1-17-10787/47

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. oktoober 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-17-10787 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Elle Karm Kaitsja Argo Küünemäe (määratud korras) Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Rustam Konevskihhi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu RUSTAM KONEVSKIHH, isikukood 39705163715, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 21.12.2017 ja lõpp 26.09.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 20.09.2018 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta RUSTAM KONEVSKIHH vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Rustam Konevskihhilt menetluskuluna riigituludesse 74,83 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Argo Küünemäe poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank), viitenumbriga 99917700083887, selgitusse märkida: „1-17-10787, menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid kasuks 74,83 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Argo Küünemäe poolt süüdimõistetu Rustam Konevskihhi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Rustam Konevskihhile ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.08.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Rustam Konevskihhi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Rustam Konevskihh on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu
4. detsembri 2017 lühimenetluses tehtud otsusega KarS § 215 lg 2 p-de 1,2 järgi ja kohus karistas teda 1 aasta pikkuse vangistusega, mida KrMS § 238 lg-t 2 kohaldades vähendas kestuseni 8 kuud. Kohus suurendas karistust KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 8 alusel Viru Maakohtu
5. novembri
6. a otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust võrra mõistes Rustam Konevskihhi liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Karistusest arvati maha ajavahemikus
7. juuli kuni
8. detsember
9. a osaliselt ära kantud vangistus, so 4 kuud ja 22 päeva. Kohus mõistis lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 9 kuud ja 5 päeva vangistust. karistuse kandmise alguseks luges kohus
10. detsember
11. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Varasemalt on teda karistatud varguste, asja omavolilise kasutamise ja vanglas kambri süütamise eest, millega oli põhjustatud oht inimese elule ja tervisele. Käesolevat vangistust kannab asja omavolilise kasutamise eest, mis on toime pandud grupis. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine, ebakindel majanduslik olukord ning puudulikud probleemi lahenduse oskused. Korduvad süüteod viitavad Rustam Konevskihhi riskivale ja hoolimatule elustiilile ning impulsiivsele käitumisele. Rustam Konevskihh on mitmel korral olnud kriminaalhooldusel, kuid on jätkanud kuritegude sooritamist ning on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Rustam Konevskihh taotles enda tingimisi ennetähtaga vabastamist ja avaldas arvamust, et ta suudab nüüd kriminaalhoolduse nõudeid täita, kuna tal on tekkinud vastutus ja kohus peaks teda seetõttu usaldama. Ka on tal tekkinud vabaduses tüdruksõber, kellel on väike laps ja keda on vaja abistada. Selgitas, et vanglas majandustöödel ei töötanud allergia tõttu ja vanglas ei pakutud talle alternatiivset tööd, nõudeid on tal üle 5000 euro, kuid kavatseb vabanedes tööle asuda kuigi tal ei ole eriala ja vanglas ei võimaldatud tal seda ka õppida, kuna ta ei tööta. Elama asub esialgu koju, kuid hiljem tahab tütarlapse juurde kolida. Arvas, et vanglas läbitud sotsiaalprogrammid on teda palju aidanud. 2 Prokurör Elle Karm asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kaitsja Argo Küünemäe märkis, et vaatamata kinnipeetava noorusele on teda siiski juba 7 korda kriminaalkorras karistatud ja kahjuks on isik ka vanglas käitunud distsiplinaarkaristusi väärival moel. Samas kinnitas isik ise, et ta on oma probleemide lahendamiseks abi saanud sotsiaalprogrammidest, tahab üürida elamispinda, kuhu asuda oma elukaaslasega elama ja tunneb vastutust. Kaitsja hinnangul võib uskuda, et 21-aastaseks saanud kinnipeetav suudab oma käitumist nüüd juba kontrollida. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Isikut on kriminaalkorras karistatud 7 korda. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Rustam Konevskihhi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, tal on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega on käesoleval juhul see tingimus täitmata. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama ema juurde 4-toalisesse korterisse xxxx, kus käesoleval ajal elab peale ema veel ka kinnipeetava 3 venda (alaealised). Korteril lasuvad suured võlgnevused. Rahvastikuregistri andmetel omab Rustam Konevskihh sissekirjutust nimetatud aadressil, kuid ema sõnul ei ole ta varasemalt suutnud kaua kodus püsida, vaid tegeles hulkurlusega. Kohtul puudub veendumus, et Rustam Konevskihh sellel aadressil kriminaalhoolduse ajaks peatuma jääb vaatamata sellele, et ema on nõus tema sinna elama asumisega. Iseloomustuse kohaselt on isik juba lapsepõlvest saati tegelenud hulkurlusega, mille juurde on käinud ka seaduse rikkumised. Isiku lähedasteks on ema ja nooremad vennad, kellega suhtleb pidevalt telefoni teel. Ema on ühel korral käinud ka vanglas kokkusaamisel. Varasemalt olid emaga suhted problemaatilised, kuid praegu on suhted paranenud. Kinnipeetava enda väitel on tal xxxx poeg, kes elab xxxx, kuid kellega tal kontakt puudub. Samas ei saa jätta märkimata, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Kinnipeetav on mõjutatav ja selliseks järelduseks annab aluse asjaolu, et kuritegusid on toime pandud grupis. Eeltoodu põhjal ei soodusta kriminaalse mõtteviisi, käitumise ja taustaga isikutega läbikäimine 3 kinnipeetava taasühiskonnastumist. Kriminaalsete tuttavatega suhtlemisest loobumiseks ei ole kinnipeetav aga valmisolekut ilmutanud. Rustam Konevskihhil puudub vabanemise korral töökoht. Isik ei ole ka kunagi ametlikult töötanud, tal puuduvad nii kutse- kui ka tööoskused. Kinnipeetav ei ole ka motiveeritud väljaspool vanglat kutseharidust omandama. Seega on kinnipeetava konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Kohtu hinnangul halvendab töökoha puudumine tema majanduslikku toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski ning seda olukorras, kus isik on varavastaseid kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil ja tal on tasumata nõudeid 5128,25 eurot ning tema päritolupere majanduslik seisukord on raske. Kindlasti väärib märkimist ka see, et isik keeldub põhimõtteliselt vanglas töötamast. Selline seisukoht viitab kohtu hinnangul subkultuursetele hoiakutele. Positiivseks peab kohus seda, et kinnipeetav on vanglas läbinud sotsiaalprogrammid „Õige hetk“ ja „Eluviisitreening“, samuti on ta vanglas lõpetanud
12. klassi ehk omandanud põhihariduse. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi tarvitamisega. Isik saab küll aru, et kuritegude toimepanemise põhjuseks on alkohol, kuid sõltuvust sellisel kujul ta ei tunnista. Kohtu hinnangul tuleb alkoholi tarvitamises näha riskitegurit. Isik on tarvitanud ka narkootikume, kuid peamiselt kanepit ja seltskonnas. Kriminaalhooldaja hinnangul puudub Rustam Konevskihhil arusaam ühiskondlikest normidest ja ta harrastab riskivat ning hoolimatut elustiili tegutsedes emotsioonide ajel ja impulsiivselt. Isik kordab oma vigu ning ei suuda varasematest karistustest ja kogemustest õppust võtta, ta ei lahenda oma probleeme sihipäraselt ning väldib nendega tegelemist. Kinnipeetaval on ebamäärased soovid ning ta ei tea, mida ta tahab oma eluga ette võtta. Rustam Konevskihh on seni pidanud normaalseks elatada end vargustega ja hulkuda mööda Eestit ringi. Kinnipeetava enda väitel ta ei planeeri oma elu vaid elab üks päev korraga. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid ei elanud kohtu poolt määratud aadressil, rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ning ei suutnud õiguskuulekalt käituda pannes toime väärtegusid ning käesoleva kuriteo. Seega ei osanud isik hinnata talle antud võimalust kanda oma karistust vabaduses. Kohtul puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid ehk asjakohased olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Praegusel juhul puudub kohtul igasugune alus arvata, et ainuüksi isiku vabanemissoovist piisaks tema kuritegeliku käitumise mittekordumiseks. Ka märgib kohus, et isiku paigutamine kartserisse (kahel korral) viitab tõsisematele korrarikkumisele vangistuse ajal ja kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu veelgi süvendab kahtlust võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale käitumiskontrolli ajal. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja ema toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (distsiplinaarkaristused) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. 4 Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5