MS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Jätta ANTON SAVIN vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Välja mõista Anton Savinilt menetluskuluna riigituludesse 74,83 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Argo Küünemäe poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank), viitenumbriga 99918700008418, selgitusse märkida: „1-18-690, menetluskulu“. 1 Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid kasuks 74,83 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Argo Küünemäe poolt süüdimõistetu Anton Savini kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Anton Savinile ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.08.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Anton Savini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Anton Savin on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.02.2018 otsusega lühimenetluse korras
(alates 01.11.2017 kvalifitseeritav
MS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistas Anton Savini vangistusega 8 kuud.
lg 1 alusel liitis kohus mõistetud karistuse Viru Maakohtu 21.09.2017 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 5 kuud vangistust ning mõistis Anton Savinile liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 1 aasta vangistust. Sama otsusega tunnistas kohus Anton Savini süüdi
lg 2 (05.11.2017 episood) ja
lg 2 p 2,3 järgi ja
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõistis Anton Savinile liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistas Anton Savini vangistusega 1 aasta.
lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 21.09.2017 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa (5 kuud vangistust) võrra ning mõistis Anton Savinile liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust.
lg 1 alusel liitis kohus 1-aastase vangistuse 1-aastase 5-kuulise vangistusega ja mõistis Anton Savinile, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja alates 05.11.2017 kuni 06.11.2017, so 2 (kaks) päeva, karistusaja hulka ja mõistis Anton Savinile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 4 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks on 19.03.2018. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 16 korral, vanglas viibib 6 korda. Kuriteod on eriliigilised, varasemalt on isikut karistatud varguste, kelmuse, autode ärandamise, mootorsõiduki joobes juhtimise ja kehalise väärkohtlemise eest. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. 2 Kohtuistung Anton Savin taotles enda tingimisi ennetähtaga vabastamist ja avaldas arvamust, et ta suudab nüüd kriminaalhoolduse nõudeid täita, kuna ta vabaneks võruga ja võru piiraks teda ning kohus peaks teda seetõttu usaldama. Selgitas, et elama hakkab vanemate juures, läheb tööle, töökoht on olemas ja peale tööd viibib kodus. Avaldas, et varem ei mõelnud tuleviku peale, nüüd on 35 aastat vana, laps on kasvamas, hakkab nädalavahetustel käima tema juures ja tema peab alustama uut elu. Alkoholisõltuvuse osas lubas lasta end kodeerida, on kindlalt vastu võtnud otsuse, et ei tarvita enam alkoholi ega narkootikume. Prokurör Elle Karm asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kaitsja Argo Küünemäe märkis, et vaieldamatult on isik 16-l korral karistatud ja pole läbinud varem kriminaalhooldusi. Kuid samas ta tunnistab oma alkoholi probleemi, on vanglas võtnud osa sotsiaalprogrammidest, distsiplinaarkaristusi pole. Kinnipeetav ise kinnitas, et tahab alkoholi probleemiga pöörduda spetsialisti poole ning on vanusega hakanud aru saama, et senine käitumine ei ole enam põhjendatud. Kaitsja oli seisukohal, et kui kinnipeetav suudab tegeleda oma sõltuvusprobleemiga, siis on tal võimalik edaspidi käituda õiguskuulekalt. Kaitsja palus kohtul uskuda kinnipeetava poolt väljendatud seisukohti. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt
lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Isikut on kriminaalkorras karistatud 16 korda. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Anton Savini käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, distsiplinaarkaristused puuduvad. Seega on käesoleval juhul see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama vanemate juurde 2-toalisesse korterisse xxxx. Kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et korter sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning kinnipeetava vanemad on vastavad nõusolekud andnud. Seega on Anton Savinil olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaega vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks. Isiku lähedasteks on vanemad ja alaealine tütar, kellega ta suhtleb pidevalt telefoni teel. Anton Savinil on olemas vanemate moraalne kui materiaalne toetus, kuigi ta on mitmel korral oma vanematele antud lubadust murdnud ja asunud taas kuritegelikule teele. 3 Suhtlusringkonnas nii seadusekuulekad kui ka kriminaalse taustaga isikud, kuigi isiku enda sõnul ta nendega enam ei suhtle ning paljud on ka surnud. Samas võib kinnipeetav olla mõjutatav. Vanemate arvates on Anton Savini kuritegeliku käitumise põhjuseks just kriminaalsete sõprade/tuttavate mõju ning sõltuvusainete tarvitamine. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate sõprade ning tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Lisaks märgib kohus, et kinnipeetava tütar on 10-aastane, kuid ole seni olnud Anton Savini jaoks piisavaks põhjuseks ega motivaatoriks loobumaks kuritegelikust käitumisest. Vabanemisel on isikul võimalus tööle asuda xxxx OÜ-s. Juhatuse liige D Z kinnitas, et Anton Savini võetakse vabanemisel tööle tähtajatu töölepingu alusel, kuna isik on varasemalt töötanud antud firmas ehitajana ja teda tuntakse kui hea töötajat. Kohtu hinnangul aitaks tööle asumine vähendada tegevusetust ja koos sellega ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamist, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske. Positiivseks peab kohus ka seda, et kinnipeetav on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“,, kus osales aktiivselt ning on hõivatud kambrikaaslase abistajana (aitab söömisel, riietumisel, liikumisel, pesemisel jne). Kohtu hinnangul on viimati mainitud tegevus oluline, kuna kasvatab kinnipeetavas empaatiat. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi tarvitamisega, kuna enamus kuritegusid on sooritatud alkoholijoobes. Kord on ta pöördunud selles osas abi saamiseks ka narkoloogi poole, kuid pidas vastu ainult 8 kuud. Isik tunnistab ise, et keerulistes olukordades hakkas alkoholi tarvitama. Kinnipeetava enda sõnul tal käesoleval ajal enam alkoholi kuritarvitamisega probleemi ei ole, kuid käesoleva karistuse aluseks olev kuritegude kogum näitab vastupidist, sest kõik teod on toime pandud alkoholijoobes. Seega isik oma alkoholisõltuvust vajalikul määral ei tunnista ja kohtu hinnangul tuleb alkoholi tarvitamises näha riskitegurit. Isik on tarvitanud ka narkootikume ning väärteokorras on teda NPALS alusel karistatud kolmel korral. Kriminaalhooldaja hinnangul on Anton Savini eesmärgid realistlikud - töö, kodu, perekond. Isik väärtustab oma perekonda ja on lapse nimel näidanud üles motivatsiooni muutumiseks, samas on ta agressiivse käitumisega ja viimane kuritegu ongi toime pandud oma elukaaslase vastu tekitades talle füüsilisi vigastusi. Isik tunnistab oma süüd, kuid kohtu hinnangul näitab isiku selline käitumine, et tema probleemide lahendamise oskus puudulik ning ta kasutab kuritegelikke lahendusi. Samuti juhtis isik sõidukit alkoholijoobes, seades selliselt ohtu enda ja kaasliiklejate elu ning tervise. Kinnipeetav on varem olnud allutatud käitumiskontrollile mitmeid kordi: kriminaalhoolduse infosüsteemi andmete alusel alates 2001. aastast kümnel korral, katseajad on aga suures osas erakorraliste ettekannete alusel pööratud täitmisele või liidetud uute kohtuotsustega. Seega ei ole kinnipeetav oma vigadest õppinud ega ole osanud hinnata talle antud võimalust kanda karistust vabaduses. Anton Savin küll tunnistab oma süüd, kuid isikul võib olla probleem oma normatiivide kohaldamiseks ühiskonnas kehtestatud reeglitega. Kohtu hinnangul võib Anton Savinil küll olla soov oma eluviisi ja käitumist muuta, kuid motivatsiooni selleks pole piisavalt olnud, mida näitab ka isiku senine kuritegelik eluviis. Kohtul puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid ehk asjakohased olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Praegusel juhul puudub kohtul igasugune alus arvata, et ainuüksi isiku vabanemissoovist ja alkoholi 4 mittetarbimise lubadusest piisaks tema kuritegeliku käitumise mittekordumiseks. Kohus on seisukohal, et isik on oma eelneva käitumisega näidanud, et käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole tema puhul küllaldane meede uute kuritegude toimepanemise ära hoidmiseks. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ja lähedaste toetus) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Ka märgib kohus, et kambrikaaslase abistamine, distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammide läbimine, alkoholivabas keskkonnas viibimine näitab, et kinnipidamisasutuses viibimine avaldab isikule positiivset mõju. Järgnevat karistusaega kuni uue ennetähtaega vangistusest vabastamise taotluse esitamise võimaluse avanemiseni saab Anton Savin kasutada temas tekkinud positiivsete muutuste kinnistamiseks. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.