lg 1 p 1, § 118 lg 1 p 1 - § 25 lg 2, § 199 lg 2 p 7, 9 järgi lühimenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Maksim Kapustinskas, isikukood 36905250048, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel vene keel, töökoht puudub, elukoht puudub, viimane elukoht xxx, varem kriminaalkorras karistatud: 16.02.2005 Ida-Viru Maakohtu otsusega
p 1, 4 järgi vangistusega 10 aastat 12 päeva; 30.01.2013 Viru Maakohtu otsusega
järgi vangistusega 10 aastat 1 kuu 12 päeva Kahtlustatavana kinni peetud 18.03.-19.03.2016, 03.04.05.04.2016 ja 24.08.2016, kokku 6 päeva Tõkend, vahistamine, alates 17.05.2017 Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga Juhindudes KrMS § 238, § 306, § 309 lg 1, 2,3, § 311, 312, § 313, § 314, § 315, kohus O T S U S T A S: Maksim Kapustinskas süüdi tunnistada
Mõista karistuseks
Maksim Kapustinskas süüdi tunnistada
Mõista karistuseks
1 Maksim Kapustinskas talle esitatud süüdistuses
lg 2 p 7,9 järgi 03.04.2016 kl 10.42 toimepandud varguses õigeks mõista kuriteo tuvastamatuse tõttu.
lg 1 alusel kuritegude kogumi eest lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust. Vastavalt KrMS §-le 238 lg 2 vähendada Maksim Kapustinskasele mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 2 (kahe) aasta võrra, mõistes karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.
alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aega 18.03.-19.03.2016, 03.04.-05.04.2016 ja 24.08.2016, kokku 6 päeva. Kandmisele kuulub lõplikult 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 17.05.2017 Tõkend, vahistamine, jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. Asitõendid: Nuga, mis asub kriminaalasja juures, hävitada kohtuotsuse jõustumisel § 126 lg 3 p 4 alusel; Kannatanu S Ki riideesemed ( särk ja jope), mis asuvad hoiul Ida prefektuuris, hävitada kohtuotsuse jõustumisel § 126 lg 3 p 4 alusel; Maksim Kapustinskase riideesemed ( jope ja nokamüts), mis asuvad hoiul Ida prefektuuris, tagastada omanikule Maksim Kapustinskasele KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel, vastuvõtmisest keeldumisel - hävitada kohtuotsuse jõustumisel § 126 lg 3 p 4 alusel, Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus ja määrata tema poolt Maksim Kapustinskasele osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 540 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 450 eurot, käibemaks 90,00 eurot). Menetluskulud: 510,96 eurot kaitsjatasu kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest ( eelmenetlus); 24,70 eurot sundtoomise kulu; 82,80 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest; 255 eurot ekspertiisitasu Maksim Kapustinskase ekspertiisi tegemise eest: - jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Välja mõista Maksim Kapustinskaselt riigituludesse menetluskulud: 500 eurot sundraha, 540 eurot kaitsjatasu kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest ; 145 eurot ekspertiisitasud kannatanute Bi ja Ki ekspertiiside tegemise eest. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude 1185,00 eurot tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) jooksul. Menetluskulud Maksim Kapustinkasel tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 2 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700030703 ning selgitus „Maksim Kapustinskas 1-17-7302 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni (välja arvatud prokuratuur) Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 07.06.2018 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 21.06.2018 Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 07.07.2018 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Süüdistus Maksim Kapustinskas süüdistatakse selles, et tema, 18.03.2016 kella 21:48 ajal, viibides Kohtla-Järvel xxx asuva xxx, lõi tekkinud konflikti käigus ühel korral noaga M B`i paremale poole rindkere piirkonda, millega tekitas M Bile paremasse rinnaõõnde tungiva haava mis vigastas paremat kopsu ning mis ohustas kannatanu elu vigastuse tekitamise hetkel. Seega pani süüdistatav toime
lg 1p1 alusel kvalifitseeritava kuriteo – teisele inimesele eluohtliku tervisekahjustuse põhjustamine. Peale selle tema, 03.04.
lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod – võõta vara ärvõtmione selle omastamise eesmärgil, grupis ja süstemaatiliselt. Peale selle tema, viibides 17.05.2017 kella 15.20 paiku Kohtla-Järve linnas, xxx asuva kaupluse xxx juures, püüdis tekitada S Kile raskeid tervisekahjustusi, mis seisnes selles, et Maksim Kapustinskas lõi korduvalt kannatanule S Kile noaga rindkere piirkonda paremale poole, põhjustades S Kile rindkeres paremal pool torke-lõike haava pikkusega umbes 4 cm. Oma tegevusega põhjustas Maksim Kapustinskas S Kile tervisekahjustuse, mis ei kesta üle 4 kuu ja ei ole eluohtlik kuid arvestades tema poolt valitud kuriteo toimepanemise vahendit ning teo toimepanemise tehiolusid, eriti lööke noaga kannatanu keha rindkere piirkonda paremale poole, viitavad sellele, et M.Kapustinskase tegevus oli suunatud S.Kile eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisele. Seega pani süüdistatav toime toime
lg 2p 1 -§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo – teisele inimesele eluohtliku tervisekahjustuse katse. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 233 lg 1 kohaselt lahendab kohus lühimenetluses kriminaalasja tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata, kriminaaltoimiku materjali põhjal. KrMS § 237 lg 5 kohaselt võib süüdistatav taotleda enda ülekuulamist kohtus.
lg 2 alusel karistatakse teo eest, kui see vastab süütekooseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KrMS § 306 alusel lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel mh järgmised küsimused: 1) kas leidis aset tegu, milles süüdistatavat süüdistatakse; 2) kas teo on toime pannud süüdistatav; 3) kas tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida; 4) kas süüdistatav on süüdi kuriteo toimepanemises. Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et ta ei taotle enda ülekuulamist. Samas avaldas süüdistatav, et ta tunnistab ennast osaliselt süüdi. Süüdistatav tunnistas ühte varguse episoodi ( viimane episood, milles oli kinni peetud), episoodi kannatanu Biga. Süüdistatav selgitas, et kannatanu Kiga seotud asjaolusid ta ei mäleta. 18.03.2016 tervisekahjustuse tekitamine, kvalifitseeritud (
lg 1 p 1), kannatanu M B Kaitsja ega süüdistatav ei ole selles episoodis esitatud süüdistuse faktilisi asjaolusid ega õiguslikku hinnangut vaidlustanud. 4 Kahtlustatava ülekuulamisprotokollist 19.03.2016 k I lk 38-43 nähtub, et M.Kapustinskas tunnistas ennast täielikult süüdi ja kahetses tehtud puhtsüdamlikult. Ta seletas, et peale ühist alkoholi tarvitamist Biga aadressil Kohtla-Järvel xxx, tekkis kahtlustataval ja Bil konflikt, mille käigus B lõi kahtlustatavat neli korda rusikaga näkku, peale mida kahtlustatav haaras kapisahtlist noa ja lõi sellega Bi rinna piirkonda. Kui kahtlustatav oli Bi noaga löönud kutsus ta koheselt abi, joostes M nimelise komandandi juurde, paludes kutsuda Bile kiirabi. Kinnipidamisel andis kahtlustatav ise noa välja. Süüdistatav väitus, ta et ta ei soovinud mingeid raskeid tagajärgi Bile tekitada. Seega on kahtlustatav tunnistanud ennast talle kahtlustuses esitatud kuriteo süüdi. Kahtlustatav tunnistab, et lõi Bi noaga rinna piirkonda. Samuti on süüdistatava poolt kuriteo toimepanemine tõendatud kohtueelse menetluse käigus kogutud tõenditega. Kannatanu M Bi 19.03.2016 k I tl 31-37 ülekuulamise protokollist nähtub, et B tarvitas 18.03.2016 koos kahtlustavaga alkoholi aadressil xxx kahtlustatava toas. Peale alkoholi tarvitamist ütles kahtlustatav Bile midagi solvavat ning B lõi seistes ratastooli kahtlustavat näo piirkonda kaks või kolm korda. Peale mida kahtlustatav haaras kapisahtlist noa, millega lõi Bi rinna piirkonda. B avaldas, et ta algul valu ei tundunud ning läks oma tuppa, oma voodile. Peale mida B nägi, et tal tuleb rinnahaavast verd ja tundis et on raske hingata. B palus oma toakaaslasel A kutsuda komandant, peale mida tuli komandant R. Seda, kes kiirabi välja kutsus B ei tea. Veel avaldas B, et kahtlustatavale tal käesoleval momendil pretensioone ei ole ja soovib kriminaalmenetluse lõpetamist, kuna ei soovi, et kahtlustatav kannaks kriminaalvastutust temale noahaava tekitamise eest. Tunnistaja A R 18.03.2016 k I tl 1-6 ülekuulamise protokollist nähtub, et 18.03.2016 pärast kella 21.00 xxx esimesel korruselt sõitis B toast ratastooliga välja. Tuunistaja tegeles oma asjadega ja ei tea kuhu B läks. Peale kella 12 sõitis B ratastooliga tuppa ja tunnistaja nägi, et tema riided olid rinna piirkonnast verised. Tunnistaja ütles, et B surus oma käega haava ja verd hakkas läbi sõrmede tulema. B palus, et tunnistaja kutsuks komandant R, tunnistaja läks valvelauda kus oli korrapidaja M. Tunnistaja läks koos korrapidaja M nende tuppa, kes kutsus kohale kiirabi ja politsei. Tunnistaja M K 18.03.2016 ütlused k I tl 21-23, millest nähtub et 18.03.2016 oli tunnistaja oma kabinetis xxx. Tunnistaja ütles, et tema uksele koputas kahtlustatav, kes ütles et tema naabril jookseb verd, palus et tunnistaja kutsuks kiirabi. Tunnistaja helistas oma ülemusele R T, kes kutsus kiirabi ja politsei. Veel ütles tunnistaja, et hiljem ütles kahtlustatav, et ta lõi Bi noaga. Tunnistaja T Õ 19.03.2016 ütlused k I tl 29-30, millest nähtub et tunnistaja 18.03.2016 olles teenistuses koos patrullpolitseiniku R S ja abipolitseiniku M D kella 21.49 ajal said „xx“ väljakutse Kohtla-Järve xxx, kus oli üks isik löönud teist isikut rindkere piirkonda. Tunnistaja selgitas, et kohale jõudes sisenesid nad hoonesse ja esimesel korrusele paremat kätt, kus asuvad toad, oli vasakult kolmas uks lahti, kus viibis kahtlustatav, kes R.T sõnul oli löönud teist isikut noaga. Tunnistaja liikus mööda koridori edasi koridorilõppu, kus paremat kätt asuvas viimases toas lebas voodis B, keda oli kahtlustatav noaga torganud paremale poole rindkere piirkonda. Tunnistaja sõnade kohaselt tuli mõned minutit hiljem kiirabi, kes hakkas Biga tegelema. Kahtlustatavalt küsides kus on nuga, osutas kahtlustatav erinevatele nugadele, 5 millelt ei avastatud verejälgi. Seejärel peeti kahtlustatav kinni ja ekipaaž 4286 toimetas ta Jõhvi politseijaoskonda. Sündmuskoha vaatlusprotokoll 18.03.2016 koos fototabelitega k I tl 7-20 nähtub, et sündmuskohalt on leitud veremäärdumist põrandatel ( k I tl 9-10), verekahtlane plekk ratastooli juures, paremal käetoel, istmel ja kahel rattal ( k I tl 15-18), verekahtlane plekk voodil ( k I tl 18-19). Isiku kohtuarstliku ekspertiisiakt 05.07.2016 k I tl 53-58 nr 16E-IDI0064, nähtub et 18.03.2016 Bil esinesid haiglasse pöördumisel järgmised vigastused: xxx. Vigastus võis tekkida torke-lõikevahendiga, milleks võis olla nuga, toimel, ohustades kannatanu elu vigastuse tekitamise hetkel, põhjustades eluohtliku tervisekahjustuse. Seega on kohtuarstliku ekspertiisiaktiga tuvastatud, et Bile oli 18.03.2016 tekitatud vigastused, mis moodustasid eluohtliku tervisekahjustuse. 20.04.2016 teostatud asitõendi vaatlusprotokollist k I tl 46-48 nähtub, et vaadeldud on nuga üldpikkusega 22 cm, metallist lõikepikkusega 11 cm, noa käepideme pikkusega 11 cm. Noa lõikepinnal on avastatud vähenähtavaid verekahtlase määrdumise plekke. Seega leiti sündmuskohalt veremäärdumisega nuga, mis võib olla kuriteo toimepanemise vahendiks. Süüdistatav ise andis noa välja, selgitades, et see on just see nuga, millega ta lõi kannatanut rinda. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist k I 28 nähtub, et kahtlustaval tuvastati tema kinnipidamisel xxx alkoholijoove 1,30 mg/l kohta. Süüdistatava, kannatanu, tunnistajate ütlustega, samuti sündmuskoha vaatlusprotokolli, kohtuarstliku ekspertiisi akti ja asitõendi nimelt noa vaatlusprotokolliga on usaldusväärselt tuvastatud, et: 18.03.2016 kella 21:48 ajal, viibides xxx asuva xxx xx, lõi tekkinud konflikti käigus ühel korral noaga M B`i paremale poole rindkere piirkonda, millega tekitas M Bile paremasse rinnaõõnde tungiva haava mis vigastas paremat kopsu ning mis ohustas kannatanu elu vigastuse tekitamise hetkel. Tahtlus Subjektiivsest poolest omab tähtsust asjaolu, kas eluohtlik tervisekahjustus on tekitatud tahtlikult või ettevaatamatuses ning kas tegu tuleb sel juhul kvalifitseerida
lg 1 p 1 või § 119 alusel.
Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Süüdistatav ega tema kaitsja ei vaidlustanud süüdistuses toodud teo kvalifikatsiooni
Kohus leiab, et süüdistatav pani toime teo, tegutsedes vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtlusega oli hõivatud nii teo olemus, noaga rinna piirkonda löömine, kui ka saabuv tagajärg – rinnaõõnde tungiv haab kopsu vigastusega. Kohtu hinnangul on olukorras, 6 kus süüdistatav tekkinud konflikti käigus lõi kannatanu M.Bile paremale poole rindkere piirkonda, tegemist situatsiooniga, kus süüdistatav möönis, et tema tegevuse tagajärjel (noaga löömisest rindkere piirkonda) võib järgneda ka eluohtlik kehavigastus. Rinna piirkonnas asuvad elutähtsad organid, näiteks kopsud, mis saidki antud juhul vigastada. Kohtuliku arutamise käigus ei ole tuvastatud ühtki asjaolu, millele tuginedes oleks võimalik jõuda järeldusele, et süüdistatav lootis vältida eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist, seda tuginedes elukogemusest tulenevatele asjaoludele, ehk oleks tegutsenud eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisel ettevaatamatusest. Seega pani süüdistatav toime
lg 1p1 alusel kvalifitseeritava kuriteo, teisele inimesele eluohtliku tervisekahjustuse põhjustamise. 03.04.2016 võõra vaara äravõtmine, 6 episoodi vargust, millest kolm esimest on toime pandud grupis koos G Kga Varguste toimepanemises esitatud süüdistuses tunnistas süüdistatav ennast süüdi osaliselt, selgitades, et ta pani toime ainult viimase varguse, mille järgselt peeti ta kinni. Varguste episoodides on kohtule esitatud järgmised tõendid. 04.04.20116 ülekuulamisel andis Maksim Kapustinskas kahtlustatavana ütlused k 1 lk 8586, et 03.04.2016 kl 10 paiku olles kaine ja üksi, sisenes ta xx poodi,, läks müügisaali ja võttis 0,5-liitrilise džinni pudeli, peitis selle riiete alla ja läks kassast mööda. Ta ei jõudnud poest välja minema kui oli turvamehe poolt kinni peetud. Varguse toimepanemisel oli tal seljas helesinine teksajope, kollane kootud kampsun, helesinine sviiter, sinised teksapüksid, sinised botased, punane-valge, sinine müts, punane sall, kotti kaasas ei olnud. Kahtlustatav oli ülekuulamisel fotografeeritud l 1 lk 88, fototabel. Sellel on tuvastatav kahtlustatava riietus 04.042016 ja välimus. Süüdistatava väited, et ta ei ole süüdistuses näidatud veel 5 vargust toime pannud, on kriminaalasjas saadud muude tõenditega ümber lükatud. K 1 lk 134-135 kahtlustatavana ülekuulatud G K andis ütlusi, et 03.04.2016 pani ta toime talle süüdistuses esitatud kolm vargust xxx poest, kellaajad on 09.49, 10.18, 10.29, koos Maksim Kapustinskasega. G K seljas oli must-punane jope. Ta sai I tuttavaks ühe mehega, kelle nime ta ei mäleta, ja koos läksid xxx poodi. Ta varastas koos selle mehega alkoholi, nimelt Gin`i. Nad käisid poes mitu korda, kui palju täpselt ta ei mäleta. Ta arvab, et oli nii, et nad varastasid pudeli, jõid selle ära ja läksid uuesti poodi. Tunnistaja H S ütlustest k 1 lk 61-63 nähtub, et ta on xxx poe töötaja. 03.04.2016 kl 11.23 peeti poest kinni kauba varastanud isik. Tunnistaja vaatas videosalvestise ja tuvastas, et sama isik on poes erinevate pausidega 03.04.2016 poes käinud ja kauba varastanud. Nimelt tunnistaja avastas kauba vargused 9.49, 10.18, 10.29, 10.42, 10.
Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.
lg 2 p 7, 9 järgi koosseisu on täidetud, kui isik varguste toimepanemisel tegutses süüdistatav kavatsetult
lg 2 mõttes, sest ta seadis endale eesmärgiks võõra vallasasja äravõtmist ja selle omastamist. Süüdistatav pidas võimalikuks, et soovitud kooseisule vastav asjaolu- võõra vallasasja äravõtmine saabub, sest ta tegi endast kõik olenevat eesmärgi saavutamiseks – ta sisenes poe ruumidesse, võttis kauba kaasa ja käsutas võõra vara edasi nagu oma vara. Seega pani süüdistatav toime
lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod – võõra vallasasja äravõtmine, grupi ja süstemaatilisuse tunnustel. 17.05.2017 eluohtliku tervisekahjustuse põhjustamise katse
lg 1 p 1- 25 lg 2 alusel, kannatanu S K Antud episoodis selgitas süüdistatav kohtuistungil, et ta ei mäleta asjaolusid. Samas ei ole süüdistatav ülekuulamist kohtuliku arutamise käigus taotlenud. Seega tugineb kohus süüdistatava enda kohtueelse uurimise käigus antud ütlustele. K 1 lk 223 süüdistatava ütluste järgi ( isik oli ülekuulatud 18.05.2017), viibis ta 17.05.2017 xxx linnaosas xxx poes. Ta olen 17.05.2017 tarvitanud alkoholi. Kuna ta jõi palju, siis ei mäleta ta asjaolusid üldse. Ta mäletab küll, et käis poes ja oli kedagi poe juures löönud noaga. Nuga on tal alati kaasa. Kuid ta ei mäleta keda ta lõi noaga. Ta lõi ühe korra noaga. Nuga oli tal sinises kotis, nuga ise on 15 cm pikkune. Kuhu pani noa pärast juhtumit, ta ei mäleta. Pärast seda läks ta xxx, kus ta elab ühes majajäetud majas. Ta jäi majas magama ja ärkas üles hääle praele. Kohale tulid politseinikud. Süüdistatav väitis, et 17.05.2017 oli ta kaupluse xx juures viibimise ajal seljas järgmised riided: tumedad teksased, 2 sviitrit ja kampsun, musta värvi nokkmüts ja kollast värvi suvejope. Süüdistatav avaldas, et ta ei tea, et ta lööks noaga S Kit. S K on tema tuttav, keda ta tunneb juba 8 kuud, nad olid koos alkoholi tarvitanud, samuti olid koos haiglas ravil. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta ei eita teise inimese noaga löömist ja mäletab, et see võis juhtuda xx poe juures xx linnaosas. Kannatanu K andis ütlusi k 1 lk 145-149 ( ülekuulatud 17.05.2017), et kl 14.30 paiku 17.05.2017 tarvitas ta alkoholi N Liga ja veel kolmanda isikuga, keda ta ei tunne. Nende seltskonda tuli veel üks meesterahvas, kes ütles, miks kannatanu tarvitab alkoholi … (solvav väljend). See oli xxx poe juures. Kannatanu vihastus, ütles meesterahvale solvavalt ja lahkus poe kesksissepääsu suunas. Sel hetkel jooksis meesterahvas tema juurde 2-3 korda lõi teda millegagi rinna piirkonda. Ta ei näinud, millega meesterahvas lõi teda, kuid ta tundis tugevat valu ja hakkas verd jooksma. L oli kõrval ja aitas kannatanut apteeki, et küsida abi. L palus apteekrilt kutsuda kiirabi, mis oli tehtud. 10 Meesterahvas nägi välja järgmiselt: vasaku silma all on tal tätoveering, ta on 50-55 aastane, keskmist kehaehitust, kasvu 175-178 cm. Kannatanule meenub, et isikul oli peas punane nokkmüts. Kannatanu väitis, et oli purjus ja ründajat ära tunda ei saa. Kannatanu ei väitnud kordagi, et teda ründaks tema tuttav ega öelnud ründaja nime. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga k 1 lk 153-161 on tuvastatud, et xxx poe ruumides, apteegi ees ja sees põrandal on veretaolisi määrdumisi. Sellega on kinnitatud kanatanu ütlused, et tema tuttav viis ta apteegi, kust paluti kutsuda kiirabi. K 1 lk 164 kiirabikaardist nähtub, et kannatanul on kiirabi saabumisel avastatud lõiketorkehaav paremal rinnas, verejooks. Kohapeal üritati peatada verejooksu, patsient oli toimetatud haiglasse. Patsiendikaardist k 1 lk 169-171 nähtub, et patsiendil on lahtine rindkerehaav pikkusega 4 cm, mis veritseb. Haavale on tehtud kirurgiline puhatus,, loputatud, asetatud dreen, , haav on suletud. Dreeni eemaldamine 3 päeva pärast, õmbluste eemaldamine 2 nädala pärast, antibiootikumide teraapia 7 päeva. K 1 lk 173-178 kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtub, et kannatanul on avastatud rinnaõõnde mittetungiv haav paremal pool rindkerel, mis võis tekkida torke-lõikevahendi, võimalik et noa, toimel. Antud vigastus ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust ja tavalise kulu korral põhjustab lühiajalise tervisekahjustuse kestusega 6-8 päeva. Tunnistaja N Li ütlustest k 1 lk 184-186 nähtub, et 17.05.2017 läks ta xxx poodi osta alkoholi. 50 M kaugusel nägi ta, et tema tuttav S seisab poe juures koos ühe meesterahvaga. Ta ei saa seletada, kas nad tegid seal midagi. Ta ei oska ka meesterahvast kirjeldada, mis kasvu või mis välimusega. Ta mäletab, et tema arvates kandis meesterahvas musta värvi jopet. Kui tunnistaja oli poe sissepääsu juures, nägu ta seal Sd, kes hoidis käsi rinnal ja ütles, et teda löödi 3 korda noaga. Kes teda lõi, S ei öelnud. Sl oli verejooks. Tunnistaja aitas kannatanut apteeki, kus palus kutsuda kiirabi. Seega ei ühti kannatanu ja tunnistaja Li ütlused selle kohta, kas tunnistaja oli kannatanu kõrval löömise ajal nagu väidab kannatanu. Tunnistaja väidab, et ta nägi kannatanut koos teise meesterahvaga 50 m kaugusel. Tunnistaja ei kinnitanud kannatanu ütlusi, et enne tarvitas kannatanu, tunnistaja ja veel üks meesterahvas alkoholi ja nende juurde tuli vee üks meesterahvas ja väljendus solvavalt, kannatanu lahkus ja meesterahvas jooksis tema juurde ja lõi noaga. Tunnistaja L seda ei kinnita. Kohus on arvamusel, et ei saa jätta tähelepanuta, et mõlemad isikud, kannatanu ja tunnistaja, on alkoholi tarvitavad isikud, kannatanu oli purjus. Seega kannatanu ja tunnistaja ettekujutus reaalsuses tuimunust võib olla erinev tungituna isikute alkoholilembusest. Kriminaalasjas on tunnistajana ülekuulatud V T k 1 lk 187-
lg 1 p 1 - 25 lg 2 või
lg 1 järgi, eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise katse või valu tekitav kehaline väärkohtlemine Kohtuvaidlustes esines kaitsja avaldusega, et süüdistatava tegu kannatanu Ki episoodis tuleb kvalifitseerida
alusel, sest kannatanule põhjustatud tervisekahjustus ei ole eluohtlik ja puudub alus arvata, et süüdistatava sooviks põhjustada eluohtlikud kehavigastused. Kohus sellega ei nõustu ja märgib järgmist. Esiteks.
lg 2 p1- § 25 lg 2 järgi koosseisu on täidetud, kui isik paneb teo katse toime vähemalt kaudse tahtlusega
Ei ole nõutav, et tal oleks eesmärk ehk kavatsetus
lg 2 mõttes teatud tagajärje saavutamiseks, samuti ei ole nõutav otsese tahtluse olemasolu. Käesolevasse asjasse puutuvalt tähendab eluohtliku tervisekahjutuse katsena kvalifitseerimine seda, et süüdistatav pidi võimalikuks eluohtliku tervisekahjustuse põhjustamist ja möönis seda. Teiseks. Värskemas kohtupraktikas on osutatud asjaolule, et eluohtliku tervisekahjutuse põhjustamisele suunatud tahtluse tuvastamisel ei ole õige omistada suuremat kaalu faktiliselt saabunud tagajärjele, kuid on põhjendatud tuvastada isiku teo objektiivne ohtlikkus. Muuhulgas on märgitud, et seda on võimalik tuvastada, kui anda hinnang kannatanu teojärgsele tervislikule seisundile (3-1-1-111-16 p 12). Kohtupraktikas on omaks võetud seisukoht, et süüteokatse koosseisu tuvastamist tuleb alustada just subjektiivse külje kindlakstegemisest ( Riigikohtu lahendid 3-1-1-111-16 p 8, 31-1-41-14 p 12), sest objektiivsesse külge kuuluv koosseisupärane tagajärg puudub. Süüteokatse korral tuleb eeskätt analüüsida, millise teo toimepanemisele oli isiku tahtlus suunatud ( 3-1-1-111-16 p 10). 13 Käesolevasse asjasse puutuvalt tähendab see, et kohtul tuleb hinnata, kas süüdistatava tegu, mis seisnes selles, et ta lõi korduvalt kannatanule S Kile noaga rindkere piirkonda paremale poole, põhjustades S Kile rindkeres paremal pool torke-lõike haava pikkusega umbes 4 cm ehk tervisekahjustuse, mis ei kesta üle 4 kuu ja ei ole eluohtlik, oli suunatud tegelikult kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisele. Rindkeres asuvad kopsud, mis on elutähtis organ. Noaga löömisel rindkere piirkonda võib tabada ka elutähtsat organit, mis võib ohustada kannatanu elu. Samas kehavigastuse paiknemine elutähtsate organite piirkonnas ja noa kasutamine kehavigastuse tekitamisel ei tähenda automaatselt tahtlust eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisele ja ainult noa kasutamise ja kehavigastuse paiknemist elutähtsate organite piirkonnas ei pruugi olla piisav, et jõuda prokuröriga samale seisukohale teo kvalifitseerimise osas. Kohus tuletab meelde, et tahtlus tuleb tuvastada rangelt teo toimepanemise hetke seisuga (3-11-111-16 p 11). Isiku teole eelnenud või teojärgnev käitumine on abipakkuvad kriteeriumid, mis aitavad siduda isiku suhtumist teosse ja tagajärge vahetult teo toimepanemise ajal. Käesolevasse asjasse puutuvalt tähendab eluohtliku tervisekahjutuse katsena kvalifitseerimine seda, et süüdistatav pidi võimalikuks eluohtliku tervisekahjustuse põhjustamist ja möönis seda. Hinnates kannatanu terviseseisundit teojärgselt ( 3-1-1-111-16 p 12) on kohus seisukohal, et kannatanu elu oli ohustatud, ta vajas koheselt meditsiinilist abi, haiglasse paigutamist kirurgilist sekkumist ja edasist jälgimist. Nimelt. Uuritud kiirabi- ja patsiendikaartidest nähtub, et kannatanul oli verejooks ja koorabi tegeles kuni haiglasse saabumiseni muuhulgas ka verejooksu peatamisega, k 1 lk 164 vt vastav märkus kaardil. Verejooksu kinnitas tunnistaja L. Nagu nähtub asjaoludest, haavast verejooks ise ei peatanud, see jätkus kogu aeg alates haava tekitamisest kuni arstide sekkumiseni. Tunnistaja L viis kannatanu apteeki küsida abi, seal kutsuti kiirabi. Uuritud sündmuskoha vaatlusprotokollist fotodelt k 1 lk 159-160 nähtub, et põrandal on verd, seda mitte üksikud tilgad, vaid plekid ja kannatanu istumise kohal on rohkelt verd. Tunnistaja P, apteeker, k 1 lk 181-182 kinnitas, et apteeki saabus teise meesterahva saatel haavatud kannatanu, kellel tilgas põrandale rindkere piirkonnas verd ja saatja palus tungivalt kutsuda kiirabi, mis oligi kohe tehtud. K 1 lk 197-198 asitõendi vaatlusprotokollist, millega vaadeldi kannatanu riided, nähtub, et särgi esipool rinna piirkonnas on ohtralt verine. Kuigi kannatanu liikus iseseisvalt saatja toel, oli teadvuses kogu aeg vajas ta kohaliku anesteesias haava kirurgilist korrastust loputamist ja õmbluste panemist, dreeni asetamist kolmeks päevaks ja edasist antibiootikumide 7-päevast ravi, k 1 lk 170. Värskemas kohtupraktikas on jõutud seisukohale, et kuigi tagajärg ise, tervisekahjustus, ei pruugi olla eluohtlik, ei välista see järelduse tegemist, et süüdistatava tahtlus oligi suunatud eluohtliku tervisekahjustuse põhjustamisele, kuna sellele võib osutada kannatanu teojärgne terviseseisund ( 3-1-1-111-16 p 12). Kohus siinjuures märgib, et tegelikult kohus ise ei saa anda hinnangut isiku terviseseisundile, sest selleks oleks vaja eriteadmisi meditsiinis ehk arsti hinnang. Antud kriminaalasjas ei ole ükski arst üle kuulatud kannatanu teojärgse terviseseisundi kohta seoses küsimusega, kas ja kuivõrd kannatanu terviseseisund oli elule ohtlik. Samas leiab kohus, et piisaks kohtu ülikoolis saadud üldteadmisi kohtumeditsiinis selleks, et väita – pikemaajaline oluline verejooks rinna piirkonnast, mis on tingitud noaga põhjustatud haavast, ohustab kannatanu 14 terviseseisundit tõsiselt. Sel juhul reageerib ka keskmiste teadmistega kõrvaline isik kiirabi kutsumisega. Lähtudes kannatanu tervisliku seisundist vahetult pärast rünnet, on kohtul alust arvata, et süüdistatava tegu oli niivõrd objektiivselt ohtlik, et sellest saaks kohus järeldada tahtlust eluohtliku tervisekahjustuse põhjustamisele. Kohtupraktikas on peetud kaalukaks asjaoluks eluohtliku tervisekahjustuse põhjustamise tahtluse tuvastamisel näiteks see (Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsus 1-15-7561 p 10), kui kannatanule oli tekitatud kõrisse piisavalt suur haav, millele järgnes massiivne verejooks ja meditsiinilise personali hinnangul võisid tagajärjed olla tõsisemad, isegi surm kiirabiautos, kui ei õnnestunuks verejooksu peatada. Käesoleva juhtumis oli tekitatud 4 cm haav rindkeresse paremal pool, millele järgned verejooks, mis sai peatatud arstide sekkumisega. Kohus leiab, et antud faktiline asjaolu annab kohtule aluse arvata, et süüdistatava tegu oli suunatud eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisele. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et endiselt on aktuaalne tahtluse tuvastamine ka üksnes välise teopildi alusel ( 3-1-1-111-16 p 13). Kõigepealt on see võimalik siis, kui tegu koosneb mitmest aktist ( näiteks mitu noalööki pähe) või ühest teost, mis on iseenesest selgelt ohtlik ( noalöök elutähtsate organite piirkonda). Käesolevas juhtumis on tuvastatud, et süüdistatav lõi kannatanut noaga rindkere piirkonda paremal pool. Rindkeres asuvad kopsud, mis on elutähtis organ. Seega, annab antud juhtumis aluse eluohtliku tervisekahjustuse põhjustamise tahtluse jaatamiseks ka see fakt, et noalöök tabas elutähtsaorgani piirkonda. Kohtupraktikas on rõhutatud (3-1-1-111-16 p 13), et välise teopildi alusel üldise elukogemuse põhjal peab isik võimalikuks, et tema teost tuleneva kausaalahela katkemiseta kulgemine võib lõppeda raske tervisekahjustuse koosseisupärase tagajärjega ( oht elule). Kohus leiab, et Maksim Kapustinskase süüdistuse puhul võib küll väita, et oma elukogemuse põhjal pidi ta võimalikuks, et noahaava põhjustamine rindkere piirkonda oma tavalisel kulgemisel ohustab elu. Süüdistataval on noaga rindkere löömises konkreetne elukogemus – nimelt 18.03.2016 ( veidi rohkem kui aasta enne käesolevat juhtumit) lõi ta sarnaselt noaga kannatanut rindkere piirkonda paremal pool ja tekitaski kannatanu Bile eluohtliku tervisekahjustuse, rinnaõõnde tungiva haava kopsu vigastusega. Lähtudes süüdistatava teo objektiivsest avaldumisest, on kohtul alust arvata, et süüdistatava tegu oli niivõrd objektiivselt ohtlik, et sellest võib kohus järeldada tahtluse olemasolu eluohtliku tervisekahjustuse põhjustamisele. Seega tegutses süüdistatav vähemalt kaudse põhjustamisele
tahtlusega eluohtliku tervisekahjustuse Seega pani süüdistatav toime
Kohus ei tuvastanud Maksim Kapustinskase puhul tema tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid
alusel saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. 15
alusel on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Kohus leiab, et Maksim Kapustinskas on talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi arvestades
Süüdivuse kohta ei ole kohtul kahtlusi. K 1 lk 124-126 09.05.2016 kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nähtub, et süüdistatav ei vaja ravi, tal ei esine psüühikahäireid, ta on võimeline osalema uurimistoimingutes, esinema kohtus ja kandma karistust. Kohtul ei ole andmeid, et süüdistatav oleks haigestunud pärast ekspertiisi tegemist ja et ta oleks süüdimatus seisundis 18.03.2016 ja 17.05.2017. KARISTUS
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Riigikohtu otsuse nr.3-1-1-58-13 p.7 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sama otsuse p.8 selgitatakse, et lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeskätt märgib kohus, et lühimenetluses mõistetakse karistust täpselt samadel põhimõtetel nagu üldmenetluses (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-77-11). Tegemist ei ole nö konsensusliku karistuse mõistmise ega kompromissiga. Lühimenetluses on ainuke eelis süüdistatavale, et mõistetud karistust vähendatakse ühe kolmandiku võrra. Teine märkus on see, et kohus ei ole seotud kaitsja ega prokuröri karistustaotlustega ja lahendab karistuse küsimuse seaduse alusel ning oma siseveendumusel (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-99-13). Ja kolmandaks, varem korduvalt karistatud isikuid, kes on korduvalt toime pannud isikuvastaseid kuritegusid, ootab kohtu poolt rangem kohtlemine karistuse mõttes (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-13-11). Kohtueelse uurimise käigus väljendas süüdistatav vähemalt sõnalist kahetsust k 1 lk 39. Kohus arvestab kahetsust karistust kergendava asjaoluna
Karistust raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Kohus leiab, et süüdistatava süü suurus
Tegemist on esimese astme isikuvastase kuriteoga, kahe episoodiga, kannatada saanud kaks kannatanut, üks episoodi jäi katse staadiumile, ühes episoodis oli kannatanule tekitatud eluohtlik tervisekahjustus, teises episoodis tagajärjeks olev tervisekahjustus ei ole eluohtlik ega raske. 16 Eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisel mõlemas episoodis kasutas süüdistatav nuga, mis suurendab isiku süüd, sest noa kasutamine füüsilises vägivallas on potentsiaalselt ohtlikum, võrreldes näiteks olukorraga, kui isik lööb kannatanut rusikaga. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka kannatanu Bi käitumist. Kohus arvestab, et kannatanu peale ühist alkoholi tarvitamist koos kahtlustatavaga, lõi süüdistatavat korduvalt näkku, kannatanu ütlused k 1 lk
lg 2 p 7,9 esitatud süüdistuses on isiku karistust kergendavaks asjaoluks kahju täielik hüvitamine, süüdistatav maksis kauba eest 05.04.2016 ehk vargustest kahe möödudes. Kohus leiab, et süüdistatava süü suurus
lg 2 p 7,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on keskmisest väiksemal määral. Isik on toime pannud ühe päeva kestel 5 vargust, millega tekitatud kahju on alla 8(!) eurot. Selline ebaoluline kahju, mis oli kahe päeva jooksul hüvitatud, osutab asjaolule, et tegelikult isiku süü on väike ja asja menetlemiseks puudus igasugune avalik huvi. Kohus leiab, et rahalise karistuse mõistmine ei ole süüdistatava puhul aktuaalne. Kergema laadi karistuse kohaldamine ei oleks vastavuses karistuse eesmärkidega, et isik hoiduks uute kuritegude toimepanemisest. Isikut on varem karistatud reaalse vangistusega ning
Süüdistataval puudus kindel elukoht, 17 ta elas mahajäetud majas, tal puudus töökoht ja tema sissetulekuks oli pudelite korjamine, süüdistatava ütlused k 1 lk 223. Seega ei ole rahalise karistuse kohaldamine mõistlik. Vangistuse keskmine määr on
Kohus peab põhjendatuks karistada isikut vangistusega 6 kuud ehk keskmisest määrast väiksemal määral.
alusel, kuritegude kogumi eest, tuleb lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista Maksim Kapustinskasele liitkaristusena 6 aastat vangistust. Kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb karistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra ja mõista karistusena 4 aastat vangistust, arvestada karistusaja hulka kuus päeva eelvangistust (18.03.-19.03.2016, 03.04.-05.04.2016 ja 24.08.2016), kandmisele kuulub lõplikult 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda 17.05.2017 – isiku kinnipidamise kuupäev. TÕKEND Kohus leiab, et süüdistatava suhtes varem valitud tõkendi, vahistamine, muutmiseks alust ei ole. Isiku vahistamise aluseks oli asjaolu, et isik võib jätkata kuritegude toimepanemist. Isik pani toime korduvalt isikuvastased kuriteod, olles varasemalt kohtulikult karistatud isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest ja karistatud pikaajalise vangistusega, mistõttu tuleb jätta tõkend muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks. TSIVIILHAGI Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu xxx esitanud tsiviilhagi summas 8,04 eurot ( k I tl 78-79). Tekitatud kahju on M.Kapustinskase poolt hüvitatud (k I tl 95). Seega puudub materiaalne alus tsiviilhagi väljamõistmiseks. Tsiviilhagi oli esitatud 04.04.2016, kahju hüvitatud 05.04.2016. Kohtueelsel uurimise käigus ei olnud kannatanult küsitud, kas kannatanu loobub tsiviilhagist seoses kahju hüvitamisega. Samuti ei ole kannatanu ka edaspidi menetlejaga ühendust võtnud ega hagi kohta teatanud. Kuna kriminaalasi oli kohtusse saadetud algul üldmenetluses ja isik oli kohtu alla antud 09.08.2017 kohtumäärusega üldmenetluses k 3 lk 16, puudusid kohtul kohtu alla andmise otsustuse tegemisel kriminaalasja materjalid ja süüdistusaktiga koos tsiviilhagi esitatud ei olnud. KrMS § 226 lg 7 kohaselt juhul, kui kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi saadab prokuratuur selle koos süüdistusaktiga kohtusse. 09.08.2017 kohtu alla andmise määruse tegemisel ei olnud kannatanu esitatud tsiviilhagi menetlusse võetud, kuna tsiviilhagi puudus. Antud olukorras jääb kohus seisukohale, et tsiviilhagi ei ole kohtule esitatud. KRIMINAALMENETLUSE KULUD Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 on kuludeks ekspertiisitasu, kaitsjatasu, sundraha. KrMS § 180 lg 1 alusel kannab menetluskulud süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdistatav. 18 Kohus on teinud Maksim Kapustinskase suhtes süüdimõistva kohtuotsuse. Järelikult kannab menetluskulusid süüdistatav ise. Kohus mõistis Maksim Kapustinskase õigeks ühes varguse episoodis
lg 2 p 7,9 järgi, seega on põhjendatud jätta osa kulusid proportsionaalsuse põhimõtte alusel riigi kanda. Kohtu hinnangul, arvestades episoodi kaalu kogu süüdistuses ( ühe Gin 0,5 l pudeli vargus), oleks see vähendamine väheoluline. Samas peab kohus rõhutama, et juhul, kui riik ( prokuratuur) soovib menetleda kohtus ilmse vähese süü suurusega kriminaalasja, milles puudub igasugune avalik huvi ( nagu antud juhul asotsiaalse isiku poolt 5 pudeli Gin vargused), seda veel olukorras, kus isikule on esitatud süüdistus veel kahes episoodis esimese astme isikuvastase kuriteo toimepanemises ja isik taotleb lühimenetluse kohaldamist ja prokuratuur ei nõustu sellega ( k 3 lk 46), oleks õiglane, et väheoluliste episoodide pikaajalise menetlemise puhul ( episoodid aprillist 2016 ehk möödunud üle 2 aasta), kannab menetluskulusid riik ise. KrMS § 180 lg 3 alusel on võimalik jätta osa menetluskulusid riigi kanda arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda, kui kohtukulude summa käiks isikule ilmselt üle jõu ja võib takistada tema resotsialiseerimist. Kohus leiab, et kuna isik on süüdi tunnistatud ja karistatud vangistusega ja kuigi vanglas on isik kohustatud töötama kui ta on tööle määratud, reaalne olukord on selline, et kinnipidamisasutuses ei ole kõik vangid tööga hõivatud või tööst saadavad sissetulekud on madalad. Isik on varasemalt vangistuses pikaajaliselt viibinud, tal puudusid sissetulekud. Seega isiku varaline seis on pikaajaliselt kehv. Sellises olukorras leiab kohus põhjendatuks jätta menetluskuludest mõistlik osa riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Menetluskuludest osaline vabastamine on põhjendatud, kuna kohtukulude täielik summa on isikule ilmselt üle jõu. Lõplikult leiab kohus, et riigi kanda on põhjendatud jätta kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi tasu 82,80 eurot, kohtumenetluses osutatud õigusabi tasu, 510, 96 eurot sundtoomise kulu 24,70 eurot, Maksim Kapustinskase ekspertiisi tasu 255 eurot. Esimese astme kuriteo puhul on sundraha 1250 eurot. Kohus peab võimalikuks vähendada sundraha summat 500 euroni, tuginedes KrMS § 180 lg 3 sätestatule. Kohus leiab, et süüdistatavalt kuulub väljamõistmisele 500 eurot sundraha, kaitsjatasu kohtulikus menetluses 540 eurot, ja 145 eurot ekspertiisitasud kannatanute Bi ja Ki ekspertiiside tegemise eest. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata menetluskulude 1185,00 eurot tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) jooksul. ASITÕENDID Kohus leiab, et süüdistusaktis märgitud asitõenditega tuleb käituda järgmiselt. Nuga, mis asub kriminaalasja juures, hävitada kohtuotsuse jõustumisel § 126 lg 3 p 4 alusel; Kannatanu S Ki riideesemed (särk ja jope), mis asuvad hoiul Ida prefektuuris, hävitada kohtuotsuse jõustumisel § 126 lg 3 p 4 alusel; Maksim Kapustinskase riideesemed (jope ja nokamüts), mis asuvad hoiul Ida prefektuuris, tagastada omanikule Maksim Kapustinskasele KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel, vastuvõtmisest keeldumisel - hävitada kohtuotsuse jõustumisel § 126 lg 3 p 4 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ 19 Inna Kirsipuu kohtunik 20
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.