1 Kriminaalasi nr 1-09-17925 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. september 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-17925 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekr

§ 751

lg 3 määrata Dmitri Teplõhhi elektroonilise valve tähtajaks 3 (kolm) kuud.

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata Dmitri Teplõhhile katseaeg kuni 18.07.2022 ja käitumiskontroll pikkusega 24 (kakskümmend neli) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada Dmitri Teplõhhi käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2 - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Dmitri Teplõhhi käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 21,4,8,9 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; - osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis, mis maandab riske mõtlemise ja käitumise valdkonnas; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata Dmitri Teplõhh kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Dmitri Teplõhh karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.07.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Teplõhhi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Dmitri Teplõhh kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 13.10.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-17925 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 12 aastat vangistust. Dmitri Teplõhh tunnistati süüdi KarS § 392 lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust.

§ 64

lg 1, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõisteti Dmitri Teplõhhile liitkaristuseks 12 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Tartu Maakohtu 19.01.2011 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega - 3 aastat ja 6 kuud ning Dmitri Teplõhhile mõisteti liitkaristuseks, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, 12 aastat vangistust. Karistusaega arvestatakse alates 18.07.

1. Isikut on 4 korral kriminaalkorras karistatud ning vanglas viibib ta teist korda. Isik on varasemalt toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise suures koguses. Lisaks on ta minevikus toime pannud huligaansuse ja omanud ka relva ebaseaduslikult. Käesoleva 3 kuriteoga on saadud suuremat tulu. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on majandusliku toimetulekuga seotud raskused. Kinnipeetav on omandanud riigikeele A1, A2, B1 tasemed ning osales riigikeele B2 taseme õppes, kuid eksamit ei sooritanud. Isik omandas keevitaja eriala. Isikut on korduvalt, viimati 12.09.2017 määratud majandustöödele koristaja ametikohale, kuid reaalselt ta ei korista. Kinnipeetav läbis sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening, kuid kuna ta puudus kolmelt kohtumiselt, tehti mõned teemad ära individuaalkorras. Kinnipeetav võttis osa vestlustest, oli aktiivne ja avatud. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused ei vaja täiendamist. Suhtlemisel on isik avatud ja aktiivne. Kinnipeetav osales ka ITK põhisel vestlusel psühholoogiga. Samuti toimusid vestlused kriminaalhooldusametnikuga sotsiaalprogrammist Sotsiaalsete oskuste treening saadud teadmiste kinnistamise osas. Kinnipeetava jaoks on väga tähtsad tema suhted abikaasa, vanemate ja lapsega. Isik on enda sõnul aastatega mõistlikumaks muutunud ja probleemide lahendamise oskused on samuti paranenud. Kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 8 aastat 2 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 3 aastat 9 kuud vangistust. Kinnipeetav on sündinud ja praktiliselt kogu oma elu elanud xxxx koos päritoluperega vanematele kuuluvas 4-toalises korteris aadressil xxxx. Viimased 6 aastat enne vangistust elas isik endise elukaaslase ja ühise alaealise lapsega naisele kuuluvas korteris aadressil xxxx. Seoses vangistusega müüs pank korteri maha sundmüügi korras. Naine koos lapsega elab hetkel üürikorteris aadressil xxxx, kuhu kinnipeetav soovis varasemalt ka pärast vabanemist elama asuda. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla soovib kinnipeetav käesoleval ajal elama asuda aadressile xxxx, kus elavad tema vanemad. Tegemist on 4-toalise kõigi mugavustega korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava ema N T. Kodukülastusel on välja selgitatud, et tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks, uksed ja aknad on hästi lukustatavad, on olemas mobiillevi ning sobiv koht koduvalveseadme paigaldamiseks. Kinnipeetava vanemad on nõus elektroonilise valve rakendamisega D T suhtes oma elukohas. Kinnipeetav omandas põhihariduse Kohtla-Järve
2. Keskkoolis, keskhariduse Narva
3. Keskkoolis, misjärel alustas õpinguid Kohtla-Järve Polütehnikumis mehaaniku erialal, kuid kuna eriala ei meeldinud, siis loobus ja alustas õpinguid TÜ Narva Kolledžis, kuid seoses esimese vangistusega jäid õpingud lõpetamata. Viru Vanglas omandas isik keevitaja eriala. Paralleelselt õppimisega töötas kinnipeetav ametlikult tootmistehases. Pärast esimest vangistust lõi isik
4. aastal oma eraettevõtte OÜ xxxx, milleks oli kohalik autopesula ning mille juhtimine oli isiku peamiseks tegevuseks enne käesolevat vangistust. Vangistuses olles on isik korduvalt tööst keeldunud ja saanud selle eest distsiplinaarkorras karistada. Peamine sissetulek vangistuses on lähedaste toetus. K-Raha 29.06.2018 andmetel on isikul maksmata nõudeid 1534,40 eurot. Kinnipeetava sõnul soovib ta võlgasid tasuda. 28.07.2017 toimunud vestluse käigus ütles isik, et pärast vabanemist plaanib minna tööle firmasse Xxxx OÜ, kus töötab ka tema vend. Isik suhtub töösse hästi ja tahab raha teenida legaalselt. Mainis, et on varasemalt tahtnud kiirelt raha teenida ja see on olnud ka tema probleem. Kinnipeetav andis viimati teada, et soovib vabanemisel tööle asuda OÜ-s Xxxx, mis asub xxxx. Äriregistri andmetel on ettevõte asutatud
5. aastal xxxx ning ettevõttel puudub maksuvõlg. Telefonivestluses kinnitas tööd garanteeriva OÜ juhatuse liige S O, et kinnipeetav võetakse vabanemisel tööle masinate ja seadmete hulgimüüjaks. Samuti andsid kinnipeetava vanemad teada, et on valmis toetama poega vabanemisel materiaalselt ja moraalselt. 4 Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema N T, isa V T, vend K T ja poeg D T, kellega isik aeg-ajalt suhtleb nii telefoni kui ka kokkusaamiste teel. Vangistuses olles abiellus kinnipeetav K T. Lähedastega saab enda sõnul väga hästi läbi ning nad ootavad teda koju. Eelmise elukaaslase vennaga pani toime käesoleva kuriteo. Kinnipeetava sõnul ta kriminaalse taustaga inimestega ei suhtle. Riskivale, hoolimatule ning teisi ärakasutavale elustiilile viitavad mitmed väärteokaristused ning samuti ka kriminaalkaristused (sh narkootiliste ainete käitlemise eest). Kinnipeetava vanemate hinnangul pojal enne vangistust probleeme alkoholi tarvitamisega ei olnud, narkootikumide tarvitamist täheldatud ei ole. Kuriteod on kinnipeetav toime pannud grupis, seega isiku suhtlusringis on narkootikume tarvitavad ning kuritegeliku mõtteviisiga isikud. Kinnipeetav väidab, et alkoholiga ei ole tal kunagi probleeme olnud ning kindlasti ei teki ka. Alkoholi tarbis ta vaid tähtpäevadel (sünnipäevad, jõulud jms), kuid alati mõõdukalt. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta vahepeal (kord kuus) kanepit suitsetamise teel, olles juhutarvitaja. Eelmise süüdimõistmise järgselt väitis isik, et leidis kanepi koti metsast ja võttis autosse kaasa, et vahepeal seda suitsetada. Käesolev süüdimõistmine on seotud korduva suures koguses narkootiliste ainete salakaubaveoga, mille eesmärgiks oli toimetada narkootilised ained Eestist Venemaale. Kinnipeetav on koostööaldis, ametnike suhtes viisakas. Isik on keskmisest kõrgema vaimse võimekusega, sotsiaalsed oskused on head. Käesoleva rikkumise toimepanemises süüdistab isik halba majanduslikku olukorda ja Eesti riiki (pole tööd, madal töötasu jne). Minevikus oli rumal, et proovis narkootikumidega kiirelt raha teenida. Tulevikueesmärgid on isikul reaalsed - soovib oma perega koos olla, nende heaks töötada legaalselt. Pere heaolu on tema jaoks esimene prioriteet. Vangistuse ajal korduv tööst keeldumine näitab, et isik omab subkultuurseid hoiakuid. Isik väidab, et motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on tal olemas, sest ta tahab oma ülejäänud elu veeta koos perekonnaga. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalhooldusele määratud ühel korral ning see kulges rahuldavalt. Kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isikul on tekkinud materiaalsed raskused. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 11%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Dmitri Teplõhhi tingimisi enne tähtaega vabastada, tehakse ettepanek määrata katseaja pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 18.07.2022 ning käitumiskontrolli pikkuseks 24 kuud alates vanglast vabastamisest. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata isikule KarS § 75 lg 2 p-des 21,4,8,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks määrata 3 kuud alates seadmete paigaldamisest. Dmitri Teplõhh kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on nõus vabanema ka elektroonilise valve kohaldamisega.
6. aastal läks ta keevitajaks õppima ja talle lubati, et kui ta lõpetab, siis saab töökoha metallitsehhis.
7. aastal lõpetas ta eriala, kuid keevitajana talle vangla tööd ei võimalda ning koristajana ei ole ta nõus töötama, sest tahab töötada erialal. Garanteeritud töökoht on tal OÜ-s Xxxx, kus ta asub tööle müüjana. Tervise probleemid on seotud jalaluu murruga, samuti ei saa ta töötada keemiliste materjalidega, sest tal on allergiline nahk. Tööst keeldumine oli seotud ka allergiaga. Naine, kellega on tal registreeritud abielu, ei ole tema poja ema. Abielu on registreerinud üle 2 aasta tagasi. Kuriteos tunnistas ta ennast süüdi, kuid kokkuleppemenetlusega ei olnud nõus. Ta on juba 8 aastat vanglas olnud, mistõttu on kaotanud elus palju, kuid nüüd leidis ta endale uue pere, kelle juurde tahab vabaneda ja seetõttu palub ta võimalust vabaneda enne tähtaega. 5 Kaitsja v.-adv. Alla Jakobson toetas kinnipeetava arvamust ja leidis, et seaduslik võimalus vabanemiseks on olemas. Kinnipeetav on ära kandnud rohkem kui 2/3 karistusest ja ta taotleb vabastamist elektroonilise valvega. On kontrollitud eluruum, kus ta peaks elama ning see võimaldab elektroonilist valvet. Korteris elavad vanemad. Väga tähtis, et nad on nõus poega toetama moraalselt ja materiaalselt. On olemas ka töökoht. Kinnipeetav on registreerinud abielu, tal on tänaseks tugev perekond. Nende aastate jooksul, mis ta on vanglas olnud, on ta õppinud eesti keelt. Asjaolu, et ta ei sooritanud B2 taseme eksamit, poleks vaja olnud märkida, kuna ta püüdis õppida eesti keelt. Omandas keevitaja eriala. Varem ta töötas vanglas koristajana, kui ei olnud keevitaja eriala. Kui rääkida protsentidest, siis 11% on väga väike. Vangla toetab ja prokurör ka toetab vabastamist. Ka riskid ei ole suured, kuna kirjeldatud on seda, mida ta tegi enne vanglasse sattumist ning 8 aastat ei ole tal probleeme olnud. Kaitsja palus taotlus rahuldada. Abiprokurör Liis Vainola on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Dmitri Teplõhhi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Dmitri Teplõhhi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Dmitri Teplõhhi võib 3 kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 2 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta samuti teist korda. Kuriteod on narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslik käitlemine, käesoleva kuriteoga on isik saanud suuremat tulu. Kinnipeetava käitumine vangistuses ei ole olnud täiesti õiguskuulekas. Tal on käesoleval ajal 3 kehtivat distsiplinaarkaristust ning teda on korduvalt määratud vangla majandustöödele koristaja ametikohale, kuid reaalselt ta ei korista. Samas on kinnipeetav läbinud muud talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused, sealhulgas omandanud riigikeele A1, A2, B1 taseme, õppinud riigikeele B2 taseme õppes, omandanud keevitaja eriala, osalenud sotsiaalprogrammis Sotsiaalsete oskuste treening ja selle järeltegevuses. Lisaks on kinnipeetav vestelnud psühholoogiga. Kinnipeetava vabastamise kasuks räägivad need elutingimused, mis teda vabanemisel ees ootavad. Tal on vabanemisel kindel elukoht vanematele kuuluvas korteris, kus käesoleval ajal elavad tema vanemad, kes on nõus poja elama asumisega nende juurde ja seal elektroonilise valve kohaldamisega. Samuti on kinnipeetaval garanteeritud töökoht OÜ-s Xxxx xxxx, mis tagab talle igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Kuritegude toimepanemise põhjuseks olid majandusliku toimetulekuga seotud raskused ning isikul on tasumata nõudeid üle 1500 euro, kuid ta on motiveeritud neid tasuma. Lisaks on vanemad nõus poega vabanemisel nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Kuigi kinnipeetav on kuritegusid toime pannud grupis, mis viitab kriminaalsele suhtlusringkonnale, siis enda sõnul ta endiste kriminaalse taustaga tuttavatega ei suhtle. Kinnipeetava puhul ei esine alkoholi tarvitamisest tulenevat uue kuriteo toimepanemise riski. Narkootikumide tarvitamisest tulenev uue kuriteo toimepanemise risk ei ole suur. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel ning katseaeg kulges rahuldavalt. Seega tuleks kohtu hinnangul anda kinnipeetavale võimalus näidata seda, et tema käitumine ja 6 hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus Dmitri Teplõhhile katseaja kuni karistusaja lõpuni, s.o 18.07.2022 ja käitumiskontrolli pikkusega 24 kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning paneb talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p-des 21,4,8,9 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus leiab, et antud juhul oleks vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise ja käitumiskontrolli nõuetele allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 75; KrMS § 426, 432, 384,
8. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik