Obsah (5)

§ 132§ 115§ 130§ 133§ 131

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-4211 Määruse tegemise aeg ja koht 19. september 2018, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Liis Arrak, Ande Tänav Kohtuasi XX kaebus kohtutäi

) §-de 132 ja 133 alusel vastavad summad, arvestades tema ülalpeetavaid. Avaldaja andmetel on

1. a mittearestitav summa 833 eurot 34 senti. Kohtutäitur ei arvestanud viidatud alustega ning nõudis
2. veebruaril
3. a avaldaja pangakontolt sisse 209 eurot 62 senti.
4. Avaldaja sissetulekuks oli töölepingu alusel saadav töötasu 500 eurot + lisatasu 200 eurot.
5. veebruaril
6. a ja
7. veebruaril
8. a saatis avaldaja kohtutäiturile avalduse, milles palus arvestada ülalpeetavatega ja tagastada kinnipeetud summa 209 eurot 62 senti. Kohtutäitur teatas
9. veebruari
10. a e-kirjas, et võtab avaldajalt laekunud summast 100 eurot võlgnevuse katteks ja ülejäänud summa tagastab avaldajale. Avaldajale ei ole selge, millest lähtuvalt võtab kohtutäitur 100 eurot ning miks ei ole arvestatud ülalpeetavatega.
11. Kaebuses leiab avaldaja, et sissetuleku arestimisel peab arestimisaktis olema märgitud arestimisele mittekuuluv summa ning see nõue ei laiene mitte üksnes võlgniku tööandjale edastatavale arestimise aktile, vaid ka pangale edastatavale konto arestimise aktile.
12. Avaldaja nõustub, et

§ 132lg 12 jõustumisega 9.

jaanuarist 2018. a on sissetuleku arestimise põhimõtted mõnevõrra muutunud ning nüüd on lubatud teha kuni 20% ulatuses kinnipidamisi ka võlgnikule kuuluvast mittearestitava sissetuleku osast, kuid see ei tähenda, et sissetuleku arestimisel ei peaks enam arvestama ülalpeetavaid.

§ 132

lg 2, mida ei ole muudetud, sätestab jätkuvalt, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui avaldaja töötasu koos lisatasudega on 700 eurot ning tal on kaks ülalpeetavat, siis mittearestitavaks sissetulekuks on tema enda mittearestitav sissetuleku määr 400 eurot (500-20%), millele liidetakse kahe ülalpeetava osa 333 eurot 32 senti. Kuna avaldaja sissetulek on väiksem kui mittearestitav summa tema puhul 733 eurot 32 senti, siis ei saa avaldaja sissetulekust kinnipidamisi teha ning kohtutäituril on kohustus tagastada avaldajale alusetult kinnipeetud 100 eurot.

1. Avaldaja osundab, et kohtutäitur nõuab avaldajalt igakuiselt kontoväljavõtte esitamist, et kontrollida kui suur sissetulek on pangakontole laekunud, kuid avaldajale on arusaamatu, millistel alustel ja millise metoodika järgi kohtutäitur avaldaja sissetulekust kinnipidamisi teeb.
2. Avaldaja taotleb peatada täitemenetlus täiteasjas nr 034/2017/260 kuni kaebuse lahendamiseni, tühistada kohtutäituri
3. märtsi
4. a otsus nimetatud täiteasjas täies ulatuses, kohustada kohtutäiturit tagastama avaldajale tema sissetulekust veebruaris
5. a alusetult kinni peetud 100 eurot ja märtsis
6. a kinni peetud 323 eurot 54 senti (seisuga
7. märts
8. a), kohustada kohtutäiturit edastama pangale korrektse seaduse nõuetele vastava arestimisakti, märkides selles igakuiselt arestimisele mittekuuluvaks summaks 733 eurot 32 senti ja kohustada kohtutäiturit viivitamatult lõpetama jätkuv ebaseaduslik tegevus, mis seisneb avaldaja pangakontolt alusetute kinnipidamiste tegemises. 2 Kohtutäituri seisukoht
9. Kohtutäitur jääb oma
10. märtsi
11. a otsuses toodud põhjenduste ja seisukohtade juurde ning leiab, et esitatud kaebuse rahuldamiseks puuduvad alused.
12. Avaldaja ei tee vahet võlgniku konto ja võlgniku sissetuleku arestimisel. Võlgniku kontole sissenõude pööramist reguleerib

§ 115, mis ei määratle kontole sissenõude pööramisel erisusi.

Sissetuleku arestimisel

§ 130

jj on seaduses otseselt välja toodud, et

1. peatüki
2. jagu sätestab sissetuleku arestimise erisused. Kui võlgniku kontole kantakse võlgniku sissetulek, siis

§ 130

jj erisusi tuleb rakendada kontole kantud sissetuleku (teisisõnu raha) suhtes, mitte aga konto enda arestimise suhtes. Seega on väär võlgniku järeldus, et kui arestitud kontole laekub võlgniku sissetulek, kuulub ka pangakonto arestimisel kohaldamisele

§ 133

lg 1 sätestatu ning arestimisele mittekuuluv summa peab olema märgitud ka pangale edastatavale konto arestimise aktis.

1. Konto arestimisel ei saa kohtutäitur ette otsustada, millise kontole laekuva raha suhtes saab ja tuleb sissetuleku arestimise erisusi rakendada. Selleks peab võlgnik tõendama ja esitama enda konto väljavõtted ning töölepingu (või muu sarnase lepingu) ärakirja, kus nähtuks võlgniku sissetulekud ning nende laekumine võlgniku kontole, sest võlgnik võib lasta enda sissetulekud kanda ka kolmanda isiku kontole. Sellisel juhul ei rakenduks konto arestimisel sissetuleku arestimise erisused. Kuivõrd võlgniku igakuised sissetulekud varieeruvad summaliselt ega ole üheselt määratletavad, siis peab võlgnik igakuiselt esitama kohtutäiturile panga väljatrüki, kus nähtuks tema kontole kantud summade sisu.
2. Võlgnik esitas kohtutäiturile avalduse konto arestist vabastamiseks summas, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku. Kohtutäiturile võlgniku esitatud töölepingu kohaselt on võlgniku igakuiseks sissetulekuks 500 eurot, millele võib lisanduda täiendav lisatasu. Võlgniku avalduse ja töölepingus nähtuva info põhjal on kohtutäitur tühistanud võlgniku konto arestist 500 euro ulatuses. Samuti on tagastatud kõik võlgniku kontolt aresti alusel kohtutäituri kontole laekunud 500 eurot ületavad arestimisele mittekuuluvad sissetulekud ehk tööandja tasutud lisatasud, millest kohtutäitur on pidanud nõude katteks kinni võlgniku sissetuleku palga alamäära osast 20% ehk 100 eurot kuus. Vastavad summad on kinni peetud kontolt laekunud summadest, kuivõrd võlgniku tööandja ei ole käesoleva hetkeni sissetuleku arestimisakti selles toodu kohaselt täitnud ehk ei ole pidanud kinni võlgniku palga alammäära osast 20%. Senikaua, kuni tööandja, kelle omanikuks on võlgniku enda abikaasa, ei täida kohtutäituri edastatud sissetuleku arestimise akti korrektselt, on kohtutäitur kohustatud võlgniku sissetulekust tegema

§ 132lg 1² alusel kinnipidamised võlgniku kontole laekuvast sissetulekust.

12.

§ 132

lg 1² jõustumisega muutus olulisel määral seni kehtinud sissetuleku arestimise skeem, mille kohaselt oli mittearestitavaks sissetulekuks palga alammäära osa, mis ülalpeetavate puhul suurenes 1/3 osa võrra palga alammäärast iga ülalpeetava kohta erandeid tegemata. Praegusel juhul on kohtutäituri hinnangul seaduses sätestatud eeldused

§ 132

lg 1² täidetud ehk sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, millest tulenevalt on põhjendatud

§ 132lg 1² kohane sissetuleku arestimine 20% ulatuses.

13.

§ 132

lg 1² jõustumisega tuleb selgelt eristada mittearestitava sissetuleku puhul võlgniku mittearestitavat sissetulekut ning ülalpeetavate puhul mittearestitavat summat suurendavat osa, sest

§ 132

lg 1² võimaldab arestida võlgniku osast palga alammääras või alla selle jäävast sissetulekust. 14. Kohtutäitur on seisukohal, et

§ 132

lg 1² näol on tegemist erisättega nii

§ 132

lg 1 kui ka lg 2 suhtes, mistõttu ei saa kohtutäitur

§ 132

lg 1² alusel 3 mittearestitava sissetuleku ulatuse määramisel arvestada asjaoluga, et võlgnikul on lapse suhtes seadusest tulenev ülalpidamiskohustus. Maakohtu määrus

1. Harju Maakohus jättis
2. juuni
3. a määrusega võlgniku kaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.
4. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et võlgniku konto on arestitud ja
5. veebruaril
6. a koostas kohtutäitur ka võlgniku sissetulekust kinnipidamise akti. Maakohus nõustus kohtutäituri seisukohaga, et

§ 115

reguleerib võlgniku kontole sissenõude pööramist ja

§ 130jj reguleerivad sissetuleku arestimise erisusi.

Maakohus leidis, et avaldaja konto arestimise puhul tuleb lähtuda

§-st 115, mitte

§-st 133, mis reguleerib sissetuleku arestimise erisusi. Kui võlgniku kontole kantakse tema sissetulek, siis tuleb kontole kantud sissetuleku osas rakendada

§ 130jj, seejuures ei tule neid sätteid rakendada konto enda arestimise suhtes.

Maakohus leidis, et konto arestimisaktis ei tule ära märkida arestimisele mittekuuluvat summat

§ 133lg 1 mõistes.

Kohus selgitas, et konto arestimise puhul ei tea kohtutäitur etteulatuvalt, millise kontole laekuva raha suhtes rakenduvad sissetuleku arestimise erisused, sest avaldaja kontole võib laekuda ka raha, mille puhul ei ole tegemist sissetulekuga

§ 130

mõttes, seetõttu ei tule konto arestimise aktis ära näidata arestimisele mittekuuluvat summat. 17. Seoses avaldaja taotlusega tagastada pangakontole alusetult kinnipeetud 100 eurot, selgitas maakohus, et kohtutäituri tegevuse ajal kehtis

§ 132lg 12.

Selle sätte kohaselt, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni 20 protsenti nimetatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. Eeltoodud alusel on kohtutäitur arestinud 20% avaldaja sissetulekust ehk 100 eurot. 18. Maakohus asus seisukohale, et

§ 132

lg 12 puhul on tegemist erisättega nii

§ 132

lg 1 kui ka lg 2 suhtes, mistõttu ei saanud kohtutäitur

§ 132

lg 12 alusel mittearestitava sissetuleku ulatuse määramisel arvestada asjaoluga, et avaldajal on kahe ülalpeetava suhtes seadusest tulenev ülalpidamiskohustus ja seega arestis kohtutäitur 100 eurot õiguspäraselt. Maakohus leidis, et lähtuda tuleb sättest, mis kehtis ajal, mil kohtutäitur arestis avaldaja sissetulekust 100 eurot. Nimetatud hetkel ei olnud sätet, mis oleks sätestanud sõnaselgelt, et arvestada tuleb ka ülalpeetavatega ja ei olnud ka sõnastust, et maha tuleks arvestada Statistikaameti avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Määruskaebus

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega tühistada kohtutäituri
2. märtsi
3. a otsus täiteasjas nr 034/2017/260 täies ulatuses. Avaldaja palub välja mõista tema kasuks asjas kantud menetluskulud.
4. Avaldaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei tulnud sissetuleku arestimisel arvestada ülalpeetavatega. Avaldaja on jätkuvalt seisukohal, et tuleb arvestada ülalpeetavatega, kuna

§ 132

lg 2 oli kohaldatav ka enne seadusemuudatust ning

§ 132täiendamist lg-tega 12 ja 13.

Sellisel seisukohal on ka Justiitsministeerium. 21. Avaldaja nõustub, et

§ 132lõike 12 jõustumisega 9.

jaanuarist 2018. a on sissetuleku arestimise põhimõtted mõnevõrra muutunud ning nüüd on lubatud teha kuni 4 20% ulatuses kinnipidamisi ka võlgnikule kuuluvast mittearestitava sissetuleku osast, kuid see ei tähenda, et sissetuleku arestimisel ei peaks enam arvestama ülalpeetavaid. 22.

§ 132

lg 2, mida ei ole muudetud, sätestab jätkuvalt, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. 23. Avaldaja ei nõustu määruse põhjendustega ka

§ 115

kohaldamise osas.

§-s 115 ei ole tõepoolest märgitud, millised andmed peavad arestimisaktis olema märgitud. Samas sätestatakse

§-des 130-136 sissetuleku arestimise erisused ning kohtutäitur on ka ise oma otsuse p 3.3 teises lõigus märkinud, et kuivõrd võlgniku arestitud kontole laekus tema sissetulek, siis selle raha suhtes kehtivad samuti sissetuleku arestimise sätted. Järelikult kui arestitud kontole laekub võlgniku sissetulek, kuulub ka pangakonto arestimisel kohaldamisele

§ 133

lg 1, mille kohaselt arestimisaktis märgib kohtutäitur, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa. Seega peab sissetuleku arestimisel olema arestimisaktis märgitud arestimisele mittekuuluv summa ning see nõue ei laiene mitte üksnes võlgniku tööandjale edastatavale arestimise aktile, vaid ka pangale edastatavale konto arestimise aktile. Asjaolu, et arestimisele mittekuuluvad summad tuleb pangakonto arestimise aktil näidata, nähtub ka Justiitsministri 15.12.2009 määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ lisana 13 kinnitatud vormilt „vara kontol arestimise akt“. Menetluse edasine käik

1. Kohtutäitur oma seisukohta määruskaebuse osas ei esitanud.
2. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
3. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas ise uue määruse, millega tühistab kohtutäituri
4. märtsi
5. a otsuse täiteasjas nr 034/2017/
7. Menetlusosaliste vahel on erimeelsus selles, kas kohtutäituril oli õigus arestida 20% palga alammäärast, s.o avaldaja sissetulekutest pidada nõude katteks kinni 100 eurot, arvestamata seejuures avaldaja ülalpeetavate arvu.
8. Maakohus nõustus kohtutäituriga ja asus seisukohale, et kohtutäituri otsuse tegemise ajal kehtinud redaktsioonis

§ 132

kohaselt ei saanud kohtutäitur

§ 132

lg 12 alusel mittearestitava sissetuleku ulatuse määramisel arvestada asjaoluga, et avaldajal on kahe ülalpeetava suhtes seadusest tulenev ülalpidamiskohustus. Samas leidis maakohus, et määruse tegemise hetkeks

§ 132lg 12 osas 10.

juunil 2018. a jõustunud muudatuse (millega

§ 132täiendati lõikega 13) valguses ei oleks kohtutäitur tohtinud arestida 100 eurot.

29. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kõnealuste

redaktsioonide rakendamine viib samade faktiliste asjaolude korral vastupidisele tulemusele. Vastab tõele, et

§ 132lg 12 osas on 10.

juunil 2018. a jõustunud muudatused. Nimetatud säte näeb ette, et kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui nimetatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest on 5 maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Nimetatud sättest tulenevat piirangut ei kohaldata lapse elatisnõude täitmisele. Seejuures on

§ 132

täiendatud ka lõikega 13, mis sätestab, et kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse sama paragrahvi lõikes 12 nimetatud 20 protsenti võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud lõike 2 kohaselt mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ja Statistikaameti avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kõnealuse seadusemuudatuse järgi on üheselt selge, et kohtutäitur ei oleks kõnelusel juhul tohtinud arestida 100 eurot. Seda põhjusel, et Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on
3. jaanuarist
4. a kuu töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Seda arvestades oleks 500 eurost tulnud maha arvestada kahe ülalpeetava mittearestitav summa ja Statistikaameti avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta on

§ 132

lg 2 järgi 166 eurot 67 senti ja praegusel juhul kahe ülalpeetava puhul kokku 333 eurot 34 senti.

§ 132

lg 14 kohaselt avaldab statistikaamet väljaandes Ametlikud Teadaanded iga aasta

1. veebruariks möödunud aasta andmete alusel arvestusliku elatusmiinimumi summa eurodes. Ametlike Teadaannete
2. juuni
3. a teate järgi oli
4. a arvestuslik elatusmiinimum on Statistikaameti andmetel 207 eurot 23 senti. Seega, kui 500 eurost lahutada 333 eurot 34 senti ja 207 eurot 23 senti, on tulemuseks -40 eurot 57 senti. Tulemus on miinusmärgiga, millisel juhul ei olegi sissetulekut, millest oleks kohtutäituril võimalik 20% arestida.
5. Ringkonnakohus leiab, et samale tulemusel viib ka enne
6. juunit 2018 kehtinud

§ 132redaktsioon.

Nimelt on Riigikohus ka enne

1. juunil
2. a jõustunud seadusemuudatust selgitanud, et

§-de 130-136 põhieesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Selleks näeb

§ 131

ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa sissenõuet üldse pöörata või millele saab seda teha erandjuhul.

§ 132

sätestab piirangud sissetulekute arestimisel nende suurusest lähtuvalt ja

§ 133

näeb muu hulgas ette, et kui võlgniku sissetulek on laekunud tema arvelduskontole, siis kehtivad samasugused arestimise piirangud, nagu on sätestatud

§-des 131 ja 132.

§ 132

lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

§ 133

lg 1 esimese lause järgi märgib kohtutäitur arestimisaktis, et arestimisele ei kuulu iga kuu summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete põhjal ka võlgniku ülalpeetavaid arvestades arestimisele mittekuuluva summa. Kohtutäitur peab juhul, kui ilmnevad

§-s 131 märgitud asjaolud, arestimisakti viivituseta täiendama (vt Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-16, p 15;
3. märtsi
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-16, p 15;
5. aprilli
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-10, p 13 ja
7. märtsi
8. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08, p 11).
9. Viidatud Riigikohtu praktika valguses ei saa ringkonnakohtu arvates tõlgendada arestimise ajal kehtinud

§ 132

redaktsiooni maakohtu leitud viisil ehk selliselt, et

§ 132

lg 12 puhul on tegemist erisättega nii

§ 132

lg 1 kui ka lg 2 suhtes, mistõttu ei saa kohtutäitur mittearestitava sissetuleku ulatuse määramisel arvestada avaldajal kahe ülalpeetava suhtes seadusest tuleneva ülalpidamiskohustusega. Ringkonnakohtu hinnangul on võlgniku sissetulekute arestimisel vaja ülalpeetavatega arvestada ühtviisi nii

§ 132varasema kui praegu kehtiva redaktsiooni järgi.

32. Eeltoodut arvestades tuleb kohtutäituri vaidlustatud otsus tühistada ja kohustada täiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama. Kaebuse uuel läbivaatamisel tuleb kohtutäituril 6 järgida arestimise ajal kehtinud

§-des 131 ja 132 sätestatud piirangutega, mh arvestada arestitava summa kindlaksmääramisel avaldaja ülalpeetavate arvuga.

1. Määruskaebuse rahuldamise ja kohtutäituri
2. märtsi
3. a otsuse tühistamise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel kohtutäituri kanda. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas juhindub ringkonnakohus Riigikohtu poolt
4. aprilli
5. a tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 tehtud otsuse p-des 19-22 TsMS § 174 lg-tele 3 ja 5 antud tõlgendusest ning poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul alates määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 7