lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruse peale edasikaebamise õiguse. Määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest (
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pärnu Maakohtu menetluses on Osaühingu Data Print hagi AS-i GreenCoal vastu võlgnevuse tasumise nõudes. 17.10.2018 saabus kohtusse menetlusosaliste poolt allkirjastatud kompromissleping, milles hageja ja kostja on kokku leppinud tsiviilasja nr 2-18-117421 lõpetamises kompromissiga ja paluvad Pärnu Maakohtul tsiviilasjas nr 2-18-117421 kinnitada kompromissleping ja lõpetada menetlus. Hageja ja kostja on õigusrahu saavutamise eesmärgil nõus sõlmima kompromisslepingu summale 3 183,10 eurot (mis koosneb põhisummast 2984,06 €, riigilõiv 179,04 € ja esindustasust 20,00 €). Pooled on kokku leppinud, et kostja tasub hagejale kompromisssumma 3183,10 eurot maksegraafiku alusel 7 osamaksega perioodil 25.10.2018 kuni 12.03.2019, esimene makse on hiljemalt 25.10.2018 summas 183,10 eurot ning ülejäänud osamaksed suuruses 500 eurot tuleb kostjal tasuda hiljemalt iga kuu 12-ks kuupäevaks Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE222200221015269783, viitenumbriga 709920025. Kui kostja viivitab kompromisslepingus märgitud rahalise kohustuse täitmisega, on hagejal õigus kostjalt koheselt sisse nõuda kogu kompromisslepingu järgne võla jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele kogu võlgnevuse jäägi ulatuses. Kui kostja viivitab kompromisslepingu rahalise kohustuse täitmisega, on hagejal õigus nõuda tähtaegselt tasumata summalt viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Hageja ja kostja kinnitavad, et neil ei ole tsiviilasjas nr 2-18-117421 avalduse aluseks olnud asjaoludest tulenevaid teineteise suhtes mistahes nõudeid ega pretensioone ja nad loobuvad tagasivõtmatult kõikidest sellistest võimalikest nõuetest. Hageja ja kostja kinnitavad, et nad on teadlikud
§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled loobuvad kompromissi kinnitavale kohtumäärusele edasikaebeõigusest. 3. Osaühingu Data Print hagiavaldus on alles menetlusse võtmise otsustamise staadiumis, mistõttu ei saa kohus selles asjas menetlust lõpetada kompromissi sõlmimise tõttu. Samas kohus leiab, et kuigi hagiavaldus ei ole kohtu poolt menetlusse võetud ei takista see asjaolu pooltel kompromissi sõlmida. Poolte tahet asja mitte menetleda peab arvestama ka kohus. Lisaks peab kohus juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 4 lg-st 4 kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus leiab, et tulenevalt
Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.
lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kompromissleping sisaldab ühtses numeratsioonis ka asjaolude kirjeldust, kuid kohus kinnitab määrusega ainult kokkuleppe sisulised tingimused, mistõttu erineb määruses kompromissi tingimuste numeratsioon kompromisslepingu numeratsioonist ning vastavalt sellele kohus muudab ka kompromissi tekstis viidet kompromissisumma tasumist käsitlevale punktile. 4. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kokkuleppe kinnitamise taotluses avaldanud, et on nendest tagajärgedest teadlikud. Kohus selgitab, et
lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. 5.
lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et poolte menetluskulud jäävad kostja AS GreenCoal kanda.
lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Käesoleval juhul ei ole menetlusosalised taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks esitanud, kuid on kokku leppinud, et hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 179,04 eurot ja esindustasust 20,00 eurot. Kohtule teadaolevad hageja menetluskulud on hageja maksekäsu kiirmenetlusse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 179,04 eurot ja menetluskulu 20 eurot
Kompromisslepingu kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale 3183,10 eurot (mis koosneb põhisummast 2984,06, riigilõivust 179,04 ja esindustasust 20,00 eurot). Kohus jätab menetluskulud kostja kanda, kuid kuna kostja hüvitab hagejale tema menetluskulud kompromisslepinguga sõlmitud korras, siis kohus menetluskulusid kostjalt täiendavalt välja ei mõista. /Allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.