Obsah (4)

§ 141§ 68§ 75§ 871

1 Kriminaalasi nr 1-16-541 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. oktoober 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-541 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

§ 141

lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat 10 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistus alates 12.01.2016 karistusaja hulka.

Oleg Verstakovile mõistetud karistuse kandmise alguseks loeti 12.01.

1. 2 Kinnipeetavat on 6 korral kriminaalkorras karistatud (neist neli karistust on arhiveeritud), reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Käesolevat karistust kannab isik vägistamise eest. Kuritegu oli toime pandud tugevas alkoholijoobes, isik ei teadvustanud endale, mida teeb. Isiku kuriteod on eriliigilised. Korduvalt on isikut karistatud varguse ja omastamise eest. Samuti on teda karistatud vägivaldsete kuritegude eest, sh röövimine, kehaline väärkohtlemine. Isikut on karistatud ka mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kuritegude laad on muutunud raskemaks. Soodusteguriks on alkohol ja probleemide lahendamise puudulik oskus, ajendiks seksuaalne motiiv. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Uus suund (programmi kokkuvõte: tulevikku planeeritud tegevused on realistlikud ja teostatavad. Soovib asuda elama seaduskuulekalt, näeb selles palju eeliseid). Samuti läbis isik sõltuvust käsitleva sotsiaalprogrammi Jõud muutuda, mille tulemusena hindab ohte ja võimalusi realistlikult. Ajavahemikul 01.01.-30.03.2017 töötas isik Tartu Vanglas majandusabitöölisena. Kinnipeetav on läbinud riigikeele õppe B2 taseme kursused, lõpetades eksamitulemusega 80% võimalikust punktisummast. Alates 05.09.2017 on isik paigutatud Viru Vangla avavanglaosakonda. Ajavahemikul 16.09.-31.10.2017 töötas isik majandustöödel sise- ja välikoristajana ning alates 01.11.2017 töötab ta väljaspool vanglat Xxxx OÜ-s. Alates 03.08.2018 läbib kinnipeetav sotsiaalprogrammi Õige hetk, mille eesmärk on aidata isikul omandada, arendada ja rakendada mitmesuguseid sotsiaalsete probleemide lahendamisega seotud oskusi, mis aitavad tal elus rasketes olukordades toime tulla. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Võimaliku vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on 1-toalise heas korras üürikorteriga, mida üürib Xxxx OÜ ning annab kasutamiseks Oleg Verstakovile. Telefonivestluses kinnitas Xxxx OÜ juhatuse liige V K kriminaalhooldusametnikule, et firma garanteerib kinnipeetavale elamise antud korteris. Isikul puudub põhiharidus, lõpetanud on ta vaid 7 klassi. Kooliajal olid isikul probleemid käitumisega, ta käis Tapa Erikoolis. Vangistuse jooksul eelistab isik töötamist, et hagisid tasuda. Enne vangistust oli isikul vormistatud FIE Oleg Verstakov, mille tegevusalaks olid katusetööd. Xxxx OÜ-s on isikul võimalik töötada ka vabanemisjärgselt (garantiikiri olemas). Majanduslikku toimetulekut mõjutas alkoholi liigtarvitamine. Korduvalt on isik toime pannud varavastaseid kuritegusid alkoholi tarvitamise tõttu, mitte materiaalse kasu saamiseks. Röövimise toimepanemisel tunnistas isik materiaalse kasu saamist. K-Raha andmetel on 07.08.2018 seisuga isikul tasumata nõudeid 7802 euro ulatuses ja vabanemisfondi on hoiustatud 850 eurot. Kinnipeetava lähedasteks on vend (kriminaalse taustaga) ja õde, kellega ta ei suhtle. Vanemaid, elukaaslast ja lapsi ei ole. Suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikud, sest suurem osa kuritegudest on toime pandud grupis. Enda sõnul ei ole kuritegusid toime panema keegi teda mõjutanud. Elustiil on olnud riskiv, hoolimatu, millele viitavad tema poolt toimepandud kriminaal- ja väärteod, sh mootorsõiduki juhtimised alkoholijoobes, vägistamine, röövimine, avaliku korra rikkumised. Isik otsib elus pidevalt teravaid elamusi ega hooli oma tegude tagajärgedest. Isik tunnistab, et kuritarvitas alkoholi. Varasemad vägivaldsed kuriteod ning praegune vägistamine on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. Isik soovib tervise huvides edaspidi alkoholist täielikult loobuda, kuid selleks peab ta enda sõnul vana suhtlusringkonnaga mitte suhtlema ning tegevuses olema. Ravile asumist ei pea isik vajalikuks. Kinnipeetav oli amfetamiini juhutarvitaja. Viimane tarvitamine oli novembris
2. aastal. Tarvitas amfetamiini nuusutamise teel, vahel suitsetas ka kanepit. Viru Vanglas sõltuvust diagnoositud ei ole. Isiku enda sõnul on tal diagnoositud krooniline haigus.
3. aastal oli tuvastatud xxxx 3 töövõimetus, seoses avariiga. Enesekontrolli võib isik kaotada nii alkoholi mõju all kui ka kainena. Sel juhul on võimalik agressiivne käitumine. Korduvad kuri- ja väärteod viitavad impulsiivsusele. Kinnipeetav soovib elama asuda seaduskuulekalt. Oma süüd praeguse kuriteo toimepanemisel isik tunnistab, kuid ei oska selgitada teo toimepanemise põhjust, kuna ei mäleta ja tegu on talle "kaine mõistusega" vastuvõtmatu. Tuleviku eesmärgid on seotud esmajärjekorras võlgade tasumisega ning edaspidi kodu loomisega. Isikul on väljakujunenud kriminaalne elustiil. Ta ei ole teinud järeldusi oma eelmistest vangistustest. Isik ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Vanglateenistuse ametnikega suhtlemisel probleeme ei ole täheldatud. Kriminaalhooldusel isik varasemalt ei ole olnud. Motivatsioon loobuda kriminaalsest eluviisist on madal, kuigi püüab. Kinnipeetava poolt on ohustatud avalikkus ning tuttavad meesterahvad. Oht seisneb vägistamises, röövimises, kehalises väärkohtlemises ja mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi kuritarvitamist, mille tulemusena on raskendatud probleemide äratundmise võime ja oma tegude tagajärgede mõistmine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 39%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 47% ning seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41-62%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla Oleg Verstakovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Oleg Verstakovi suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, teeb Viru Vangla ettepaneku määrata selle pikkuseks 1 aasta ning panna talle

§ 75lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud kohustused.

Oleg Verstakov avaldas kohtuistungil, et ta ei ole nõus tema suhtes pärast karistuse ärakandmist karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega, kuna ta saab ilma selleta hakkama. Tal ei ole vabanemisel elukohta. See elukoht, mis iseloomustuses on, sai otsitud selleks, et ta saaks seal elada, kui kohus ta enne tähtaega vabastab. Kui ta välja saab, siis alles hakkab ta vaatama, kuhu elama asub. Distsiplinaarkorras ei ole teda vangistuse jooksul karistatud. Praegu viibib ka avavanglaosakonnas ja töötab Xxxx OÜ-s. Ta ei taha sinna edasi tööle jääda, vaid soovib tööle minna xxxx. Veel ta ei tea, kus ta peale vabanemist elama hakkab, arvab, et xxxx. Peale vabanemist otsib ta tööd ja hakkab tööl käima. Ka kuni uue töö leidmiseni ei soovi ta jätkata tööd Xxxx OÜ-s, sest seal on väike palk. See korter xxxx on välja üüritud juba teisele inimesele. Tasumata nõudeid ta püüab maksta, et need ta edasist elu segama ei hakkaks. Praegu võtab kohtutäitur pool sellest, mis ta teenib. Kui ta hakkab tööl käima, siis saab ta kokkulepped teha maksmise osas. Tööle saamise osas on tal väljavaateid, sest sõber aitab. Viimati pruukis ta alkoholi enne vangi sattumist. Arvab, et suudab alkoholi tarbida nii, et ei tekiks probleeme. Alkoholi probleemiga saab ta ise hakkama ja seepärast ravi ei ole vaja. Soovib elama asuda seaduskuulekalt. Sõbral, kes teda aitab, on oma firma ja ta usub, et sõber aitab tal tööle saada. Vabanemisfondis on tal raha, et mõned kuud hakkama saada. Abiprokurör Elle Karm avaldas kohtuistungil, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on formaalsed eeldused olemas, isikut on karistatud rohkem kui 2 aastase vangistusega reaalselt. Karistusregister näitab, et karistus, mida ta kannab, on tema ainuke kehtiv karistus. Tutvunud vangla iseloomustusega ja suhelnud Oleg Verstakovi endaga, leidis prokurör, et materiaalsetest eeldustest lähtuvalt ei ole alust isikule kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Nendest teguritest, mis vangla on välja toonud, kaaluvad positiivsed tegurid üles puudujäägid. Iseloomustuses on see kõik välja toodud. Isik on üle aasta viibinud avavanglas, mingeid probleeme ei ole olnud. Isik on lõpetanud sotsiaalprogrammi Õige hetk, mis aitab tal omandada, arendada ja rakendada mitmesuguseid sotsiaalsete probleemide 4 lahendamisega seotud oskusi, mis aitavad tal elus rasketes olukordades toime tulla. Lahtine on elu- ja töökoha küsimus, kuid isik on motiveeritud neid leidma. Ta on vanglas töötanud ja võlgu tasunud. Prokurör ei toetanud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.

§ 871

lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

§ 871lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9.

peatüki 1., 2.,

1. ja
2. jaos,
3. peatüki
4. jaos või
5. peatüki
6. ja
7. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine süüdimõistetu Oleg Verstakovi suhtes ei ole põhjendatud. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused on täidetud – Oleg Verstakov kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 25.01.2016 otsusega nr 1-16-541 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi

§ 141lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat 10 kuud vangistust.

Seega on isikut karistatud tahtliku

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, mistõttu ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine eelnevat karistatust. Samas ei ole täidetud käitumiskontrolli kohaldamise materiaalne eeldus, mis seisneb alalise elukoha olemasolus. Materjalidest nähtub, et võimaliku vabanemise korral soovib isik elama asuda korterisse aadressil xxxx, mida üürib Xxxx OÜ ning annab kasutamiseks kinnipeetavale. Kinnipeetav aga avaldas kohtuistungil, et ei soovi materjalides märgitud elukohta elama asuda, kuna see elukoht sai otsitud tingimisi enne tähtaega vabanemise puhuks, kuid praeguseks on nimetatud üürikorter juba kellelegi teisele üürile antud. Seega puudub isikul alaline elukoht, mis on käitumiskontrolli kohaldamise eelduseks. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-45-16 märkinud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel tuleb kohtumäärusesse märkida koht, kus süüdimõistetu elama peab. Kui isikul elukoht puudub, siis ei ole võimalik tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Täiendavalt märgib kohus, et kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on olnud positiivne, mis viitab sellele, et ta on asunud seaduskuulekale teele, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud käituma õiguskuulekalt. Ta on vangistuse jooksul tegelenud erinevate taasühiskonnastavate tegevustega, sealhulgas läbinud sotsiaalprogrammid Uus suund, Jõud muutuda ja Õige hetk, samuti on kinnipeetav olnud pidevalt hõivatud tööga, varem majandusabitöölisena, sise- ja välikoristajana ning käesoleval ajal töötab väljaspool vanglat Xxxx OÜ-s. Alates 05.09.2017 on kinnipeetav paigutatud avavanglaosakonda. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. 5 Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Oleg Verstakovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 871; Kr

MS § 4261, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik