← Eesti

2-18-7118/6

Obsah (6)§ 29§ 23§ 28§ 108§ 30§ 150

2-18-7118 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2018. a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-18-7118 Tsiviilasi M&M Entertainmen

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (

§ 23lg 7, Ts

MS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud M&M Entertainment OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse ja selle lisade kohaselt on võlgniku vastu rahaline nõue Maksu- ja Tolliametil (nõude suurus 778,85 eurot), kuid võlgnikul ei ole rahalisi vahendeid ega muud vara, mille arvelt võlausaldaja nõuet täita. Samuti ei ole võlgnikul koostööpartnereid, et jätkata oma majandustegevust ning seeläbi likvideerida oma võlgnevus võlausaldaja ees. Kuivõrd võlgnikul puudub majandustegevus ning rahalised vahendid võlausaldaja nõuete täitmiseks, on võlgnik püsivalt maksejõuetu. 11.05.2018. a nimetas kohus võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Svetlana Pildeni. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 780,87 eurot, realiseeritav vara puudub. Võlgniku majandustegevus on seiskunud. Võlgnikul puuduvad igasugused rahalised vahendid olemasolevate jooksvate kohustuste katmiseks ning võlgnevuste tasumiseks. Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik ei olnud 2018. a alguses enam maksevõimeline ning äriühingu püsiv maksejõuetus tekkis hiljemalt 2018. a alguses.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et maksejõuetuse tekkimise põhjus on juhatuse liikme surm, 2

(4)s.o. muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Kuriteo tunnustega tegu ei ole ajutine haldur tuvastanud. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Pankrotihaldur on tuvastanud, et vara tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalused puuduvad. Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul puudub vara edasise pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt

§ 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud.

Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri töötasuks 585 eurot ja hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 66 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud.

§§ 23

, 150 lg 4, alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 781,20 eurot (sh käibemaks) ajutise halduri Svetlana Pildeni kasuks.

§ 23

lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul rahalisi vahendeid ei ole, seega kuulub riigi arvelt Svetlana Pildeni hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot). PankS § 23 lg 6 alusel kohus võib tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Janne-Liisa Ottis’ele. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.