1037 lg 1 alusel. Riigikohus on lahendis 3-2-11-15, p-is 15 märkinud, et omavolilise tarbimise puhul võib ettevõtjal olla omavolilise tarbija vastu nõue nii deliktiõiguse sätete (VÕS § 1043

1. jj)kui ka alusetu rikastumise rikkumiskondiktsiooni sätete (VÕ § 1037
2. jj)alusel, kui vastava nõude eeldused on täidetud. VÕS § 1037 lg 1 kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või 4 valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Seega peavad VÕS § 1037 lg 1 kohaldamiseks olema täidetud järgmised eeldused: nõude esitajale kuulus asi, muu õigus või valdus; isik, kelle suhtes nõue esitati rikkus seda; rikkumine seisnes käsutamises, kasutamises, äratarvitamises, ühendamises, segamises või ümbertöötamises; rikkumise tagajärjel saadi hüve. Kostja saab esitada vastuväite, et rikastumine on ära langenud. 18. Hageja nõuab kostjalt omavolilise vee ja gaasi tarbimise eest. Antud asjas puudub vaidlus, et kostja on üks kinnisasja XXX, Saue, Harjumaa ühisomanikest. Samuti puudub vaidlus küsimuses, et hageja osutas vaidlusalusel perioodil nimetatud kinnistul veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust. Vaidlust ei ole ka selles, et poolte vahel ei olnud sõlmitud kinnisasjal vee- ja kanalisatsiooni tarbimiseks lepingut. Käesolevas asjas on kohtuistungitel tuvastamist leidnud, et kostja on vastavat teenust tarbinud Tuvastamist on leidnud, et hageja paigaldas esimese veearvesti 30. märtsil 2012 aadressile XXX. Samuti on kohtumenetluse käigus tuvastamist leidnud, et kostja soovis hagejaga lepingut sõlmida ja kasutatud teenuse eest tasuda. Samuti on kostja kogu menetluse vältel selgitanud, et tema tahtis hagejaga lepingut sõlmida. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb kohaldamisele VÕS § 1037 lg 1, kuna kostja on ära tarvitanud vee, mille sunnas ühisveevärki hageja. Seega saab hageja nõue olla suunatud rikkumise teel saadu hariliku väärtuse hüvitamisele. 19. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 8 lg 4² kohaselt ühisveevärgist veevõtt ja ühiskanalisatsiooni abil reo-, sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine on omavoliline, kui selleks puudub õiguslik alus või kui puudub vee-ettevõtjaga vastav leping, välja arvatud juhul, kui vee-ettevõte esitab regulaarselt tarbitud vee või ärajuhitud reovee eest kliendile arveid ning klient on arved õigeaegselt tasunud. Riigikohus on nimetatud sätte selgituseks märkinud, et seega kohaldub eeskiri lisaks lepingulistele nõuetele ka lepinguvälistele nõuetele ning eeskiri reguleerib omavolilise veekasutuse juhtumeid sõltumata sellest, kas poolte vahel on varem leping olnud või mitte, kuivõrd ÜVVKS ega eeskiri eelkirjeldatud olukordi ei erista (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-1-15, p 16). Kuna hagejad tarbisid vee- ja kanalisatsiooniteenust ilma lepinguta, siis tegemist on ÜVVKS § 8 lg 3 rikkumisega. 20. Hageja esitas kohtule arve nr 150208 summas 18,74 eurot gaasi tarbimise eest (tl 21), arve nr 160942 gaasi tarbimise eest 5,58 eurot (tl 21). Arve nr 161055 gaasi tarbimise eest summas 191,83 eurot (tl 22). Arve nr 161077 veevarustuse teenuse eest perioodil 03.12.201431.08.2016 summas 723,24 eurot (tl 23). Kostja selgitas 9.10.2017 toimunud eelistungil, et kostja teatas iga kuu gaasinäitu ja tasus gaasi eest. Veemõõturi näite kostja kordagi ei teatanud, kuna veemõõtur oli taatlemata. 21. Kohus täitis 9.10.2017 toimunud eelistungil selgitamiskohustust ning selgitas hagejale, et hagejal tuleb täpsustada põhinõuet ja viiviste arvestust, samuti asjaolu millisel õiguslikul alusel ja millise perioodi eest hageja kostjale viivist arvestab. Samuti tuli tõendada kostja poolt tarbitud vee kogust, samuti selgitada ja tõendada, millisel alusel hageja tarbitud vee kogust arvestas. Kostjal tuleb tõendada, et on tasunud gaasi eest. Kostja on tõendanud, et arvete nr 15028, 160942 ja 161055 on kostja hagejale tasunud. Nimetatud on tõendatud kohtule esitatud 05.12.2016 maksekorraldusega nr 21864 (tl 63). Seega on kostja hagejale tasunud gaasi eest 216,10 eurot ja hagi tuleb jätta selles osas rahuldamata. 22. Kohtule 03.04.2017 esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt tuleneb kostja koguvõlgnevus 3 818,37 eurot hageja ees mh arvest 141357. Kohtule esitatud arve nr 161077 kohaselt on hageja arvestanud tarbitud kohaselt on kostja arvestanud kostja arvestuslikuks veekoguseks perioodil 03.12.2014 - 31.08.2016 210 m³ ja heitvee ärajuhtimise teenuse koguseks veetarbimise järgi sama perioodi eest 210 m³. Arve nr 141374 kohaselt on vastavalt kontrollaktile 02.12.2014 perioodi 30.03.2012-30.11.2012 eest veevarustuse teenuse koguseks 183,48 m³ ( vee näit 00,03 – 183,51) ja heitvee ärajuhtimise teenuse koguseks veetarbimise 5 järgi sama perioodi eest 183,48 m³. Perioodi 01.12.2012 – 02.12.2014 eest on veevarustuse teenuse koguseks 527,49 m³ ( vee näit 183,51-711) ja heitvee ärajuhtimise teenuse koguseks veetarbimise järgi sama perioodi eest 527,49 m³. Kokku on arve nr 141374 summaks 2 201,99 eurot. Kohtule esitatud 02.12.2014 koostatud vee ja gaasimõõtja kontrolli akti kohaselt on 30.03.2012 -30.11.2012 vee tarbimine 183,48 m³ ja perioodil 01.12.2012 – 02.12.2014 on tarbimine 527,49 m³ (tl 49). Kostja on nimetatule allakirjutanud. Kohus on seisukohal, et kontrollaktile allakirjutamine ei anna alust asuda seisukohale, et kostja on automaatselt nõustunud vee tarbimise kogusega. Kostja on kogu vee omavolilise tarbimise perioodi jooksul väitnud, et soovib veemõõtja taatlemist ja tasub üksnes taadeldud veemõõtja alusel. Arve nr 161077 selgituseks on hageja selgitanud, et on keskmise prognoosi aluseks võtnud mitte tarbimise elaniku kohta. Kinnistul tarbivad hageja teenuseid lisaks kostjale ning tema perele ka teine kaasomanik koos oma perega. Seega on hageja keskmise arvestamisel võtnud sisuliselt elaniku (kaks kaheliikmelist perekonda) kohta kinnistul tarbimise keskmiseks 2,5 m³ kuus ehk 30 m³aastas. 23. Ebaõiglane on nõuda hagejatelt suuremat hüvitist, kui oli tõenäoline tarbimine. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa kohus võtta aluseks kostjate kinnistule 30. märtsil 2012 paigaldatud veearvestit. Kostja on kogu menetluse vältel esitanud vastuväite, et nimetatud veearvesti ei ole usaldusväärne kuna on taatlemata. 2012 aastal kehtinud mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et üksnes taadeldud mõõtevahendiga saadud mõõtetulemused saab lugeda õigeks. 24. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kinnistul asuv veemõõtja oleks taadeldud. Kostja vastas 03.04.2018 toimunud kohtuistungil kohtu küsimusele: „milline tõend tõendab, et veemõõtja oli paigaldamise hetkel taadeldud“, et „pildid, koosmõjus kinnitusega, et mõlemal poolel puuduvad pretensioonid“. Kostja poolt esitatud fotod veemõõtja kohta ja kostja kinnitus ei tõenda, et vaidlusalune veemõõtja oleks taadeldud. Riigikohus on märkinud, et kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29. aprilli 2015. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19). Kostja poolt 03.04.2018 esitatud taatluskleebise näidis vastab „Taatlusmärgiste kirjeldus, nende valmistamise, kasutamise ja hoidmise kord ning taatlustunnistuse ja nõuetele mittevastavuse tõendi kohustuslike kirjete loetelu“ määruse lisale. Seega ei saa kohus arvestada käesoleval juhul hageja poolt esitatud andmetega veetarbimise osas. Nimetatu aga ei vabasta kostjat tegelikult tarbitud vee eest tasumise kohustusest ning kohtu hinnangul saab tegeliku tarbimise koguse teha kindlaks kasutades arvestuslikku metoodikat. 25. Kohus leiab, et tegeliku vee tarbimise koguse kindlaks tegemisel tuleb arvestada kinnisasjal XXX, Saue elavate isikute arvuga, so kostja ja tema abikaasaga. Arvestuse aluseks tuleb võtta hageja poolt arvetel esitatud periood 30.03.2012 kuni 31.08.2016 ning hageja arvestatud prognoos inimese kohta 2,5m³ (vt 11.12.2017 kohtuistungi protokoll tl 117). Kohtule hageja poolt esitatud hageja kodulehe väljavõtte ärakirjaga on tõendatud, et alates 01.12.2012 on Saue linna Kadaka tegevuspiirkonna klientidele Konkurentsiameti 23.10.2012 veeteenuse hinna kooskõlastamise otsuse nr 9.1-3712-026 alusel kehtestatud järgmised veeteenuse hinnad. Tasu võetud vee eest 1,47 eurot/m³ ja tasu reovee ärajuhtumise ja puhastamise eest 1,40 eurot/m³ (tl 98). Samuti on ka hageja 23.10.2017 hagi täpsustuses selgitanud, et on arve nr 141374 koostanud nimetatud hindade alusel (tl 68). Seega arvestab kohus kostja ja tema abikaasa ühe kuu vee kuluks 5 m³ perioodil 30.03.2012 kuni 31.08.2016. Periood 30.03.2012 kuni 31.08.2016 koosneb 53 kuust 1 päevast. Seega on tarbitud vee kogus 265,1 m³. Seega tuleb tasu vee eest 389,60 eurot (265,1 m³ x 1,47 eurot/m³) ja tasu reovee 6 ärajuhtumise ja puhastamise eest 371,10 eurot (265,1 m³ x 1,40 eurot/m³). Kokku 760,70 eurot. 26. Hageja esitas kostja vastu hagiavalduses ka viivise nõude. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist perioodi 22.12.2014-23.01.2017 eest. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel põhinõude summalt alates 24.01.2017 kuni põhinõude täieliku faktilise tasumiseni. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Samuti märgib Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-66-15, p-is 19, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude puhul arvestatakse viivist VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

§ 367

alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

1. Kohus leiab, et viivis tuleb kostjalt välja mõista alates 28.09.2016, kuna kostja on vastuses hagile kinnitanud, et sai veeteenuse arve nr 161077 kätte e-postiga
2. septembril
3. Seega asub kohus seisukohale, et hageja teatas kostjale nõudest 28.09.
4. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 760,70 eurot alates 29.09.2016 kuni 26.04.2017, viivitatud päevade arv kokku 210, summas 34,97 eurot (vt arvutuskäiku www.viivsekalkulaator.ee). Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks

§ 367

alusel välja mõista viivis põhivõlalt (760,70 eurot) alates otsuse tegemise järgmisest päevast, so alates 27.04.2017 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 28. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole kohtu hinnangul asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu otsust hagi osalise rahuldamise osas. Samuti ei hinda kohus kohtule peale kohtu poolt antud tähtaja möödumist esitatud väiteid ja seisukohti, kuna nimetatu on kohtule esitatud hilinemisega. MENETLUSKULUD 29.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 30. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

§ 163

lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õiglane ja mõistlik jätta menetluskulud poolte endi kanda. Seetõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. 31. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 7