) § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.
lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.
lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
Kohus leiab, et kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud järelmaksuga vara müügilepingu tingimus, mille kohaselt Elisa Eesti AS-il oli õigus nõuda käsitlustasu tasumist, on ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu
Seega on kohtu hinnangul põhjendatud mõista kostjalt põhinõudena välja arve nr XXXX põhinõue (417,41-70) 347,41 eurot. Kokku on hageja põhinõue põhjendatud kõigi nelja arve osas summas (347,41+86,33) 433,74 eurot. Kohus jätab hageja põhinõude seega rahuldamata (511,47-433,74) 77,74 euro ulatuses. Hageja on arvestanud viivist põhinõudelt 511,48 eurot ajavahemiku 19.07.2015 kuni 5.01.2018 eest kogusummas 101,25 eurot. Kuivõrd kohus on rahuldanud hagi põhinõude 433,74 euro osas, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist just sellelt põhinõudelt. Kohus rahuldab hagi seega sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 85,86 eurot ja jätab rahuldamata summas (101,25-85,86) 15,39 eurot. Kohus leiab, et kuna hageja esitas nõude kogusummas 642,73 eurot, mille kohus rahuldas 548,89 euro ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 86% ulatuses kostja ja 14% ulatuses hageja kanda. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv kokku 125 eurot ja õigusabikulu 625 eurot. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 625 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades esindaja tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 150 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (riigilõiv 125 eurot + õigusabikulu 150 eurot) 275 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 236,50 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.