) § 468 lg 1 p 2).
lg-s 1 toodud seaduse mõttele, kuna hagi ei ole rahuldatud õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagi rahuldamist ei saa pidada õiguslikult põhjendatuks olukorras, kus kostja ei olnud sõiduki roolis ning hageja ei ole sisuliselt ära toonud kostja vastutuse seaduslikku alust ega põhimõtteid. Välja on toodud vaid üldnorm, kuid erinorm on täpsustamata.
lg-s 5 sätestatud aluseid, millest tulenevalt ei võinud kohus tagaseljaotsust teha. Kostjale anti hagile vastamiseks 30 päeva, mida võis pidada tsiviilasja asjaolusid ja kohtupraktikat arvestades piisavaks ajaks. Menetlusse võtmise määruses hoiatati kostjat, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei taotlenud vastuse esitamise tähtaja jooksul riigi õigusabi andmist advokaadi vahendusel vastamiseks. Kohus ei võtnud hagi ebaõigesti menetlusse ning kostja ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest, miks kostja jättis hagile vastamata. Kohus leidis, et kaja rahuldamise eelduseks on vastavalt
lg-le 2 ja § 415 lg-le 1 mõjuva põhjuse olemasolu, mis tingis hagiavaldusele tähtaegselt vastamata jätmise. Kajas ei ole kostja välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust, miks jäi hagile tähtaegselt vastamata. Kuna kostja hagiavaldusele kohtu määratud tähtaja jooksul ei vastanud ja vastamiseks puudusid objektiivsed takistused, oli kohtul õigus lugeda hageja esitatud faktilised asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ning teha asjas õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsus. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et hagi ei ole rahuldatud õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hageja oli maakohtu hinnangul hagiavalduses välja toonud nii asjaolud, nõude kui ka õigusliku aluse. MÄÄRUSKAEBUS 12. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ning teha uue määruse, millega rahuldada kaja ja taastada menetlus praeguses tsiviilasjas täies ulatuses ning saata asi tagasi Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks. Kostja palus jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kostja on seisukohal, et maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Kohus on tõlgendanud valesti
lg-t 1 ja on esitatud asjaolusid arvestades vääralt leidnud, et puudus kaja esitamise eelduseks olev mõjuv põhjus. Kostja leiab, et praegune tsiviilasi on alustatud vale isiku vastu. Määruskaebuse esitajat on segadusse ajanud asjaolu, et hagi oli esitatud XX vastu, mitte kostja vastu. Kostja arvas, et hagimaterjalid on jätkuvalt koostatud XX vastu. Kostjal ei ole õigusteadmisi, mistõttu ei osanud ta teha vahet hagimaterjalide vahel ja asus seisukohale, et hagi on esitatud XX vastu. XX-l on teine isikukood. Kostja leiab, et kuna ta viidi hagimaterjalidega eksitusse, ning see eksitus ei sõltunud temast, siis on menetluse taastamine põhjendatud. Kostja osundab, et talle ei ole keegi selgitanud, kuidas erinevad hagimaterjalid. Hageja kohustuseks on ära näidata kostja õiged rekvisiidid. Vale on kohtu seisukoht, et kostja pidi ise aru saama, et hagi on esitatud tema vastu. Sellist kohustust ei ole kostjale
-is ette nähtud. Hageja kohustus märkida menetlusdokumenti kostja õiged andmed ei saa kanduda üle kostjale. Seda seetõttu, et hageja valib, kes on kostjaks. Kostjal on õigus saada vaid hagi, mis on suunatud ja esitatud tema vastu. Kostjal ei ole menetluslikku kohustust välja selgitada ja aru saada, kas hagi on esitatud tema vastu või teise isiku vastu. 4
Ebaõige on tugineda asjaolule, et kostja pidi aru saama, et tegemist on tema kohta käiva dokumendiga. Nimelt ei saa kohus kohtudokumentides esinevate oluliste vigade eest vastutama panna kostjat. Kostja ei saanud eeltoodud veast lähtuvalt enda seaduslikke õigusi kaitsta. Seda arvestades oleks kohus pidanud menetluse taastama ja andma kostjale sellekohase võimaluse. Kostja ei valda eesti keelt sellises ulatuses, et aru saada hagiavaldusest. Seda eriti juhul, kui tuleb aru saada ja selgeks teha vigased kohad. Kostja eesti keele oskuse tase ei võimalda tal aru saada hagimaterjalide sellistest erinevustest, kui dokumendis märgitud kohustatud isikuks ei ole märgitud kostja. Kostja ei ole kohtumenetlusega varasemalt kokku puutunud, mistõttu ei saanud ta aru, et peaks üldse midagi tegema. Kostja eesti keele oskus ei võimaldanud temal aru saada, et tal lasub kohustus vastata või koostada mõni menetlusdokument. Maakohus ei ole kindlaks teinud tegelikke asjaolusid. Kostjalt võeti autovõtmed kostjalt luba küsimata ning autoga sõideti ilma tema nõusolekuta. Jääb ebaselgeks, kuidas on kohus võtnud vastusele isiku, kes ei olnud roolis ning kes pole lubanud sõidukit kasutada. Kohus ei ole selgitatud asjaolu ja esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks autovõtmed üle andnud vabatahtlikult. Tagaseljaotsus peab olema õige ja õiglane, kuid praegusel juhul otsus nendele põhimõtetele ei vasta. Seega ei vasta otsus seadusele. Kohus peab tagaseljaotsust põhjendama. Kohus seda teinud ei ole. Praegune tsiviilasi ei ole kohtu pool õigesti ega õiglaselt lahendatud. See on lahendatud asjaoludel ja alustel, mis on tõendamata ega seostu kostjaga. Kohus ei saa teha otsust asjaoludel, mida ei ole võimalik kontrollida tagaseljaotsuse tegemisel. Kohus ei ole kontrollinud hagi asjaolusid, nende tõendatust ega hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus oleks pidanud seda tegema. Kohus ei ole analüüsinud vastust hagiavaldusele. Arvestades kõiki asjaolusid ei saa pidada tagaseljaotsust õiguslikult põhjendatuks. Seadus ei sätesta, et kaja lahendamise määruste tegemisel ei pea maa- ja ringkonnakohus järgima
Kaja lahendamise määruses peab maakohus mh kirjeldama tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ning esitama tagaseljaotsuse põhjendused. Juhul kui maakohus on
lg-t 1 ja lg 2 p 8 rikkudes teinud kaja kohta määruse, mis ei sisalda tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa, peab ringkonnakohus selle määruse
Vajadusel saab kohus saata asja uueks lahendamiseks maakohtule. Kui hagiavaldus on selles esitatud nõude ulatuses hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult 5
lg-t 1 ja lg 2 p 8 rikkudes teinud kaja kohta määruse, millest ei nähtu tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa, ei saa ringkonnakohus tugineda
§-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatule, kui ta jätab maakohtu määruse muutmata ja järgib selle põhjendusi. Sellisel juhul puudub maakohtu määruses põhjendus, mida ringkonnakohtul oleks võimalik järgida. Kostja leiab, et praegusel juhul ei ole maakohus oma määruses kajastanud kirjeldavat ega põhjendavat osa, mistõttu tuleb määruskaebus rahuldada ja menetlus täies ulatuses taastada. MENETLUSE EDASINE KÄIK
lg 2 ning § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ning teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus.
lg 2 alusel koosmõjus § 415 lg 1 p-ga 1 tuleb kaja rahuldada, asjas menetlus taastada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse. 16. Tagaseljaotsusega hagi rahuldamise eeldusteks on nii formaalsete eelduste täitmine kui ka hagi õiguslik põhjendatus. Riigikohtu kujundatud kohtupraktika järgi tuleb kohtul kaja saamisel kontrollida, kas esinevad
lg-s 1 sätestatud menetluse taastamise alused.
lg 1 p-s 1 toodud asjaolu on
lg 2 teise lause järgi menetluse taastamise absoluutne alus ning kohtul on võimalik seda kontrollida, kuivõrd andmed hagi kättetoimetamise kohta peavad sisalduma toimikus (vt nt Riigikohtu 24.10.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-12, p 11).
lg 1 p 1 sätestab, et kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Maakohus on leidnud, et praegusel juhul oli vastavalt
lg-le 2 ja § 415 lg-le 1 kaja rahuldamise ja menetluse taastamise eelduseks mõjuva põhjuse olemasolu, mis tingis hagiavaldusele tähtaegselt vastamata jätmise. Kolleegium maakohtuga ei nõustu. 17.
lg 1 kohaselt tuleb hagiavalduse ärakiri koos lisade ja asja menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte toimetada. Üldjuhul toimub elektrooniline kättetoimetamine selleks ettenähtud infosüsteemi (e-toimiku infosüsteemi) kaudu (
Asja materjalidest nähtub, et hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega on kostjale praegusel juhul kohtu poolt kätte toimetatud mitte e-toimiku kaudu, vaid kohus on kasutanud kättetoimetamiseks
lg 4 kohast muud viisi, saates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse e-postiga aadressil XXX ning paludes viivitamatult saata elektroonilisel teel kinnitus dokumentide kättesaamise kohta e-posti aadressile hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee (tl-d 40 ja 41).
lg 5 järgi loetakse menetlusdokument lõikes 4 sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ning kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. Elektroonilise kinnituse võib kohtule saata elektronposti teel, kui saaja elektronpostiaadress on kohtule teada ning võib eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepääs, samuti juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronpostiaadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi. 18. Kolleegiumi hinnangul ei ole hagiavaldust, selle lisasid ja menetlusse võtmise määrust kostjale praegusel juhul
lg 4 alusel kohaselt elektrooniliselt kätte toimetatud, kuna ei ole täidetud kõik
lg-s 5 sätestatud eeldused, mis võimaldaksid menetlusdokumenti kätte toimetatuks lugeda. 18.1. Kolleegium märgib, et
lg 5 kohane kinnitus dokumendi kättesaamise kohta, sõltumata sellise kinnituse saatmise viisist, peab üldjuhul olema adressaadi poolt allkirjastatud. Kostja allkirjastatud (elektrooniline) kinnitus dokumentide kättesaamise kohta käesoleval juhul puudub (digitaalallkirja süsteemiga sarnast muud turvalist viisi kinnituse elektrooniliseks edastamiseks Eestis hetkel kasutusel ei ole). 18.2.
lg 5 kolmas lause võimaldab kohtul lugeda erandina piisavaks ka digitaalallkirjastamata kinnituse, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et selle on saatnud saaja või tema esindaja. See eeldus praegusel juhul kolleegiumi hinnangul täidetud ei olnud ning vaidlustatud määruses ei ole ka asjakohaseid põhjendusi esitatud. Ringkonnakohus leiab, et üksnes e-kirjaga saadetud vastuse põhjal ei saanud maakohus saatja isikut üheselt tuvastada. 18.3.
lg 5 neljas lause võimaldab teatud tingimustel lugeda dokumendi elektrooniliselt kätte toimetatuks ka tavaliste e-kirjade vahetamisega kohtu ja menetlusosalise vahel, kuid praegusel juhul ei olnud ka need eeldused täidetud. Enne hagimaterjalide ja menetlusse võtmise määruse saatmist ei olnud kohus asja materjalidest nähtuvalt aadressile XXX dokumente 7
lg-s 5 ülalkäsitletud normid võimaldavad erandina lugeda dokumendi kätte toimetatuks ka siis, kui adressaat on saatnud kohtule ainult digitaalallkirjastamata elektroonilise kinnituse, ei saa nendel juhtudel lugeda hagi kostjale
Sellises olukorras võib maakohus tagaseljaotsuse küll teha, aga kaja esitamisel esineb ringkonnakohtu hinnangul menetluse taastamise absoluutne alus ning kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. 19. Vastavalt
lg-le 2 rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Eelmärgitust järeldub, et praegusel juhul ei olnud kaja esitamiseks mõjuv põhjus vajalik, kuna puuduvad andmed, et kostjale oleks hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt kätte toimetatud. Seega esineb
lg 1 p 1 olukord ja maakohtu põhjendused hagile vastamata jätmise mõjuva põhjuse osas ei ole asjakohased. Kaja oli esitatud õiges vormis ja õigel ajal. Seega tuleb
lg 2 alusel koosmõjus
lg 1 p-ga 1 kaja rahuldada ning asjas menetlus taastada.
lg 1 teise lause järgi jätkub taastatud menetlus vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. 20. Kuna kaja ja määruskaebus kuuluvad ülalmärgitud põhjustel rahuldamisele, ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel vajalikuks käsitleda kõiki määruskaebuse väiteid. Kolleegium siiski märgib, et maakohtu määrus tuleks tühistada ka põhjendamiskohustuse (
Maakohus on teinud tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, nagu seda võimaldab
Samas ei ole õigusliku põhjendatuse kontrolli esitatud ka maakohtu määruses kaja rahuldamata jätmise kohta.
lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada (vt Riigikohtu 30.01.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 15). Eeltoodu ei tähenda aga seda, et tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa ei pea maakohus esitama kaja lahendamise määruses.
lg 1 järgi peab kohtu tehtavast määrusest nähtuma, kelle kohta on määrus tehtud ja mis on määruse sisu. Kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, tuleb
lg 2 p 8 kohaselt märkida põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, ja õigusaktid, millest kohus juhindus.
lg-t 1 ja lg 2 p 8 rikkudes teinud kaja kohta määruse, mis ei sisalda tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa, peab ringkonnakohus selle määruse
lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 667 lg 2 alusel tühistama (vt nt Riigikohtu 17.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11; 31.03.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-15, p 15). 21.
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
lg 4 sätestab, et määruse peale, millega menetlus taastamata jäeti, võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, ei ole käesolev määrus vaidlustatav. 22. Tegemist ei ole asja menetlust lõpetava määrusega ja seetõttu ei määra ringkonnakohus kindlaks menetluskulude jaotust (
23. Kajalt juba tasutud kautsjon kuulub
Kolleegiumi hinnangul ei takista
lg 51 käesolevas asjas kautsjoni tagastamist juba seetõttu, et hagi nõuetekohane kättetoimetamine ei ole tuvastamist leidnud. Kostjal tuleb
lg 8 kolmanda lause alusel kohtule teatada, millisele pangakontole kautsjon tagastada. Tasumata kautsjoni osamaksete tasumise kohustus tuleb
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak Ele Liiv 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.