Obsah (6)

§ 93§ 91§ 44§ 99§ 100§ 218

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Merit Helm Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2018.a, Tallinn; kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-17-14208 Tsiviilasi XXX, XXX

§ 93

lg 2 kohaselt, kui ostjaks olnuks võlgnik ehk siis avaldaja II, siis tulnuks võlgnikul tasuda ostusumma koheselt (s.o. 18.08.2017). 18.08.2017 edastas avaldaja II kokkuleppe, mille alusel loovutas ostja õigused kolmandale isikule XXX.

1. Kohtutäituri assistent teavitas 21.08.2017 telefoni teel, et kohtutäitur ei aktsepteeri ostja õiguste loovutamist kolmandale isikule.
2. 22.08.2017 teavitas kohtutäitur e-kirja teel: „Võlgnikul on kohustus tasuda kogu ostusumma enampakkumise lõppemisel. Olete teinud küll loovutamise lepingu, kuid võlgniku õigused/kohustused jäävad kestma. Olen eelnevalt selgitanud: kuivõrd võlgnikul on kohustus ostuhind tasuda koheselt enampakkumise lõppemisel ning antud toiming on tegemata, küsisime sissenõudja seisukohta antud olukorrale. Sissenõudja on nõus ootama 15 päeva ostuhinna tasumisega, kuid mitte rohkem. Samuti soovib sissenõudja kinnitust, et ostja on teinud taotluse panka laenu saamiseks ja et laen ikka väljastatakse. Sellest tulenevalt on võlgnikule/isik kellele loovutati õigused antud aega 15 päeva nõude tasumiseks (s.o. kuni 02.09.2017). Kui selleks kuupäevaks ei ole kogu ostusummat tasutud kuulutab kohtutäitur enampakkumise nurjunuks ning tagatisrahasid võlgnikule ei tagastata.“
3. Eeltoodud kohtutäituri kirjast nähtub, et kohtutäitur loovutusega ei arvesta. Selline kohtutäituri tegevus ei vasta täitemenetluse seadustikule. Avaldajad esitasid kohtutäiturile kaebuse, millega vaidlustasid kohtutäituri tegevuse soovis enampakkumisel ostja õiguste loovutamist mitte arvestada. Avaldajad leidsid, et kohtutäituril puudub seadusest tulenev alus ostja õiguste üleandmist mitte arvesse võtta.

§ 91

sätestab ainult ühe piirangu, et loovutus peab toimuma enne ostuhinna tasumise kohustuse möödumist. Avaldaja II, kui osaleja on ostja õigused loovutanud teisele isikule, enne temal ostuhinna tasumise kohustuse möödumist. Puudub ka mistahes mõistlik põhjendus mitte lubada ostjal hinda tasuda ja võlgnike vara omandada. Selline tegevus rikub võlgnike huve saada nende vara realiseerimisel maksimaalselt kõrget hinda ja selle arvel tasuda tekkinud võlga.

1. Kohtutäituri otsuse punktist 4.
2. nähtub, et ostuhinna tasumise tähtaeg saabus 05.09.
3. Sellest hoolimata saatis kohtutäitur 04.09.2017 avaldajale II e-kirja, milles teatab, et 2 enampakkumine on nurjunud ostuhinna tasumisest keeldumise tõttu. Enampakkumine on katkestatud. Avaldaja II märgib, et ta ei ole keeldunud ostuhinda tasumast, vaid on ostja õigused loovutanud. Samuti on arusaamatu, et kui tasumise tähtaeg oli 05.09.2017, siis ei olnud 04.09.2017 ostuhinna tasumise tähtaeg veel saabunud ja kohtutäituril puudus alus katkestada enampakkumist.
4. Avaldajate taotlus: tühistada kohtutäitur Risto Sepp 12.09.2017 otsus täiteasjades nr 027/2017/02 ja 027/2017/
5. Puudutatud isiku I (kohtutäituri) seisukoht
6. Kohtutäitur ei esitanud kohtule kaebuse osas oma seisukohta, mistõttu kohus lähtub tema algsest otsusest, millega jäeti võlgniku kaebus rahuldamata.
7. Võlgnikud esitasid kohtutäiturile järgneva sisuga kaebuse: „Käesolevaga vaidlustavad Peeter ja XXX kohtutäituri tegevuse soovis enampakkumisel ostja õiguste loovutamist mitte arvestada. Kaebajad leiavad, et kohtutäituril puudub seadusest tulenev alus ostja õiguste üleandmist mitte arvesse võtta.

§ 91

sätestab ainult ühe piirangu, et loovutus peab toimuma enne ostuhinna tasumise kohustuse möödumist. XXX, kui osaleja on ostja õigused loovutanud teisele isikule, enne temal ostuhinna tasumise kohustuse möödumist. Puudub ka mistahes mõistlik põhjendus mitte lubada ostjal hinda tasuda ja võlgnike vara omandada. Selline tegevus rikub võlgnike huve saada nende vara realiseerimisel maksimaalselt kõrget hinda ja selle arvel tasuda tekkinud võlga.“ 12. Kohtutäitur leidis otsuses, et võlgnikul on õigus, et enampakkumisest tulenevate kohustustega seoses reguleerib seadusandja loovutamisega seoses vaid täitemenetluse seadustik (edaspidi ka:

) § 91 lg-s

1. Selle sõnastus on järgmine: kui parim pakkuja on loovutanud ostja õigused teisele isikule ja see isik võtab üle ka parimast pakkumisest tulenevad kohustused, esitatakse sellekohased avaldused kohtutäiturile ostuhinna tasumise tähtaja jooksul.
2. Loovutus peab olema kohtutäiturini edastatud tähtaegselt ning loovutuse saaja saab enampakkumise järgsed õigused ning kohustused. Võlgnik, kes enampakkumise XXX enampakkumise osas võitis, loovutas oma õigused ning kohustused ostusumma tasumisega seoses kolmandale isikule. Tegi seda tähtaja jooksul. Kuid võlgnikul on tekkinud väärarusaam õiguste ja kohustuste ülemineku osas. Nimelt on Võlgnikul varasema kirjavahetuse ja Kaebuse kohaselt veendumus, et võlgniku õiguste ja kohustuste loovutamisel, loovutatakse õigused osta kinnistu kuid kaovad kohustused seda teha koheselt. Kohtutäitur selgitab, et enampakkumise järgselt ning tähtaegselt loovutatud õigused ja kohustused lähevad üle loovutuse saajale kuid mitte valikuliselt vaid seaduse kohaselt. Kui seaduse kohaselt on võlgnikul kohustus ostusumma tasuda hiljemalt järgmisel tööpäeval enampakkumise järgselt ning olenemata ostusummast (

§ 93

lg 21 viimane lause) siis see on kohustus midagi teha konkreetse tähtaja jooksul. Kui seadusandja võimaldab parimal pakkujal (võlgnikul) enampakkumise järgseid õigusi ja kohustusi loovutada (tasuda kogu ostuhind järgmisel tööpäeval) siis pidanuks Võlgnik seda loovutuse saajale selgitama või loovutuse saaja olema teadlik seadusest tulenevast kohustusest. 14. Võlgnikul ja sissenõudjal on õigus kokku leppida täitemenetluse käigus (

§ 44

) muutes kohtutäituri jaoks kasutatavad imperatiivsed normid menetluspooli rahuldavateks. Seda on osaliselt vaidlusaluses menetluses ka kasutatud. Kui enampakkumine lõppes, pidanuks ostusumma Kohtutäituri arvelduskontole laekuma hiljemalt 18.08.2017 kl

1. Võlgniku õigused ja kohustused loovutusena saajale aga anti võimalus tasuda ostusumma hiljemalt 21.08.
2. Selle järgselt asuti läbirääkimistesse ning sissenõudja pikendas loovutuse saajale ostusumma tasumise tähtaega 15 päeva. Täiendav tähtaeg saabus 05.09.
3. 3 Võlgnik, ega loovutuse saaja ei tasunud täiendava tähtaja jooksul Kohtutäituri arvelduskontole ostusummat.
4. Ostusumma tasumata jätmisel, kuulutatakse enampakkumine nurjunuks (

§ 99lg 1 p 3).

Kohtutäitur koostas enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti 05.09.2017 ning edastas selle menetluspooltele. Enampakkumise nurjumise järgselt pannakse asi korduspakkumisele (

§ 100lg 3), mida ka kohtutäitur 05.09.2017 tegi.

16. Ostusumma tähtajaks tasumata jätmisel, peab kohtutäitur tema valduses oleva enampakkumise tagatisraha või ostuhinna osa tasuma Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koja arvelduskontole (

§ 100lg 4).

Kohtutäitur teostas ülekande 05.09.

1. Puudutatud isiku II seisukoht
2. XXX kordusenampakkumise võitis 17.08.2017.a. XXX, kes andis ostuõiguse üle XXX. Kahjuks ei olnud kinnisasja enampakkumiselt ostjal piisavalt vahendeid enampakkumisel pakutud summa tasumiseks kohtutäituri ametikontole enampakkumise lõppemise päeval. 18.

§ 100

lg 1 nimetab, et enampakkumise nurjumise korral võib sissenõudja nõuda kordusenampakkumise korraldamist. Sissenõudja nõudis kordusenampakkumise korraldamist. Sissenõudja nõue oksjoni lõppemise aja seisuga - 17.08.2017.a. oli 97 750,42 eurot. Kuna olenemata täiendava tähtaja andmisest (15 kalendripäeva) ostjale kohtutäitur Risto Sepp kontole müügihinda ei tasutud, palus sissenõudja korraldada kordusenampakkumise. 19.

§ 100

lg 11 nimetab, et kordusenampakkumise korraldamisel valib kohtutäitur elektroonilise või suulise enampakkumise. XXX kordusenampakkumine toimus elektroonilises keskkonnas. 20.

§ 100

lg 3 nimetab, et kui ostja rikub enampakkumisel ostetud asja eest ostuhinna või sellest ühe kümnendiku tasumise kohustust, pannakse asi kohe kordusenam-pakkumisele. XXX osas andis kohtutäitur kooskõlastatult sissenõudjaga ostjale õiguse pikendada tasumise tähtaega 15 kalendripäeva võrra ning ei korraldanud koheselt välja kordusenampakkumist. Ostuhinna laekumist nimetatud aja jooksul ei toimunud. Kohtutäitur on käitunud õigesti. 21.

§ 100

lg 4 nimetab, et esialgne ostja ei või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nime-tatud asjaoludel toimuval kordusenampakkumisel osaleda. Tema makstud tagatisraha ei tagastata ja see kantakse koja eelarve ühisossa. Samuti peab ta tasuma tema pakutud hinna ning kordusenampakkumisel pakutud hinna vahe, kui kordusenampakkumisel pakutud hind on tema pakutud hinnast madalam. Võlgnikul on õigus nimetatud hinna vahe esialgselt ostjalt sisse nõuda. 22. XXX on õigesti aru saanud - esialgne ostja ei või kordusenampakkumisel osaleda. XXX või isik, kellele ta ostuõiguse üle andis, ei või enam kordusenampakkumisel osaleda. Osalemiseks makstud tagatisraha ei tagastata ja see kanti koja eelarve ühisossa. Müügihinda Avaldaja II ei tasunud. Võib asuda seisukohale, et tal puudusid selleks vahendid. Ka täna ei ole Avaldajad Hüpoteeklaen AS-le või kohtutäiturile täitemenetluses rahuldamata nõuet tasunud. Nõue suureneb iga päev viiviste võrra. Vastavalt

§ 100

lg 4 nimetatule leiab puudutatud isik II, et kohtutäitur ei ole valesti käitunud ja palub jätta kaebuse käiguta. Kohus leiab, et ilmselt on siinkohal siiski silmas peetud rahuldamata jätmist. Kohtu seisukoht ja põhjendused 4

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse ning kohtutäituri ja sissenõudja kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud avaldus rahuldamisele ei kuulu.
2. Kohus analüüsib menetluslikke küsimusi (I) ja seejärel lahendab kohus kaebuse sisuliselt (II). Lõpetuseks võtab kohus seisukoha menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (III). I Menetluslikud küsimused
3. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Nimetatud paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe ja ükski menetlusosaline seda ka ei taotlenud, mistõttu kohus lahendas asja kirjalikus menetluses. 26.

§ 218

lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus esialgsest kaebusest ja selles esitatud taotlustest, lähtudes kohtule esitatud kaebuse põhjendustest. Küsimustes, mille osas võlgnik ei ole kohtueelselt kohtutäiturile kaebust esitanud, jätab kohus kaebuse läbi vaatamata. II Kaebuse lahendamine 27. Kohtule esitatud kaebuses on kaebaja tuginenud peamiselt kahele väitele – esiteks sellele, et kohtutäitur ei aktsepteerinud õiguste loovutamist (ostja õiguste üleandmist) ja teiseks sellele, et kohtutäitur kuulutas enampakkumise nurjunuks ostuhinna tasumisest keeldumise tõttu enne, kui (pikendatud) tasumise tähtaeg saabus. 28.

§ 218

lg 1 kohaselt ei saa kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata. Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus esialgsest kaebusest ja selles esitatud taotlustest, lähtudes kohtule esitatud kaebuse põhjendustest. Küsimustes, mille osas võlgnik ei ole kohtueelselt kohtutäiturile kaebust esitanud, jätab kohus kaebuse läbi vaatamata. Kaebajate poolt esitatud kohtutäituri otsusega (tl 5-7) on tõendatud algse kaebuse sisu: „Käesolevaga vaidlustavad Peeter ja XXX kohtutäituri tegevuse soovis enampakkumisel ostja õiguste loovutamist mitte arvestada. Kaebajad leiavad, et kohtutäituril puudub seadusest tulenev alus ostja õiguste üleandmist mitte arvesse võtta.

§ 91

sätestab ainult ühe piirangu, et loovutus peab toimuma enne ostuhinna tasumise kohustuse möödumist. XXX, kui osaleja on ostja õigused loovutanud teisele isikule, enne temal ostuhinna tasumise kohustuse möödumist. Puudub ka mistahes mõistlik põhjendus mitte lubada ostjal hinda tasuda ja võlgnike vara omandada. Selline tegevus rikub võlgnike huve saada nende vara realiseerimisel maksimaalselt kõrget hinda ja selle arvel tasuda tekkinud võlga.“ 29. Algsest kaebusest ilmneb, et võlgnikud ei ole vaidlustanud kohtutäiturile esitatud kaebuses asjaolu, et kohtutäitur kuulutas enampakkumise nurjunuks ostuhinna tasumisest keeldumise 5 tõttu enne, kui (pikendatud) tasumise tähtaeg saabus (kusjuures kohtutäitur viitab enda 22.08.2017 e-kirjas ja ka kaebajad ise viitavad kaebuses tasumise tähtajale 02.09.2017, kuid kohtutäituri otsuses on ekslikult märgitud kuupäevaks 05.09.2017). Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 218lg-st 1 ja Ts

MS § 371 lg 1 p-st 3 ei selgita kohus välja ka selle asjaoluga seonduvat ning jätab kaebuse selles osas läbi vaatamata, kuivõrd selle küsimuse osas on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Siiski märgib kohus, et tõenditest nähtuvalt saabus kohustuse täitmise tähtaeg 02.09.2017, asjas ei ole väidetud ega leidnud tõendamist, et võlgnikud või Ülle Kangur oleks selleks kuupäevaks kogu ostuhinna tasunud ja kohtutäitur luges seega 04.09.2017 enampakkumise õigesti nurjunuks. 30. Kohtutäiturile esitatud kaebusest nähtuvalt vaidlustasid avaldajad täiturile esitatud kaebuses kohtutäituri tegevuse osas, milles kohtutäitur väidetavalt ei aktsepteerinud õiguste loovutamist (ostja õiguste üleandmist). Selles osas vaatab kohus kaebuse läbi, esitades kohtumääruse põhjendused alljärgnevalt. 31.

§ 91

lg-s 3 on sätestatud, et kui parim pakkuja on loovutanud ostja õigused teisele isikule ja see isik võtab üle ka parimast pakkumisest tulenevad kohustused, esitatakse sellekohased avaldused kohtutäiturile ostuhinna tasumise tähtaja jooksul. Eeltoodust tulenevalt on parima pakkuja õigused ja kohustused loovutatavad ja avaldus õiguste ja kohustuste loovutamise kohta tuleb esitada kohtutäiturile ostuhinna tasumise tähtaja jooksul.

§ 93

lg 21 kohaselt on võlgnikust parimal pakkujal kohustus tasuda kogu ostuhind enampakkumisele järgneval tööpäeval. Kohtutäitur on enda otsuses tuvastanud, et loovutusest on teda teavitatud tähtaegselt ja sellest tulenevalt ta aktsepteeris parima pakkuja õiguste ja kohustuste loovutamist XXX. See nähtub muu hulgas ka kohtule esitatud kaebusest, kus on tsiteeritud kohtutäitur Risto Sepa 22.08.2017 e-kirja, milles täitur on kirjutanud: „Sellest tulenevalt on võlgnikule/isik kellele loovutati õigused antud aega 15 päeva nõude tasumiseks (s.o. kuni 02.09.2017). Kui selleks kuupäevaks ei ole kogu ostusummat tasutud kuulutab kohtutäitur enampakkumise nurjunuks ning tagatisrahasid võlgnikule ei tagastata.“ Kuivõrd kohtutäitur käsitleb enda kirjas ostjana isikut, kellele loovutati õigused, nähtub ka sellest, et ta aktsepteeris XXX tehtud õiguste ja kohustuste loovutust ja käsitles teda ostjana. 32.

§ 91

lg 3 kohaselt lähevad õigused ja kohustused nende omandajale loovutusega üle sellises mahus nagu need tekkisid parimal pakkujal. Kui parimaks pakkujaks on võlgnik, siis lähevad tema õigused üle sellisena nagu need võlgnikul parima pakkumise tegemisega tekkisid ja õiguste ning kohustuste maht ei muutu (kuigi õigused omandab isik, kes ei ole ise võlgnik).

§ 93

lg 21 kohaselt on võlgnikust parimal pakkujal kohustus tasuda kogu ostuhind enampakkumisele järgneval tööpäeval. Sama kohustus kehtis ka loovutuse saaja Ülle Kanguri suhtes. Kohtutäitur on enda 22.08.2017 e-kirjas võlgnikke teavitanud, et sissenõudja oli nõus tähtaega pikendama 15 päeva võrra ehk tähtaeg saabub 02.09.2017.

§ 99

lg 1 p-s 3 on sätestatud, et kohtutäitur kuulutab enampakkumise nurjunuks, kui parim pakkuja ei tasu ostuhinda ettenähtud ajaks. Kohtutäitur tuvastas, et võlgnikud, ega loovutuse saaja ei tasunud täiendava tähtaja jooksul (st hiljemalt 02.09.2017) kohtutäituri arvelduskontole ostusummat, mistõttu ta luges enampakkumise

§ 99lg 1 p 3 alusel õigesti nurjunuks.

Kohtule ei ole esitatud ühtki väidet, mis seda järeldust muudaks (näiteks väiteid ja tõendeid selle kohta nagu oleks loovutuse saaja ostuhinna õigeaegselt, st hiljemalt 02.09.2017 tasunud). 33. Ostusumma tähtajaks tasumata jätmisel, peab kohtutäitur tema valduses oleva enampakkumise tagatisraha või ostuhinna osa tasuma Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koja arvelduskontole (

§ 100lg 4).

Kohtutäitur märgib enda otsuses, et teostas ülekande 05.09.

2. Täitur on seega tegutsenud õiguspäraselt. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avaldaja kaebuse rahuldamata. 6
3. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
5. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Nimetatud sätte lg 10 kohaselt kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 175 lg 31 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata.
6. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 31 jäävad kohtutäituri võimalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas tema enda kanda. Kohus jätab kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud tulenevalt TsMS § 172 lg-test 1 ning 10 avaldajate kanda. TsMS § 165 lg-st 3 tulenevalt vastutavad avaldajad kui solidaarvõlgnikud (abikaasadest kinnistu ühisomanikud) menetluskulude kandmise eest samuti solidaarselt.
7. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist.
8. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
9. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tsiviilasja toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole maakohtu menetluses puudutatud isik I ega puudutatud isik II esitanud kohtule avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kuivõrd menetluskulude kandmist ei nähtu ka kohtutoimikust, määrab kohus puudutatud isikute maakohtu menetluskulud kindlaks selliselt, et neid avaldajalt välja ei mõisteta.
10. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm Kohtunik 7 Kohtumääruse põhjendusi muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 14.08.2018 kohtumäärusega. 8