2-18-7253/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht 08.06.2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-7253 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu abielu lahutamiseks 3500 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX (sündinud XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja advokaat Birje Kalmus (Advokaadibüroo LMP, e-post: birje.kalmus@lmp.ee) Kostja XXX (sündinud XXX, isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 04.06.2018 Resolutsioon Lahutada XXX ja XXX abielu, mis sõlmiti

1. märtsil 2014.aastal Iirimaal Longford´is, registreerimisnumber
2. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poole kanda, kes menetluskulud kandis. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik 09.05.2018 esitas XXX (hageja) kohtule hagiavalduse XXX (kostja) (koos nimetatuna pooled) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja on Pakistani kodakondsusega ja kostja on Eesti kodakondsusega. Hageja ja kostja abiellusid Iirimaal Longford´is
3. märtsil 2014.aastal. Hageja ja kostja on alates 2015.aasta keskpaigast elanud lahus. Käesoleval ajal elab hageja Iirimaal ning kostja elab Eestis. Abikaasade viimane ühine elukoht oli Iirimaal. Mõlemad abikaasad on praeguseks oma eluga edasi liikunud ning on oma elu juba mitu aastat eraldi elanud. Nii hagejal kui kostjal on uus elukaaslane. Hageja soovib abielu lahutamist ja hagejale teadaolevalt on kostja abielu lahutamisega nõus ning soovib seda ka ise. Hageja ja kostja kooselu ei õnnestunud suurte kultuuriliste erinevuste ning sellest tekkinud lahkarvamuste tõttu. Hageja leiab, et abielulisi suhteid ei ole võimalik taastada, kuna mõlemad pooled on edasi liikunud ning neil on uued elukaaslased. Hagejal ja kostjal ei ole ühiseid lapsi. Hageja ei soovi ühisvara jagada, kuna abikaasad on lahku kolides oma ühisvara juba jaganud. Hageja leiab, et antud asjas tuleb kohaldada Eesti õigust. Hageja on kindlal veendumusel, et ka kostja on sama meelt. Hageja palus lahutada XXX ja XXX abielu ja jätta menetluskulud poole kanda, kes menetluskulud kandis. Kohus ei kohustanud hagejat isiklikult kohtuistungile ilmuma. Hageja lepingulise esindaja sõnade kohaselt hageja palub abielu lahutada, abielusuhteid taastada ja leppida ei soovi. Kohtuistungil oli kostja abielu lahutamisega nõus, abielusuhteid taastada ega leppida ei soovi. Kostjal menetluskulusid ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 sätestab küll abieluasjas kohtu kohustuse pooled ära kuulata, kuid TsMS § 414 lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tõendamist on leidnud, et poolte abielusuhted on lõppenud ja pooled soovivad abielu lahutada. Kuna pooled on lahutusega nõus, saab sellest teha järelduse, et pooled kooselu ei taasta ning nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning nende abielu kuulub lahutamisele. Menetluskulude jaotamine Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud poole kanda, kes menetluskulud kandis. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 2